Õigus

Tere!

Lapsega suhtlemise kord oleneb vanemate kokkuleppest ja peaks eelkõige lähtuma lapse huvidest ning võimaldama lahus elavale vanemale lapsega suhtlemise mahus, mis tagab lapse ja lahus elava vanema vahel lähedase suhte jätkumise.

Kui vanemad ei jõua lapsega suhtlemise korras kokkuleppele, peaks vanem kõigepealt pöörduma oma murega lastekaitsetöötaja poole ja kui ka seal, lastekaitsetöötaja vahendusel, ei õnnestu kokkuleppele jõuda, suhtlemiskorra kindlaksmääramise nõudega kohtu poole.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand

Tere!

Üldreeglina ei tohiks elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool alampalga ehk 2015. aastal vähem kui 195 eurot ühe lapse kohta ühes kalendrikuus. Sama kehtib reeglina olukorras, kui ülalpeetavaid lapsi on mitu.

Teatud juhtudel, näiteks siis, kui vanem ei suuda oma töövõimetuse tõttu piisavalt sissetulekut teenida, on võimalik elatisraha vähendamine alla kehtiva miinimummäära.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand

Tere!

Elatise võlg aegub vastavalt TsÜS (Tsiviilseadustiku üldosa seadus) §-le 154 – ülalpidamiskohustuse täitmise nõude aegumistähtaeg on kolm aastat iga üksiku kohustuse jaoks, seejuures algab aegumistähtaeg selle kalendriaasta lõppemisest, mil kohustusele vastav nõue muutub sissenõutavaks. Vanemate ja laste vaheliste nõuete aegumine on peatunud kuni lapse täisealiseks saamiseni. Aegumist ei kohaldata automaatselt, aegumise kohaldamist peab nõudma võlgnik ehk antud juhul Teie isa.

Kinnisasja müügist saadava tulemi jaotamine toimub vastavalt Täitemenetluse seadustiku §-le 174 ehk olenevalt sellest, milliseid nõudeid tuleb sundkorras täita – võimalik, et Teie isal on veel nõudeid, mida nõutakse sisse täitemenetluses.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand

Lp Pöörduja

Vastuseks Teie küsimusele selgitan, et töölepingu seaduse (edaspidi TLS) § 5 lg 1 p 8 järgi on töö tegemise koht töölepingu kohustuslik tingimus, mida saab muuta ainult poolte kokkuleppel (TLS § 12). Kui kokkulepet ei saavutata, tuleb tööd anda ja töötada vastavalt kehtivatele kokkulepetele või tööleping erakorraliselt üles öelda. Lapsehoolduspuhkuse katkestamise või lõppemise järel on töötajal õigus samale tööle samadel tingimustel, milles oldi tööandjaga kokku lepitud enne puhkusele jäämist.

Võib tekkida koondamise olukord TLS § 89 lg 1 mõistes kui tööandjal ei ole enam kokkulepitud tingimustel tööd anda, kuid koondamist töötaja ise tööandjalt nõuda ei saa. Koondamise otsuse saab teha ainult tööandja. Kui tööandja ei koonda ning nõuab töötajalt konkreetsest kuupäevast ainult Võrus töötamist, siis võib töötaja töölepingu sellest nõutud kuupäevast erakorraliselt üles öelda TLS § 91 lg 2 alusel tööandjapoolse olulise rikkumise tõttu, kuid seejuures on oluline põhjendada, milles rikkumine seisneb ehk mil moel mõjutab töökoha muutus töötajat. Näiteks võib töö tegemise asukoha muutus tingida olulisi muudatusi töötaja elukorralduses – tööle mineku ja sealt tuleku aeg pikeneb ja muutub rahaliselt kallimaks, uues kohas muutuvad olmetingimused kehvemaks jne. Need kõik on olulised põhjused, et töölepingu tingimuste muutmisest keelduda ja tööleping erakorraliselt üles öelda. Kui töötaja ütleb töölepingu erakorraliselt üles põhjusel, et tööandja on lepingut oluliselt rikkunud, peab tööandja maksma töötajale hüvitist töötaja kolme kuu keskmise töötasu ulatuses.

Lisaks selgitan, et töö tegemise koha kokku leppimisel tuleb lähtuda tehtavast tööst, lepinguosaliste vastastikustest huvidest ja hea usu põhimõttest. TLS eeldab, et töö tegemise koht on kokku lepitud kohaliku omavalitsuse üksuse täpsusega (näiteks linn või vald). Eeldusest laiemas või kitsamas töö tegemise kohas kokku leppimine peab olema põhjendatud. Töö tegemise koht ei peaks olema ebamõistlikult laialt või kitsalt määratletud. Tulenevalt põhimõttest, et kokku lepitud töö tegemise koht peab hõlmama kõiki tavapäraste tööülesannete täitmise kohti, on töö tegemise koha laiem määratlus põhjendatud eelkõige liikuva iseloomuga töö korral, kus tööülesandeid täidetakse erinevates piirkondades.

Vaidluse korral tuleb tuvastada, kus töötaja tavaliselt tööd teeb ja kus asuvad töö tegemiseks vajalikud seadmed jms asjaolusid. Võib tekkida küsimus, kas töö tegemise koht on töölepingus määratletud mõistlikult. Antud juhul saabki anda hinnangu töövaidlusorgan, kas kokkulepe on sõlmitud heas usus või tuleb asuda seisukohale, et määratlus on liiga lai ja pooled on oma käitumisega avaldanud siiski tahet lugeda töötamise kohaks ühe või teise.

Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).

Parkimist korraldab teeomanik ning kui tee kuulub korteriühistule, siis korraldab parkimist korteriühistu. Korteriühistule kuuluv tee on ühistuliikmete kaasomandis ja seda kasutatakse vastavalt kaasomanike kokkuleppele. Üldjuhul on korteriühistu teel teekasutus, sh parkimiskord kindlaks määratud kas üldkoosoleku või juhatuse otsusega. Kui kehtestatud korra rikkumise puhuks on kokku lepitud sanktsioonid, siis neid on võimalik rakendada kõikide kehtestatud korda rikkunud juhtide suhtes, sõltumata sellest, kas nad on korteriühistu liikmed või mitte. Teile väljastatud trahvi õiguspärasuse hindamiseks selgitage välja, kas rikkusite kehtestatud parkimiskorda ja kas parkimiskord oli kehtestatud viisil, mis võimaldab selle täitmist.

Lp Pöörduja

Vastuseks Teie küsimusele selgitan, et töölepingu seaduse (edaspidi TLS) § 34 alusel on loodud võimalus leppida kokku koolituskulude hüvitamises. Koolituskulude hüvitamise kokkuleppe võib sõlmida nii tähtajalise kui tähtajatu töölepingu puhul. Kokkuleppe sisuks on tööandja kohustus hüvitada töötajale kokkulepitud koolituse kulud ja töötaja kohustus töötada tööandja juures teatud siduvusaja jooksul. Koolituskulude hüvitamise kokkulepet saab sõlmida selliste koolituskulude hüvitamiseks, mis ei kuulu TLS § 28 lõike 2 punktis 5 nimetatud tööandja koolituskohustuse alla ning mille puhul teeb tööandja töötaja koolitamiseks mõistlikest kuludest suuremaid väljaminekuid. Kokkuleppe sõlmimine on seega õigustatud, kui tegemist ei ole koolitusega, mida tööandja peab töötajale tagama ja kulud ületavad tavapäraseid koolituskulusid.

Tagamaks vaid mõistlike kokkulepete olemasolu, mis ei lähe vastuollu töötaja kaitse eesmärgiga, on TLS § 34 lõike 2 alusel kehtestatud nimetatud kokkuleppele sisulised piirangud, mille rikkumisel on kokkulepe tühine. Kehtiv on kirjalik (sh digitaalselt allkirjastatud) koolituskulude hüvitamise kokkulepe, milles on ära näidatud koolituse sisu ja kulud, samuti ei tohi kokkuleppe siduvusaeg ületada kolme aastat ning olla koolituskulusid arvestades ebamõistlikult pikk.

TLS § 34 lõike 5 alusel ei või sõlmida koolituskulude hüvitamise kokkulepet tööandja seaduses sätestatud koolituskohustuse täitmiseks. Selline kokkulepe oleks tühine, st ei omaks õiguslikke tagajärgi ning seda ei pea täitma.

Lisaks selgitan, et TLS § 28 lõike 2 punkti 5 alusel on tööandjal kohustus tagada töötajale tööalaste teadmiste ja oskuste arendamiseks tööandja ettevõtte huvidest lähtuv koolitus. Sealjuures peab tööandja kandma koolituse kulud ja säilitama koolituse ajaks töötajale keskmise töötasu. Oluline on eristada, et tööandja peab tagama töötajale vaid sellise koolituse, mis on vajalik lähtuvalt tööandja ettevõtte huvidest ning mis on suunatud töötajate tööalaste teadmiste ja oskuste arendamiseks. Milline koolitus millise sisu ja vormiga vastab ettevõtte huvidele, seda hindab eelkõige tööandja. Seega tööandja otsustatud ja korraldatud koolituse puhul on tegemist tööandja antud ülesannete täitmisega ning tööandja peab koolituse aja eest maksma töötajale keskmist töötasu ja hüvitama kõik koolitusega seotud kulud.

TLS lubab töötaja kasuks seaduses sätestatust soodsamad kokkulepped. Töötaja kahjuks kõrvalekalduv kokkulepe on algusest peale tühine, mistõttu ei tohi tööandja viidatud kokkuleppele tugineda ja töötajal puudub kohustus seda täita.

Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).

Liisingusõiduki kasutamise tingimused tulenevad eelkõige liisingulepingust. Seega saate tõenäoliselt vastuse oma küsimusele lepingut uurides.

Kui liisinguleping ei sätesta sõiduki kasutamisele piiranguid, ei tulene liiklusseadusest liisingusõiduki kasutamisele sõidupraktika saamise eesmärgil piiranguid.

Väärteomenetluses määratud rahatrahvide, samuti muude väärteomenetluses määratud avalik-õiguslike rahaliste sissenõuete täitmine aegub, kui nõuet ei ole sisse nõutud 4 aasta jooksul arvates otsuse/määruse jõustumisest. Kui otsust ei ole täitmisele pööratud, aegub otsuse täitmine 1 aastaga arvates otsuse jõustumise ajast.

Kuivõrd ei väärteomenetluse seadustik ega ka täitemenetluse seadustik ei näe kirjalikus hoiatamismenetluses koostatud trahviteate täitmisele väärteoasjas määratava rahatrahvi täitmisest erinevat regulatsiooni, siis kehtib trahviteate täitmisele samasugune regulatsioon, kui rahatrahvi otsuse täitmisele.

Äriseadustiku § 157 lg 2 näeb ette, et osanikule makstakse osa kasumist (dividende) võrdeliselt tema osa nimiväärtusega, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud teisiti. Siiski sätestab tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 32, et juriidilise isiku osanikud, aktsionärid või liikmed, samuti juriidilise isiku juhtorganite liikmed peavad omavahelistes suhetes järgima hea usu põhimõtet ja arvestama üksteise õigustatud huve.

Olukorras, kus enamusosanik võtab väikeosanikult õiguse saada dividende, pole enamusosanik järginud hea usu põhimõtet. Äriseadustiku § 178 lg 1 kohaselt on võib kohus osaühingu vastu esitatud hagi alusel kehtetuks tunnistada seaduse või põhikirjaga vastuolus oleva osanike otsuse ning õude aegumistähtaeg on kolm kuud, alates osanike otsuse vastuvõtmisest.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.


Keijo Lindeberg
Advokaadibüroo LMP
juhtivpartner/vandeadvokaat

Tallinn | Tartu | Valga
Tel: 625 2000
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee

Tere, õhksoojuspumba paigaldamise soovi korral tuleks eeldada korteriomanike kokkuleppe sõlmimist. Kui kokkulepe seisab pankrotivara hulgas olevate korterite taga, siis esindab neid pankrotihaldur, kellel on kokkuleppe sõlmimiseks korteriomanikuga samad õigused.
Juhul, kui kokkuleppe sõlmimisest ei saa siiski asja, siis tuleks tugineda korteriomandiseaduse paragrahv 15 lõikele 5, mis ütleb, et korteriomanik võib nõuda, et korteriomandi eset valitsetakse korteriomanike kokkulepete ja otsuste kohaselt või, kui need puuduvad, siis korteriomanike huvidest lähtudes, ning sama paragrahvi lõikele 2, mis ütleb, et korteriomanikul on õigus teha kaasomandi eseme säilitamiseks vajalikke toiminguid teiste korteriomanike nõusolekuta ning ta võib teistelt korteriomanikelt nõuda, et nad hüvitavad vajalikud kulutused kaasomandi kulude kandmise suhte alusel.
Eeltoodud sätetest lähtumisel tuleks samas arvestada, et kuigi selles, et korterelamu peab olema köetud, ei ole kahtlust, peab korteriomanik arvestama korteriomanike ühiste huvidega ning kaaluma õhksoojuspumba kõrval ka teisi kütmise viisid, eelistades sellist, mis on nendega kõige enam kooskõlas (või mis rikub kõige vähem teiste korteriomaike õiguseid).

Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ