Õigus
Küsimus: Kas 20-aastasel noormehel on veel võimalik nõuda tegelikult isalt DNA testi tegemist ja siis ka mingit raha?30.01.2015
Tere,
Olen 20-aastane noormees ja sünnitunnistusel on märgitud vale isa nimi. Sain teada päris isa nime ja andmed. Kas mul on veel võimalik temalt midagi nõuda peale dna testi, kui ta pole kunagi sentigi toetanud ja pole koos elanud meiega ja ema ei ole temalt siiani sentigi samuti küsinud oma uhkusega. Kas minul ehk tema esimesel lapsel on võimalus midagi temalt nõuda enam või õigus tema varale?
Olen 20-aastane noormees ja sünnitunnistusel on märgitud vale isa nimi. Sain teada päris isa nime ja andmed. Kas mul on veel võimalik temalt midagi nõuda peale dna testi, kui ta pole kunagi sentigi toetanud ja pole koos elanud meiega ja ema ei ole temalt siiani sentigi samuti küsinud oma uhkusega. Kas minul ehk tema esimesel lapsel on võimalus midagi temalt nõuda enam või õigus tema varale?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kahjuks jääb Teie jutust selgusetuks, kas sünnitunnistusele on isana märgitud teine mees või on sünnitunnistusele isa märgitud ema ütluste kohaselt – esimesel juhul tuleb kõigepealt isadus vaidlustada ja alles seejärel on võimalik taotleda isaduse tuvastamist, teisel juhul piisab isaduse tuvastamise nõudmisest. Mõlemal juhul tuleb vastava hagiavaldusega kohtu poole pöörduda.
Kui tuvastatakse isadus, ulatub see asjaolu tagasi Teie sünnini, kuid see ei anna alust nõuda elatist tagasiulatuvalt alates Teie sünnist. Isaduse tuvastamise tulemusel saab Teist isa pärija, samuti on Teil õigus nõuda isalt ülalpidamist siis, kui olete abivajavaks perekonnaliikmeks ja samuti vastupidi, tekib isaduse tuvastamise tulemusel Teil kohustus ülal pidada oma isa, kui tema on abivajavaks perekonnaliikmeks.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas võin lapse sünnitunnistusele isa nimeks panna isiku, keda arvan lapse isaks, kuigi ta ei tunnista oma isadust?30.01.2015
Kui isa ei tunnista oma isadust, kas võin lapse sünnitunnistusele ikkagi isa nimeks panna isiku, keda arvan lapse isaks? Ja kas mul on õigus nõuda lapsele elatusrahasid.
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Lapse eostanud mees peab lapse isaduse ise omaks võtma, Teie ütluste alusel ühtegi meest lapse sünnitunnistusele isana ei märgita.
Kui mees ei ole nõus isadust vabatahtlikult omaks võtma, tuleb isaduse tuvastamise nõudega pöörduda kohtu poole. Kui isadus on tuvastatud, on võimalik nõuda lapse isalt kohtu kaudu elatisraha.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Mis lepingu peab vormistama, et töötada sünnitus- ja lapsehooldusepuhkuse ajal osalise koormusega?30.01.2015
Tere
Soovin osalise koormusega jätkata töö tegemist sünnitus- ja lapsehooldusepuhkuse ajal sama tööandja juures kuid teises osakonnas. Mis lepinguga (töölepingu asemel, käsundus- või töövõtulepinguga) saab seda vormistada ja kas sellisel juhul oleks mingi tulu maksimaalne piir ilma vanemhüvitise vähendamiseta. Kas see leping peab olema eraisikuga vormistatud või juriidilise isikuga?
Soovin osalise koormusega jätkata töö tegemist sünnitus- ja lapsehooldusepuhkuse ajal sama tööandja juures kuid teises osakonnas. Mis lepinguga (töölepingu asemel, käsundus- või töövõtulepinguga) saab seda vormistada ja kas sellisel juhul oleks mingi tulu maksimaalne piir ilma vanemhüvitise vähendamiseta. Kas see leping peab olema eraisikuga vormistatud või juriidilise isikuga?
Vastus: Merike Michelson, info- ja personalitöö, METI personaliabi OÜ, www.metiabi.eu; www.facebook.com/METIabi
Lapsehoolduspuhkust (edaspidi LHP) on õigus kasutada ühes osas või osade kaupa igal ajal kuni lapse kolme aastaseks saamiseni (TLS § 62 lg). Lapsehoolduspuhkuse katkestamisest on töötaja kohustatud teatama tööandjale 14 kalendripäeva ette, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti (TLS § 68 lg 2).
Vastavalt töölepingu seadusele saab töölepingut muuta ainult poolte kokkuleppel. Kui soovite osalise tööajaga töötada, peaksite selles tööandjaga kirjalikult kokku leppima. Tööandjale tuleks põhjendada, miks taotlete tööaja muutmist ja kas soovite seda teha ajutiselt või tähtajatult. Üheselt peab olema mõistetav, et tehtud on vaid ajutine muudatus ning pärast kokkulepitud kuupäeva saabumist taastub endisel viisil täistööaeg ning sellele vastav töötasu. Muidu võib juhtuda, et muudate töösuhte tähtajaliseks osalise tööajaga ja tähtaja saabumisel tööleping lõpetatakse. Uued tingimused peavad kajastuma poolte poolt allkirjastatuna töölepingu lisas. Õige vormistamise puhul, kehtib LHP-lt naastes tööleping samadel tingimustel, mis oli enne LHP-st kokku lepitud.
Vanemahüvitise kohta saate lugeda alloleva lingi kaudu:
http://www.sotsiaalkindlustusamet.ee/vanemahuvitis/
Eeldan, et Teie tööandja puhul on tegu juriidilise isikuga, selliselt ka vastus viimasele küsimusele.
Õigeid valikud soovides:
Merike Michelson
www.metiabi.eu
Küsimus: Kas töötaja palgata puhkuse ajal peab ettevõte ikkagi tasuma sotsiaalmaksu minimaalmäära?29.01.2015
Tere.
Kui töötaja on palgata puhkusel, siis kas tööandja on kohustatud tema/nende päevade eest maksma sotsiaalmaksu minimaalmäära 105.60?
Kui töötaja on palgata puhkusel, siis kas tööandja on kohustatud tema/nende päevade eest maksma sotsiaalmaksu minimaalmäära 105.60?
Vastus: Vello Vallaste, PhD (majandus), MEng, MPsych, CMC, Vallaste ja Partnerid OÜ, www.vjap.ee
Kuumäär fikseeritakse riigieelarvega ja see ei saa olla madalam eelmise aasta miinimumpalgast. 2015. aastal on sotsiaalmaksu maksmise aluseks olev kuumäär 2014. aasta miinimumpalgaga võrdselt 355 eurot. Sellelt arvestatud sotsiaalmaks on 117,15 eurot.
Küsimus: Kas töötajal on puhkuse valikul eelist, kui peres on alla 3-aastased lapsed?29.01.2015
Tere,
Sooviksin teada, kas tööandja võib piiranguid seada 28-päevasele põhipuhkusele? Täpsemalt kirjutades on tööandja praeguse seisuga 1 nädala puhkust jaganud kollektiivpuhkuseks (4+1+1+1 päeva), ühe nädala kohta on öelnud, et seda saab võtta kuni aprilli lõpuni ja 2 nädalat saab võtta alates maist. Kui peres on alla 3-aastased lapsed, kas siis on töötajal õigus küsida seda 1 nädalat väljaspool tööandja määratud aega?
Sooviksin teada, kas tööandja võib piiranguid seada 28-päevasele põhipuhkusele? Täpsemalt kirjutades on tööandja praeguse seisuga 1 nädala puhkust jaganud kollektiivpuhkuseks (4+1+1+1 päeva), ühe nädala kohta on öelnud, et seda saab võtta kuni aprilli lõpuni ja 2 nädalat saab võtta alates maist. Kui peres on alla 3-aastased lapsed, kas siis on töötajal õigus küsida seda 1 nädalat väljaspool tööandja määratud aega?
Vastus: Liis Valdmets, Tööinspektsiooni nõustamisjurist, Tööinspektsioon, www.ti.ee
Vastuseks Teie küsimusele selgitan, et puhkuse ajakava koostab tööandja iga kalendriaasta kohta ning puhkuse määramisel tuleb võtta arvesse töötajate soove, mis on mõistlikult ühildatavad tööandja ettevõtte huvidega. Näiteks ei pea tööandja arvestama töötaja soovi võtta puhkust ettevõtte kõige kiirematel kuudel aasta lõikes. Oluline on võimaldada töötajale väljatöötatud puhkuse kasutamist enne puhkusenõude aegumist. Küll peab tööandja arvestama puhkusesoove, mis tulevad töölepingu seaduse (edaspidi TLS) § 69 lõikes 7 nimetatud isikutelt ja sätestatud olukordades. TLS § 69 lõige 7 näeb ette isikute ringi, kellel on õigus nõuda põhipuhkust endale sobival ajal. Nii on õigus nõuda põhipuhkust endale sobival ajal vanemal, kes kasvatab kuni seitsmeaastast last. Töötajad peavad oma soovi puhkuse kasutamise osas avaldama puhkuse ajakava koostamisel, v.a juhud, mil puhkuse soovist teavitamine ei ole veel ajakava koostamisel võimalik. Juhul kui töötaja oli teadlik oma õigusest nõuda põhipuhkust endale sobival ajal, kuid ei teavitanud oma soovist tööandjat ajakava koostamisel, kehtib ajakavas kokkulepitu.
Lisaks selgitan, et põhipuhkuse 28 kalendripäeva võib poolte kokkuleppel kalendriaasta sees jagada osadeks. Vaidluste ärahoidmiseks tuleks kokkulepe puhkuse osadeks jagamise kohta sõlmida kirjalikult ja iga kalendriaasta kohta eraldi. Kui kokkulepet puhkuse osadeks jagamiseks ei ole, tuleb puhkused puhkuse ajakavasse kavandada vähemalt 28 kalendripäevastena.
Kui tööandja poolt puhkuse ajakavas määratud puhkuse jagamise variant ei ole töötajale sobiv ega põhine poolte kokkuleppel, on taoline puhkuse ajakava töötaja suhtes tühine. Töötajal on vaja soovitavalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis teavitada tööandjat, et ta ei ole andnud nõusolekut puhkuse osadeks jagamiseks ega nõustu vastava jaotusega puhkuse ajakavas. Kui pooled siiski ei saavuta kokkulepet puhkuse ositi kasutamise kohta, tekib töötajal õigus ise määratleda puhkuse aeg terves ulatuses. Tuginedes TLS § 69 lg 3 teavitab töötaja oma puhkuse kasutamise soovist tööandjat kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis 14 kalendripäeva ette ning tal on õigus jääda puhkusele.
Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).
Küsimus: Kas vanemad saavad vormistada kokkuleppe, et ema loobub elatisrahast?29.01.2015
Tere, kas annab teha lapsevanemate vahel sellist kokkulepet kus ema märgib ära, et ei soovi isalt elatisraha? Nimelt plaanib ema kolida välismaale lapsega ning soovis lapse hooldusõigust. Kuid kas annab ka teha mingisuguse lepingu meie vahel elatisraha osas? Mainin ka ära, et saame emaga hästi läbi ja et olin nõus aitama kaasa hooldusõiguse suhtes, kui mina saan kindluse elatisraha osas, ning tema sõnul ei soovi ka tema minul mingisugust raha kuigi olen seda siiani ise maksnud.
aitäh
aitäh
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
PkS § 109 sätestab, et kokkulepe, millega välistatakse ülalpidamiskohustuse täitmine tulevikus või piiratakse ülalpidamiskohustust ebamõistlikult, on tühine. Eeltoodust lähtuvalt tuleb Teil arvestada sellega, ei vastava kokkuleppe sõlmimine ei võta lapse emalt õigust pöörduda lapse elatisnõudega kohtusse, kui ta seda mingil hetkel vaatamata kokkulepitule teha soovib.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Mida teha kui lapse ema nõuab minu nõusolekut lapse elukoha sissekirjutuseks?29.01.2015
Tere!
Mu elukaaslane (vene kodakondsus) viis mu 2-aastase tütre (eesti kodakondsus) ära oma vanematekoju Ida-Virumaale ning soovib nüüd saada minu ehk siis isa nõusolekut sinna sissekirjutuseks, mida ma aga ei soovi anda seoses lapse tuleviku ja turvalisusega. Elamistingimused seal on jubedad - lapsel pole kuskil väljas mängida, piirkond on kole, räpane, kõle ja kriminaalne ning lapse emal pole kavatsust last Eesti lasteaia rühma panna ja lisaks räägivad kodus mu lapsega tema ja tema vanemad kõik vene keeles, tagatipuks ähvardab lapse ema, et kui ma nõusolekut ei anna, siis ma oma last enam ei näe. Kas kohus võib arvestada minu poolt esitatud ülaltoodud põhjendustega ja anda mulle õiguse mitte anda sissekirjutust juhul kui lapse ema pöördub siiski kohtusse, et saada otsustusõigus endale?
Mu elukaaslane (vene kodakondsus) viis mu 2-aastase tütre (eesti kodakondsus) ära oma vanematekoju Ida-Virumaale ning soovib nüüd saada minu ehk siis isa nõusolekut sinna sissekirjutuseks, mida ma aga ei soovi anda seoses lapse tuleviku ja turvalisusega. Elamistingimused seal on jubedad - lapsel pole kuskil väljas mängida, piirkond on kole, räpane, kõle ja kriminaalne ning lapse emal pole kavatsust last Eesti lasteaia rühma panna ja lisaks räägivad kodus mu lapsega tema ja tema vanemad kõik vene keeles, tagatipuks ähvardab lapse ema, et kui ma nõusolekut ei anna, siis ma oma last enam ei näe. Kas kohus võib arvestada minu poolt esitatud ülaltoodud põhjendustega ja anda mulle õiguse mitte anda sissekirjutust juhul kui lapse ema pöördub siiski kohtusse, et saada otsustusõigus endale?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui vanem taotleb endale otsustusõigust lapse elukoha määramiseks, lähtub kohus otsuse tegemisel eelkõige lapse huvidest. Kui Teie taotlete endale lapse elukoha määramise otsustusõigust ja suudate põhejndada/tõendada, et Teiega elades on lapse huvid rohkem tagatud kui emaga elades, võib kohus otsustusõiguse ka Teile anda.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas elatist peab järgi maksma ja kas ka summa vahet peab järgi maksma?29.01.2015
Tere,
Minu elukaaslasel on tütar, kes elab koos emaga. Tütar on 4-aastane (saab märtsis 5-aastaseks). Emal endal on veel 2-aastane poiss. Kui tütar sündis, leppisid nad omavahel kokku, kui palju peab ta oma tütrele elatist maksma (kokkulepitav summa oli 100 eurot). Eelmisel aastal jaanuari kuus taotlesid nad kohtult suuremat summat, mida mu elukaaslane hakkas koheselt maksma (summa oli 178 eurot). Kuid nüüd tahab elukaaslase tütre ema järgi saada elatise raha.
Kas elatist peab järgi maksma? Kui mitu aastat on vaja järgi maksta?
Minu elukaaslasel on tütar, kes elab koos emaga. Tütar on 4-aastane (saab märtsis 5-aastaseks). Emal endal on veel 2-aastane poiss. Kui tütar sündis, leppisid nad omavahel kokku, kui palju peab ta oma tütrele elatist maksma (kokkulepitav summa oli 100 eurot). Eelmisel aastal jaanuari kuus taotlesid nad kohtult suuremat summat, mida mu elukaaslane hakkas koheselt maksma (summa oli 178 eurot). Kuid nüüd tahab elukaaslase tütre ema järgi saada elatise raha.
Kas elatist peab järgi maksma? Kui mitu aastat on vaja järgi maksta?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Elatist saab tagasiulatuvalt nõuda kuni 1 aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist, seejuures on võimalik nõuda tagasiulatuvalt nö vahesummat, mis jääb elatise miinimummäära ja makstud elatise vahele.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas tööandjal on õigus graafikut muuta umbes 2h enne tööle tuleku, et tuleb õhtul kella 20.00 asemel tulla kunagi öösel?29.01.2015
Kas tööandjal on õigus graafikut muuta umbes 2h enne tööle tuleku, et tuleb õhtul kella 20.00 asemel tulla kunagi öösel?
Vastus: Liis Valdmets, Tööinspektsiooni nõustamisjurist, Tööinspektsioon, www.ti.ee
Vastuseks Teie küsimusele selgitan, et tööandja koostab graafikud lähtudes töö korraldamise vajadusest, kuid arvestades ka töötaja vajadust töö- ja eraelu korraldamiseks, samuti töö tegemise aja piiranguid.
Tööandja peab tööajakava koostamisel, etteteatamisel ja muutmisel käituma heauskselt. Juba esitatud ajakavas tehtavad muudatused peavad olema töötajatega läbi räägitud ning kokku lepitud. Heauskseks ei saa pidada tööandja käitumist muuta tööajakava arvestusperioodi sees ilma mõistliku põhjuse ja töötaja nõusolekuta.
Seega teatavaks tehtud graafikut saab muuta üldjuhul poolte kokkuleppel.
Töölepingu seaduse (edaspidi TLS) § 17 lg 2 alusel on tööandja kohustatud arvestama korralduste andmisel mõistlikult töötaja huve ja õigusi. Kui korraldus tuleneb nt ühekordsest hädavajadusest, võib tööandja muudatusi graafikus ette näha, kuid ei saa pidada õigeks tööajakava (graafiku) pidevat muutmist, asetades töötaja olukorda, kus tal puudub võimalus oma isiklikku elu planeerida.
Kui tööandja antud korraldus ei arvesta töötaja huve ja õigusi või on vastuolus hea usu või mõistlikkuse põhimõttega (nt pidevad graafiku muutmised, millest töötajale antakse teada tööpäevale eelneval õhtul), on see tühine ja töötaja võib keelduda sellise korralduse täitmisest (TLS § 17 lg 3).
Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).
Küsimus: Mida peaksin silmas pidama, kui ostan korteri elamuühistusse? 28.01.2015
Tere
Mida peaksin silmas pidama, kui ostan korteri elamuühistusse? Saan aru, et tegemist ei ole kinnisasjaga aga ei mõista, mida see sisuliselt minu jaoks tähendab. Kas saan korterit renoveerida, välja rentida, maha müüa. Kellele kuuluvad hoone üldkasutatavad osad - seinad, torustik, küttesüsteem, katus jmt ning kes ning millistel alustel seda haldab? Kuidas kogutakse kommunaalkulud ja kuidas on elamuühistus võimalik tegeleda võlglastega ning elamu üldkasutatavate osade renoveerimisega?
Mida peaksin silmas pidama, kui ostan korteri elamuühistusse? Saan aru, et tegemist ei ole kinnisasjaga aga ei mõista, mida see sisuliselt minu jaoks tähendab. Kas saan korterit renoveerida, välja rentida, maha müüa. Kellele kuuluvad hoone üldkasutatavad osad - seinad, torustik, küttesüsteem, katus jmt ning kes ning millistel alustel seda haldab? Kuidas kogutakse kommunaalkulud ja kuidas on elamuühistus võimalik tegeleda võlglastega ning elamu üldkasutatavate osade renoveerimisega?
Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/
Lihtsustatult selgitades seisneb nende erinevus asjaolus, et hooneühistu puhul on maatüki ja sellel asuva korterelamu omanikuks hooneühistu ise, kuid klassikalise korteriomandi puhul kuulub maa ja sellel asuv korterelamu mõttelise osa kaudu korteriomanikule. Eeltoodust tuleneb teine oluline erinevus. Kui hooneühistu puhul omandatakse korter(i kasutamise õigus) hooneühistu liikmelisuse müügi teel, mis registreeritakse äriregistris, siis korteriomandi puhul omandatakse korteriomand kinnistusregistris registreeritud kinnistu müügitehinguga.
Eeltoodud erinevused ei tähenda siiski seda, et hooneühistus asuvatesse korteritesse tuleks suhtuda kõrgendatud ettevaatlikusega, sest nagu ma sissejuhatuses juba ütlesin, siis on hooneeühistus asuva korteri- ja klassikalise korteriomandi omaniku õigused ja kohustused üles ehitatud sarnase loogika alusel.
Hooneühistuseadusega saate tutvuda järgmisel aadressil: https://www.riigiteataja.ee/akt/113032014087
Korteriomandiseadusega saate tutvuda aadressil:
https://www.riigiteataja.ee/akt/121052014019?leiaKehtiv
Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ