Õigus

Tere!

Abikaasade ühiste kohustuste hulka kuuluvad vaid need kohustused, mis on võetud perekonna huvides. Tulevase abikaasa võlgade eest, mis on tekkinud enne abiellumist ja on seotud vaid tema isiklike huvidega, vastutab abikaasa üksinda.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand

Tere!

Seadus näeb tõepoolest ette, et elatisraha ühele lapsele ei tohi olla väiksem kui pool miinimumpalka ehk 2015. aastal vähem kui 195 eurot lapse kohta ühes kalendrikuus. Kohtud on korduvalt väljandanud seisukohta, et vanem on kohustatud leidma nii enda kui ka oma laste ülalpidamiseks vajalikud vahendid, kuid iseenesest on vastavate asjaolude esinemisel põhjendatud alandada elatist ka alla kehtiva miinimummäära. Vanem peaks kasutama oma rahalisi vahendeid kõigi oma laste puhul ühetaoliselt.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand

Tere, korteriühistu üldkoosoleku otsuste õiguslikuks baasiks on korteriomandiseaduse paragrahv 11 lõige 1 punkt 1 ja paragrahv 16 lõige 1.
Eelnimetatud paragrahvidest esimese kohaselt peab korteriomanik hoidma korteriomandi reaalosa korras ning seda ja kaasomandi eset kasutades hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud. Korteri reaalosa alakütmine või kütmata jätmine on antud sättega vastuolus seetõttu, et see toob naaberkorteritele omanikele kaasa suurema küttekulu, vähendab elukvaliteeti ning kahjustab kõige halvemal juhul ka kaaomandi eset.
Teine minu poolt viidatud paragrahv ütleb aga seda, et ehitusliku või muu kaasomandi eseme korrashoiuks vajalikust muudatusest suurema ümberkorralduse tegemiseks on vaja korteriomanike kokkulepet.

Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ

Tere, korteriomandiseaduse paragrahv 15 lõige 1 tulenevalt tegutsevad korteriomanikud kaasomandi eseme valitsemisel ühiselt. Viimatinimetatud kaasomandi eseme valitsemise alla liigitub muuhulgas ka korteriomandite sihipäraseks kasutamiseks vajalike teenuslepingute sõlmimine.
Lepingute sõlmimise eelduseks on omakorda korteriomanike otsus esindaja valimise või korteriühistu asutamise kohta, millisest nõudest saab kõrvale kalduda vaid juhul, kui teenuse osutaja ise sellega (iga korteriomanikuga eraldi lepingu sõlmimisega) nõustub.
Sõltumata eeltoodust leian siiski, et korteriomanike vee kinnikeeramisega ähvardamine ei ole mõistlik, kuna tsiviilkohtumenetluse seadustik näeb olukorra lahendusena ette valitseja määramise kohtu poolt, selle saavutamiseks peab veeettevõtja esitama kohtule vastava avalduse.

Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ

Tere!

Töölepingu seaduse (edaspidi TLS) § 12 kohaselt saab töölepingut muuta vaid poolte kokkuleppel. Kui Te töölepingu muutmisega nõus ei ole, peab tööandja võimaldama Teile tööd eelnevalt kokkulepitud mahus. Kui tööandja seda ei tee, on Teil õigus nõuda keskmist töötasu ka selle aja eest kui olite töö tegemiseks valmis, kuid tööandja tööd ei andnud (TLS § 35).

Tööandja võib töölepingu üles öelda vaid erakorraliselt ehk mõjuva põhjuse olemasolul. Mõjuv põhjus peab kindlasti olema seotud majanduslike asjaoludega või töötajaga - tema isiku või käitumisega. Ainuüksi asjaolu, et Te ei soovi töölepingut muuta, ei ole selliseks mõjuvaks põhjuseks, mis annaks aluse töölepingu erakorralisele ülesütlemisele. Küll aga on tööandjal õigus olukorras, kus tal töömahu vähenemise tõttu ei ole võimalik tööd kokkulepitud mahus tagada, töötaja koondada. Sellisel juhul peab tööandja võimaluse korral pakkuma Teile teist tööd. Kui see ei ole võimalik, siis teavitama Teid töölepingu ülesütlemisest sõltuvalt töösuhte kestusest 15 - 90 kalendripäeva (TLS § 97 lõige 2) ette ning maksma hüvitist ühe kuu keskmise töötasu ulatuses (TLS § 100 lõige 1).

Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).

Tere!

Kui Te arvate, et Teie terviseprobleemid tulenevad tööst, peaksite pöörduma perearsti poole. Perearst suunab Teid vajadusel edasi töötervishoiuarsti vastuvõtule. Viimasel on õigus diagnoosida kutsehaigestumist või tööst põhjustatud haigestumist.

Kas töövõimetus on koondamise korral plussiks või miinuseks, on raske öelda. Kehtiva töölepingu seaduse § 89 lõike 5 kohaselt on koondamise korral tööle jäämise eelisõigus töötajate esindajal ja töötajal, kes kasvatab alla kolmeaastast last. Kuni 30.06.2009 kehtinud Eesti Vabariigi töölepingu seaduse alusel olid koondamise korral eelisseisundis ka töötajad, kes olid selle tööandja süül saanud kutsehaiguse või töövigastuse. Kehtiva seaduse alusel isikutel, kel on diagnoositud kutsehaigus või tööst põhjustatud haigestumine, eelisõigust tööle jäämisel ei ole.

Koondamise korral on tööandjal õigus pärast eelisõigusega isikute väljaselgitamist vabalt valida, kellega töötajatest ta töölepingu üles ütleb. Tööandja võib tööle jätta töötajad, kes teevad paremini tööd ja keda ta vajalikuks peab. Lisaks võib tööandja lähtuda töötajate valikul ka muudest asjaoludest, sh suhtlemisoskusest ja isikuomadustest. Samas peab tööandja arvestama võrdse kohtlemise põhimõtet ehk ei tohi töötajaid eelistada lähtuvalt nende soost, vanusest, rahvusest või muudest asjaoludest, mis tööga seotud ei ole.

Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).

Juhtimisõiguse keelu tähtaja arvutamisel tuleb esiteks eristada juhtimisõiguse keeldu sätestava otsuse tegemise ja sama otsuse jõustumise aega. Juhtimisõiguse keelu tähtaja arvutamisel omab tähtsust keeldu sätestava otsuse jõustumise aeg.

KrMS § 171 lg 4 kohaselt lõpeb kuudes arvutatava tähtaja korral tähtaeg viimase kuu vastaval kuupäeval. Kui keeld jõustus 6.kuupäeval, siis ta ka möödub 6. kuupäeval, arvestades tähtajana määratud kuude arvu. Ehk siis, kui keelu pikkus oli 2 kuud ning otsus jõustus 6.detsember, möödub keeld 6.veebruaril (alates 00.00) e. 6.veebruar võib sõidukit juhtida.

Toon lihtsa näite: kui juhtimisõigus on ära võetud kuuks ajaks ja keeld jõustus 01.01., siis on loogiline, et 1 kuu täitub 31.01 ja alates 01.02. võib juba sõita, sest vastasel korral oleks keelu pikkuseks mitte 1 kuu, vaid 1 kuu ja 1 päev.

Päris ühest vastust on raske anda, kuna kehtiva seaduse pinnalt selget kohtupraktikat ei ole ja teoreetilistes vaidlustes on kujunenud välja erinevad seisukohad. Samas näiteks LS § 22 lg 5 nimetab mootorratast käekõrval lükkavat isikut jalakäijaks. Küsimus jääb, kas ka autot lükkav isik on jalakäija või on seaduseandja soovinud jalakäijana käsitelda üksnes kergemaid sõidukeid käekõrval lükkavat isikut. Lõpliku selguse selles küsimuses peab andma kohus, kui mõni analoogiline vaidlus peaks kunagi niikaugele jõudma.

Tere, korteriühistu võib ka ise korteriomandit omada. Selles, kas Teie kortermaja valitsev korteriühistu ka tegelikult korteri omanik, saate veenduda kinnistusregistri andmetega tutvudes. Kinnistusregistrit peab maakohus, mille tööpiirkonna alla Teie korteriomand kuulub, ning selle andmed on avalikud.

Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ

Osaühing, nagu kõik muudki juriidilised ja füüsilised isikud, võib osta absoluutselt kõiki kaupu ja teenuseid ilma mingite piiranguteta. Mitmesuguseid piiranguid ja eritingimusi võidakse kehtestada müüjatele. Äriühingu puhul on ainus küsimus: kas kauba/teenuse soetamise eesmärk on oma ettevõtluses kasutamine või edasimüümine. Kui soetamine toimub muul eesmärgil või asja kasutatakse nii ettevõtluses kui eratarbeks (nagu see võib olla ka pesumasina puhul), siis tekivad mõnesugused maksukohustused.