Õigus
Küsimus: Kuidas isa elatistaha maksma panna, kui ta ei tunnista last omaks?27.01.2015
Küsimus iseenesest lihtne, mida teha kui lapse isa ei tunnista last omaks juba pea 18 aastat, kuna sünnitunnistusel ei ole tema nimena märgitud ka tema õige perekonnanimi (ei olnud abielus) ja lapse isa elab Soomes, ise lapsega elan Eestis. Mis võimalused ja kuidas mida teha sellises olukorras?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Elatist saab kohtu kaudu nõuda vaid mehelt, kes on lapse sünnitunnistusele isana märgitud. Kui lapse isa ei ole nõus lapse isadust vabatahtlikult omaks võtma, tuleb pöörduda kohtusse isaduse tuvastamiseks. Kui isadus on tuvastatud, on võimalik nõuda lapse isalt kohtu kaudu elatisraha.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas kohtule esitatava teovõime laiendamise taotluse koostamisega saab tavainimene hakkama?27.01.2015
Soovin asutada osaühingut ja pean selleks pöörduma teovõime laiendamiseks kohtu poole. Milline peaks kohtule esitatav dokument välja nägema? Kas selle koostamiseks on vaja juristi või saab sellega eraisik hakkama?
Vastus: Keijo Lindeberg_, juhtivpartner/vandeadvokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee

Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 9 järgi võib kohus laiendada vähemalt 15-aastase alaealise piiratud teovõimet, kui see on alaealise huvides ja alaealise arengutase seda võimaldab. Sel juhul otsustab kohus, milliseid tehinguid võib alaealine teha iseseisvalt. Alaealise piiratud teovõimet võib laiendada tema seadusliku esindaja nõusolekul.
TsMS § 570 järgi otsustab kohus alaealise teovõime laiendamise vähemalt 15-aastase alaealise enda, tema vanema või eestkostja või alaealise elukoha järgse valla- või linnavalitsuse avalduse alusel.
Seega tuleb esitada avaldus elukohajärgsesse maakohtusse. Avalduses märgitakse:
1) mis põhjusel alaealise teovõime laiendamist taotletakse;
2) andmed, mis annavad aluse teovõime laiendamiseks
3) avaldusele lisatakse alaealise seadusliku esindaja kirjalik nõusolek alaealise teovõime laiendamiseks.
Avalduse koostamiseks pole tingimata juristi vaja, kuid efektiivsemaks tegevuseks on see alati soovitatav.
Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.
Keijo Lindeberg
Advokaadibüroo LMP
juhtivpartner/vandeadvokaat
Tallinn | Tartu | Valga
Tel: 625 2000
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
Küsimus: Kuidas arvutatakse vanema- ja sünnitushüvitist?27.01.2015
Tere!
Mõlema toetuse arvutamiseks vaadeldakse eelmise aasta tulusid. Ma pole päriselt aru saanud, mida eelmise aasta all silmas peetakse. Näiteks, kui laps sünnib 5.mail 2015, siis kas vaadeldakse perioodi:
a) vahemikus 5.mai 2014 kuni 5.mail 2015?
VÕI
b) aastat 2014 tervikuna jaanuarist detsembri lõpuni?
Tänan vastamast!
Mõlema toetuse arvutamiseks vaadeldakse eelmise aasta tulusid. Ma pole päriselt aru saanud, mida eelmise aasta all silmas peetakse. Näiteks, kui laps sünnib 5.mail 2015, siis kas vaadeldakse perioodi:
a) vahemikus 5.mai 2014 kuni 5.mail 2015?
VÕI
b) aastat 2014 tervikuna jaanuarist detsembri lõpuni?
Tänan vastamast!
Vastus: Vello Vallaste, PhD (majandus), MEng, MPsych, CMC, Vallaste ja Partnerid OÜ, www.vjap.ee

Küsimus: Mis aja jooksul on võimalik vaidlustada MTÜ juhatuse otsused, mis on vastuolus põhikirjaga?27.01.2015
Milline on tähtaeg, mille jooksul on võimalik vaidlustada erakooli pidajaks oleva MTÜ juhatuse otsused, mis on vastuolus kooli põhikirjaga? Tänan.
Vastus: Keijo Lindeberg_, juhtivpartner/vandeadvokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.
Keijo Lindeberg
Advokaadibüroo LMP
juhtivpartner/vandeadvokaat
Tallinn | Tartu | Valga
Tel: 625 2000
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
Küsimus: Kuidas saaks jätkata osaühingu tegevust, kui ma tasusin oma osa eest, aga teise osanikuga ei saa üldse kontakti?27.01.2015
Tere
soovin Teie nõu osaühingu osaku sissemakses.
Probleem on selles, et meie osaühingul on 2 asutajat ja asutasime osaühingu ilma rahalist sissemakset tegemata. Juhatuse liige on kolmas inimene, kes ei ole osanik.
Mina olen osaühingus kogu aeg tegev olnud ja nüüd olen ka osanikuna oma rahalise sissemakse 1250 eurot teinud aga teine osanik ei ole kunagi osaühingus sisuliselt osalenud ja on hoopis kadunud. Ta ei vasta e-postidele ja telefon ei ole enam kehtiv.
Minu küsimus on, kuidas edasi tegutseda, et osaühing saaks normaalselt jätkata, kas saan tema eest ise teha osaku rahalise sissemakse ja võimalusel temalt ka osa kuidagi saada, et ettevõte saaks jätkata?
Lugupidamisega
soovin Teie nõu osaühingu osaku sissemakses.
Probleem on selles, et meie osaühingul on 2 asutajat ja asutasime osaühingu ilma rahalist sissemakset tegemata. Juhatuse liige on kolmas inimene, kes ei ole osanik.
Mina olen osaühingus kogu aeg tegev olnud ja nüüd olen ka osanikuna oma rahalise sissemakse 1250 eurot teinud aga teine osanik ei ole kunagi osaühingus sisuliselt osalenud ja on hoopis kadunud. Ta ei vasta e-postidele ja telefon ei ole enam kehtiv.
Minu küsimus on, kuidas edasi tegutseda, et osaühing saaks normaalselt jätkata, kas saan tema eest ise teha osaku rahalise sissemakse ja võimalusel temalt ka osa kuidagi saada, et ettevõte saaks jätkata?
Lugupidamisega
Vastus: Keijo Lindeberg_, juhtivpartner/vandeadvokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee

Seega tuleks OÜ juhatusel saata osanikule kiri nõudega tasuda makse. Kui makset tähtaja jooksul ei tasuta, on osaühingul õigus see võõrandada – ka Teile.
Selle eelduseks on aga osanikul osa eest tasumise kohustuse tekkimine. Osakapitali sissemaksmine peab toimuma OÜ põhikirjas nimetatud ajaks - see võib olla konkreetne kuupäev või ka näiteks juhatuse poolt määratav aeg.
Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.
Keijo Lindeberg
Advokaadibüroo LMP
juhtivpartner/vandeadvokaat
Tallinn | Tartu | Valga
Tel: 625 2000
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
Küsimus: Kuidas on maksustamisega, kui teenin raha otse oma kontole mobiiliäppidega Google Plays (ja iTunesis)?27.01.2015
Paar küsimust läbi Google ja Apple teenimise kohta. Olen juba pea aasta aega teeninud nii 100-200€ läbi Google reklaamiplatform Admobi. Raha tuleb iga kuu otse mu pangakontole ja midagi pole ametlikuks tehtud. Kas käitun valesti?
Tunnen huvi Apple iOS arendajaprogrammiga liitumise vastu. Seal on kaks varianti - kas müüd oma äppe eraisikuna või ettevõttena. Kuna oma täisnime alt müümisest ei ole huvitatud, siis oleks hea see teine variant. Mainitud on seal "companies (including LLCs), non-profit organizations, joint ventures, partnerships, and government organizations". Mis selle LLC vaste Eestis üldse on? Kas üksikarendajal on mõtet selle peale üldse mõelda?
Tunnen huvi Apple iOS arendajaprogrammiga liitumise vastu. Seal on kaks varianti - kas müüd oma äppe eraisikuna või ettevõttena. Kuna oma täisnime alt müümisest ei ole huvitatud, siis oleks hea see teine variant. Mainitud on seal "companies (including LLCs), non-profit organizations, joint ventures, partnerships, and government organizations". Mis selle LLC vaste Eestis üldse on? Kas üksikarendajal on mõtet selle peale üldse mõelda?
Vastus: Vello Vallaste, PhD (majandus), MEng, MPsych, CMC, Vallaste ja Partnerid OÜ, www.vjap.ee

Küsimus: Kas uue tööseaduse järgi saab töötajat koondada kohe peale lapsehoolduspuhkust?26.01.2015
Tere,
Aprillis jään sünnituspuhkusele. Kuna enne soovin võtta põhipuhkuse välja, siis võin puhkusele jääda juba alates veebruarist. Minu ülemus palus minu töö üle anda inimesele teisest osakonnast ja suhelda sellel teemal selle osakonna juhiga. See põhimõtteliselt tähendab seda, et siis kui ma tulen LHP-lt tagasi minu osakonnas enam sellist ametikohta ei ole (põhjusega "osakonna ümberstrutureerimine" vms) ja mind saab koondada. Kas uue tööseaduse järgi saab töötajad koondada kohe peale LHP-st?
Aprillis jään sünnituspuhkusele. Kuna enne soovin võtta põhipuhkuse välja, siis võin puhkusele jääda juba alates veebruarist. Minu ülemus palus minu töö üle anda inimesele teisest osakonnast ja suhelda sellel teemal selle osakonna juhiga. See põhimõtteliselt tähendab seda, et siis kui ma tulen LHP-lt tagasi minu osakonnas enam sellist ametikohta ei ole (põhjusega "osakonna ümberstrutureerimine" vms) ja mind saab koondada. Kas uue tööseaduse järgi saab töötajad koondada kohe peale LHP-st?
Vastus: Ingrid Iter, Tööinspektsiooni nõustamisjurist, Tööinspektsioon, www.ti.ee

Töölepingu seaduse (edaspidi TLS) § 93 lõike 1 kohaselt ei tohi tööandja koondada rasedat, naist, kellel on õigus rasedus- ja sünnituspuhkusele ega isikut, kes kasutab lapsehoolduspuhkust või lapsendaja puhkust. Seega võib tööandja koondada küll töölkäiva alla kolmeaastast last kasvatava isiku, kuid lapsehoolduspuhkusel olevat töötajat koondada ei tohi.
Kui tööandja on veendunud, et lapsehoolduspuhkuselt naasjaga pole võimalik töölepingut edasi täita töö lõppemise, sealhulgas töökorralduste muudatuste tõttu, on tegemist koondamissituatsiooniga (TLS § 89 lõige 1). Kuna lapsehoolduspuhkuse ajal on töötaja koondamine keelatud, siis vastavasisulise avalduse saab töötajale esitada alles pärast tema tööle asumist ehk esimesel tööpäeval.
Kui tööle naasmise ajaks ei ole töötaja laps veel kolmeaastaseks saanud, tuleb järgida seaduses olevat piirangut, mille kohaselt alla kolmeaastast last kasvataval vanemal on koondamisel eelisõigus tööle jääda (TLS § 89 lõige 5). See tähendab, et kui temaga võrreldaval ametikohal töötab veel isikuid, kellel alla kolmeaastast last pole, on väikelapse vanemal õigus tööle jääda ning koondatav tuleb valida teiste sarnast tööd tegevate töötajate hulgast.
Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).
Küsimus: Kui tööleping on käekirjaliselt allkirjastatud, kas lepingu lisa võib olla digitaalselt allkirjastatud?26.01.2015
Kui tööleping on sõlmitud kirjalikult ja mõlema poole poolt omakäeliselt alla kirjutatud, siis ka töölepingu muudatust võib ka digitaalselt alla kirjutada? Või peavad kõik ühte lepingut puudutavad dokumendid olema ühtselt vormistatud?
Vastus: Ingrid Iter, Tööinspektsiooni nõustamisjurist, Tööinspektsioon, www.ti.ee

Töölepingu seaduse (edaspidi TLS) § 4 lõike 2 järgi tuleb tööleping sõlmida kirjalikult. Seadusega ettenähtud vormis tehtud tehingut saab vastavalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse (edaspidi TsÜS) § 77 lõikele 3 muuta üldjuhul üksnes samas vormis, milles tehing on tehtud. Kirjaliku vormiga loetakse võrdseks tehingu elektrooniline vorm. TsÜS § 80 kohaselt peab elektrooniline vorm võimaldama lepingu taasesitamist, sisaldama tehingu teinud isikute nimesid ning olema elektrooniliselt allkirjastatud. Elektrooniliseks allkirjaks on ka digitaalallkiri. Seega võib nii töölepingu sõlmimisel kui muutmisel kasutada digitaalallkirja.
Kui Te soovite kirjalikult sõlmitud töölepingut muuta elektroonilises vormis, siis keelatud see ei ole. Küll aga peate mõtlema, kuidas tagada nii paberkandjal dokumentide kui digitaalsete dokumentide säilitamisel nende audentsus. TLS § 5 lõike 5 kohaselt peab tööandja säilitama töölepingut töölepingu kehtivuse ajal ja kümme aastat töölepingu lõppemisest arvates.
Küsimus: Kas tööandja ei pea enne minu lapsehoolduspuhkuselt naasmist mulle mingeid tööalaseid selgitusi andma?26.01.2015
Olen hetkel lapsehoolduspuhkusel. Dekreeti jäädes oli minu ja ülemuse vahelised suhtes päris teravad, kuna talle polnud meeltmööda, et vaid paar kuud peale sinna firmasse tööle asumist teatasin oma rasedusest (uude kohta minnes ma ei teadnud veel ise ka, et rase olen). Endale asendajat otsides (töötasin assistendina) pidin kõik CV-d, kuhu oli märgitud laste olemasolu, otse prügihunti viskama. Neil oli mingi varasem halb kogemus töötajaga, kelle laps sageli haige oli, sellest see paanika.
Nüüd on olukord selline, et tootmisfirmast on kahe aasta jooksul saanud jaemüügiga tegelev ettevõte, laiatarbekaupade müügikoht. Töö kui selline on ilmselgelt muutunud. Kirjutasin oma ülemusele, kuna tahtsin teada, kas minu kohustuste hulka kuuluks tööle naastes ka kassiiri ülesanded. Lisasin, et sinna tööle kandideerisin ma ju assistendiks, mitte müüjaks ning kuigi mu ametijuhendis on kirjas sõna "müük", siis varasema töö kontekstis tähendas see tellimuskirjade tootmisosakonda toimetamist ning neile vastamist. Reaalseid "kaup raha vastu" tehinguid oli ainult üksikuid. Ehk siis veelkord - ma ei soovi töötada müüjana, vaid teha seda, mida õppinud olen ning millist tööd samas ettevõttes ka juba tegin. Ülemus aga keeldub tööülesannete sisu mulle selgitamast, ta ütleb ainult, et saan kõigest teada siis, kui tööle tagasi lähen, et tööle naastes teeme uue ametijuhendi. Minu märkusele, et ma ei olnud tööl müüjana, ega soovi selleks ka hakata, vastas ta, et ma pole kohustatud sinna naasema ning võin endale sobivama töökoha otsida. Väga raske on suhelda inimesega, kes igal võimalikul moel ainult vastu töötab ja infot kinni hoiab...
Kuidas ma sellises olukorras käituma peaksin?
Kas mul on kohustus assistendi ametinime all müüjaks hakata selle ühe sõnakõlksu tõttu ametijuhendis? Või on ainus variant lahkumisavaldus anda ning omale uus töökoht otsida?
Kas tööandja ei peagi mitte ühelegi minu küsimusele vastama enne, kui ma reaalselt tööle naasnud olen?
Nüüd on olukord selline, et tootmisfirmast on kahe aasta jooksul saanud jaemüügiga tegelev ettevõte, laiatarbekaupade müügikoht. Töö kui selline on ilmselgelt muutunud. Kirjutasin oma ülemusele, kuna tahtsin teada, kas minu kohustuste hulka kuuluks tööle naastes ka kassiiri ülesanded. Lisasin, et sinna tööle kandideerisin ma ju assistendiks, mitte müüjaks ning kuigi mu ametijuhendis on kirjas sõna "müük", siis varasema töö kontekstis tähendas see tellimuskirjade tootmisosakonda toimetamist ning neile vastamist. Reaalseid "kaup raha vastu" tehinguid oli ainult üksikuid. Ehk siis veelkord - ma ei soovi töötada müüjana, vaid teha seda, mida õppinud olen ning millist tööd samas ettevõttes ka juba tegin. Ülemus aga keeldub tööülesannete sisu mulle selgitamast, ta ütleb ainult, et saan kõigest teada siis, kui tööle tagasi lähen, et tööle naastes teeme uue ametijuhendi. Minu märkusele, et ma ei olnud tööl müüjana, ega soovi selleks ka hakata, vastas ta, et ma pole kohustatud sinna naasema ning võin endale sobivama töökoha otsida. Väga raske on suhelda inimesega, kes igal võimalikul moel ainult vastu töötab ja infot kinni hoiab...
Kuidas ma sellises olukorras käituma peaksin?
Kas mul on kohustus assistendi ametinime all müüjaks hakata selle ühe sõnakõlksu tõttu ametijuhendis? Või on ainus variant lahkumisavaldus anda ning omale uus töökoht otsida?
Kas tööandja ei peagi mitte ühelegi minu küsimusele vastama enne, kui ma reaalselt tööle naasnud olen?
Vastus: Ingrid Iter, Tööinspektsiooni nõustamisjurist, Tööinspektsioon, www.ti.ee

Lapsehoolduspuhkuse katkestamise või lõppemise järel on töötajal õigus samale tööle, milles oldi tööandjaga kokku lepitud enne puhkusele jäämist. Seega töötajal on õigus nõuda töölepingujärgset tööd kokkulepitud tingimustel. Teie kirjast ei selgu, millistes tööülesannetes Te olete tööandjaga kokku leppinud. Ka suulised kokkulepped on pooltele täitmiseks kohustuslikud. Vaidluse korral peab aga kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millel tema väited põhinevad.
Mis puudutab pooltevahelist suhtlust, siis nii töötaja kui tööandja peavad teineteise suhtes käituma lähtudes hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest. Seega peaks tööandja väljastama Teile informatsiooni, mille suhtes on Teil töösuhtest tulenevalt õigustatud huvi. Võiksite pöörduda oma küsimustega tööandja poole kirjalikult või e-maili teel ning põhjendada, miks on Teie jaoks oluline teatud info saamine enne lapsehoolduspuhkuselt naasmist.
Küsimus: Mida peaksin täpselt tegema kui soovin töölepingut üles öelda tervislikel põhjustel?26.01.2015
Tere. Töötan metsa forwarderi operaatorina (kokkuveo masinaga). Sellel tööl algasid mul pidevad seljavalud, seoses pideva tugeva raputamisega tööasendis. Kusjuures see probleem on paljudel sellel alal töötavatel meestel. Vanematel olijatel on peaaegu reeglina kõigil kaugemale arenenud tugevad seljavalud. Võib-olla oleks kasu kallimatest ja paremini selga toetavamatest istmetest, aga igatahes kokkuhoiu mõttes paigaldatakse ikka hoolimatult kõige odavamad. Igatahes algavad seljavalud peaaegu iga kord tööd alustades ja vabadel päevadel niisama olles tavaliselt seljavalu eriti ei esine. Nädal tagasi tööl traktorilt kukkudes tugevnes valu eriti tugevaks ja läksin viimaks arsti juurde, kes kirjutas haiguslehe. Nüüd nädal masinast eemal olles seljavalud jälle peaaegu kadunud. Praeguseks siis mõtted sellised, et ei taha lõpetada seljainvaliidina ega soovi seda masinat enam taluda. Küsimus selline, et kuidas peaksin täpselt toimima edasi, kuna soovin lõpetada töölepingut tervislikel põhjustel nii, et ka töötuhüvitist saaks.
Aitäh
Aitäh
Vastus: Ingrid Iter, Tööinspektsiooni nõustamisjurist, Tööinspektsioon, www.ti.ee

Kui tööleping lõpeb töötaja algatusel, siis vastavalt töötuskindlustuse seaduse § 6 lõike 2 punktile 1 töötajal õigust töötuskindlustushüvitisele ei ole (va juhul kui ülesütlemise põhjuseks on tööandjapoolsete kohustuste rikkumine või kui töötaja ütleb töölepingu üles seetõttu, et tööandja vähendas töötasu töölepingu seaduse (edaspidi TLS) § 37 alusel). Seega ka juhul kui töötaja ütleb töölepingu üles TLS § 91 lõike 3 alusel seetõttu, et ta terviseseisund ei võimalda kokkulepitud tööd teha, ei ole töötajal õigust töötuskindlustushüvitisele.
Samas kui töötaja on edastanud tööandjale arstitõendi, mille kohaselt on töölepingus kokkulepitud töö töötajale vastunäidustatud, ei saa tööandja sundida töötajat vastavat tööd tegema. Kui ka teist tööd pakkuda ei ole, on tööandjal võimalik töötajaga tööleping üles öelda TLS § 88 lõige 1 punkti 1 alusel ehk seoses tööülesannete täitmise võimatusega terviseseisundi tõttu. Sellisel juhul on töötajal vajaliku töötuskindlustusstaaži olemasolu korral (kolme aasta jooksul vähemalt 12 kuud) õigus ka töötuskindlustushüvitisele.