Õigus
Küsimus: Kas saaksin mingit õigust lapse elu üle otsustamiseks, kui DNA testi järgi olen isa, kuid laps on sündinud naise abielus?23.01.2015
Tere! Olen toreda 3a tüdrukutirtsu DNA testi (internetist ostetav) järgne isa. Laps aga on sündinud abielus olevatel vanematel (pere kolmas) ja kõik õigused on ametlikul abikaasal. Last on mul lubatud küll külastada ja toetusrahast ei öelda ka ära aga lapse elu puudutavates otsustes kaasa rääkida ei lasta.
Perekond ise on probleemidega, lapse emal on juba kaks väärteo menetlust laste suhtes toime pandu tõttu. Isa ei saa vanuse ja halveneva tervise tõttu enam hakkama, kodus lokkab mustus ja kokku tassitud rämps ja sotsiaaltöötaja on seetõttu iganädalane külaline. Kust ma peaksin alustama, et oma laps enda juurde elama saada.
Perekond ise on probleemidega, lapse emal on juba kaks väärteo menetlust laste suhtes toime pandu tõttu. Isa ei saa vanuse ja halveneva tervise tõttu enam hakkama, kodus lokkab mustus ja kokku tassitud rämps ja sotsiaaltöötaja on seetõttu iganädalane külaline. Kust ma peaksin alustama, et oma laps enda juurde elama saada.
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Seni, kuni Teie nime ei ole isana kantud lapse sünnitunnistusele, ei ole Teil lapse suhtes juriidiliselt ühtegi õigust ega kohustust. Sellest lähtuvalt tuleks alustada isaduse vaidlustamisest.
Mehel, kes taotleb enda isaduse tuvastamist mehe asemel, kelle isadus on kindlaks tehtud tulenevalt abielust lapse emaga, on selleks võimalus ühe aasta jooksul arvates lapse sünnist. Kui lapse sünnist on möödunud rohkem kui aasta, võib mees isaduse vaidlustada vaid isana rahvastikuregistrisse kantud mehe ja lapse ema nõusolekul. Kui eelnimetatud nõusolekuid saada ei ole võimalik, võib kohus lapse huve arvestades anda mõjuval põhjusel enda isaduse tuvastamist taotlevale mehele loa vaidlustada teise mehe isadus.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas 17 aastat hiljem on emal õigus nõuda isa DNA testi ning elatisraha?23.01.2015
Tere. Lapse sünnist on 17 aastat. Sünnitunnistusel isa pole märgitud, kuna ta pole kunagi lapse emaga koos elanud ega lähedates suhetes olnud (polnud ka lapse sünnist teadlik). Kas nii palju aastaid hiljem on tal õigus nõuda DNA testi ning elatisraha.
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Jah, lapse emal on ka 17 aastat peale lapse sündi õigus taotleda kohtu kaudu isaduse tuvastamist. Kui isadus tuvastatakse, on lapse emal lapse seadusliku esindajana õigus nõuda lapse isalt elatisraha.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas hagiavalduse esitamisel tagantjärgi alimentide nõudmiseks on vaja ette näidata 1a jooksul kogutud tšekke?22.01.2015
Tere.
Kas hagiavalduse esitamisel tagantjärgi alimentide nõudmiseks on vaja ette näidata 1a jooksul kogutud tšekke? Kui lapsevanem, kellelt nõutakse lapsele elatisraha, esitab vastulause ja minnakse kohtusse, kas tuleb maksta riigilõiv ja kes selle tasuma peab?
Aitäh
Kas hagiavalduse esitamisel tagantjärgi alimentide nõudmiseks on vaja ette näidata 1a jooksul kogutud tšekke? Kui lapsevanem, kellelt nõutakse lapsele elatisraha, esitab vastulause ja minnakse kohtusse, kas tuleb maksta riigilõiv ja kes selle tasuma peab?
Aitäh
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui elatist nõutakse suuremas summas kui miiinimummääras ehk lapse vajadused on suuremad alampalgast, tuleb lapse vajaduste tõendamiseks esitada kuludokumente (tšekke, arveid, maksekorraldusi). Miinimummääras (2015. aastal 190 eurot ühe lapse kohta) elatist nõudes lapse kulutusi tõendada ei ole vaja.
Elatishagi esitamine on riigilõivuvaba.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kui DNA testiga on tuvastatud, et ma ei ole isa, kas siis pean ikka elatist edasi maksma?22.01.2015
Olen lapse sünnitunnistusele kantud isana, olen andnud omal ajal ise nõusoleku selleks, kuna ei teadnud, et ma ei ole bioloogiline isa. 2 aastat peale lapse sündi teatati mulle purjus peaga, et ma polegi lapse isa. Tegime DNA testi ja selgus, et ma ei olegi isa. Kolisime lahku. Tänaseks on kulunud DNA vastusest 6 aastat ja ma ei ole isadust vaidlustanud, kuna lubati minu juurde tagasi kolida. Olen vaatamata kõigele last toetanud, kuna olen hea inimene. Lõpetasin lapse toetamise 5 kuud tagasi, kuna ei lubatud lapsega eraviisiliselt kohtuda. Täna nõutakse kohtu kaudu minult elatist ja paistab seadus olema naise poolel. Kas mul oleks mingeid variante isadus vaidlustada? Kas minu eksnaine oleks saanud kuidagi teisiti toimida, näiteks nõuda pärisisalt elatist või nõuda sünnitunnistusele õige isa nime kasvõi kohtu kaudu? Küsin seda selleks, et aru saada oma eksnaise sammust, mille ta minu vastu on astunud.
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Asjaolu, et DNA-analüüsi alusel on tuvastatud, et Teie ei ole lapse bioloogiline isa, ei anna Teile alust elatist mitte maksta, sest sünnitunnistusele olete endiselt lapse isana märgitud.
Isaduse vaidlustamise tähtaeg on 1 aasta alates vastavatest asjaoludest teadasaamisest ja Teie puhul on selleks DNA-analüüsi tulemustest teadasaamine. Kui DNA-analüüsi läbiviimisest on möödunud juba 6 aastat, on isaduse vaidlustamise tähtaeg Teie jaoks juba lõppenud.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas ma olen kohustatud tegema lapse isale lapse ID-kaardist koopiaid?22.01.2015
Tere!
Kas ma olen kohustatud tegema lapse isale lapse ID-kaardist koopiaid? Põhjust, milleks seda kasutatakse, pole mulle öeldud.
Lapse isaga ei ela koos juba 10 aastat (laps on 11-aastane). Suhted on halvad ning vaimne vägivald kestab juba aastaid.
Jään teie vastust ootama.
Kas ma olen kohustatud tegema lapse isale lapse ID-kaardist koopiaid? Põhjust, milleks seda kasutatakse, pole mulle öeldud.
Lapse isaga ei ela koos juba 10 aastat (laps on 11-aastane). Suhted on halvad ning vaimne vägivald kestab juba aastaid.
Jään teie vastust ootama.
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Lapse isal on õigus omada koopiaid lapsega seotud dokumentidest, seega otseselt alust keeldumiseks ei ole. Olukorras, mil isal ei õnnestu saada Teie käest koopiad lapsega seotud dokumentidest, on tal võimalik saada nt sünnitunnistuse ärakiri perekonnaseisuametist.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas driftimise eest saaks karistada LS§14 lg 2 ja LS §242 alusel?22.01.2015
Otseselt driftimine keelatud ei ole aga kas karistada saaks LS§14 lg 2 ja LS §242 alusel?
Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee
Küsimus: Kas koondamise asemel poole kohaga tööga leppimine oli ikka õige ja kas ma nüüd ei jää hoopis koondamistasuta?22.01.2015
Tere!
Olen töötanud 10 a ja natuke peale täiskohaga ühes kindlas asutuses. Mõned päevad tagasi sain teate, et mind tahetakse koondada või siis jäetakse tööle vaid 0,5 koormusega! Tegin oma valiku viimase kasuks mõtlemata võhikuna tagajärgedele. Peale töölepingu tingimuste muutmisele allakirjutamist märkasin, et leping on tehtud vaid üheks kuuks, kuigi suusõnaliselt nii väiksest ajast juttu polnud. Uus tööleping kehtib 1.veebruarist 2015 - 28.veebruarini 2015.
Nüüd aga on minus tekkinud ebakindlus, et kas tööandja mulle üldse märtsi kuuks tööd garanteerib või mitte. Mis tingimustel nüüd tööandja mulle koondamise tasu maksaks, kui juhtub, et nad ei pikenda lepingut ja siiski koondavad?
Kas juba 0,5 töökoormuse pealt?
Ja kas vastab tõele, et tööbüroosse ei saa end nii väikse töökoormuse olemasolul üldse arvele võtta ja ei maksta ka töötushüvitist?
Ette tänades
Olen töötanud 10 a ja natuke peale täiskohaga ühes kindlas asutuses. Mõned päevad tagasi sain teate, et mind tahetakse koondada või siis jäetakse tööle vaid 0,5 koormusega! Tegin oma valiku viimase kasuks mõtlemata võhikuna tagajärgedele. Peale töölepingu tingimuste muutmisele allakirjutamist märkasin, et leping on tehtud vaid üheks kuuks, kuigi suusõnaliselt nii väiksest ajast juttu polnud. Uus tööleping kehtib 1.veebruarist 2015 - 28.veebruarini 2015.
Nüüd aga on minus tekkinud ebakindlus, et kas tööandja mulle üldse märtsi kuuks tööd garanteerib või mitte. Mis tingimustel nüüd tööandja mulle koondamise tasu maksaks, kui juhtub, et nad ei pikenda lepingut ja siiski koondavad?
Kas juba 0,5 töökoormuse pealt?
Ja kas vastab tõele, et tööbüroosse ei saa end nii väikse töökoormuse olemasolul üldse arvele võtta ja ei maksta ka töötushüvitist?
Ette tänades
Vastus: Ingrid Iter, Tööinspektsiooni nõustamisjurist, Tööinspektsioon, www.ti.ee
Koondamise korral maksab tööandja töötajale töölepingu seaduse (edaspidi TLS) § 100 lõike 1 alusel hüvitist ühe kuu keskmise töötasu ulatuses. Hüvitise arvutamisel võetakse aluseks töötaja kuue eelneva kuu töötasud, mis on töötajale sissenõutavaks muutunud (st palgapäev on möödunud).
Kui aga Teiega on sõlmitud tähtajaline tööleping, lõpeb leping tähtaja möödumisel ning sellisel juhul ei ole tegemist koondamisega ehk tööandjal ei ole kohustust maksta Teile koondamishüvitist. Teie pöördumisest ei selgu, millisel põhjusel Teiega tähtajaline tööleping sõlmiti. Üldjuhul eeldatakse töösuhte püsivust ehk tähtajalise lepingu sõlmimiseks peab olema mõjuv põhjus (nt töömahu ajutine suurenemine, hooaja- või renditöö tegemine). TLS § 6 lõike 2 kohaselt tuleb tähtajalises töölepingus kirjalikult fikseerida töölepingu kestus ja lepingu tähtajalisena sõlmimise põhjus. Tähtajaline tööleping lõpeb tähtaja möödumisel üksnes siis, kui see on sõlmitud kooskõlas seaduse nõuetega. Kui tähtajalise töölepingu sõlmimine on vastuolus seadusega, loetakse leping algusest peale sõlmituks tähtajatult (TLS § 80 lõige 2). Kui töötaja leiab, et tähtajalise töölepingu sõlmimiseks mõjuvat põhjust ei esinenud, on tal võimalik lepingu lõppemine vaidlustada töövaidluskomisjonis või kohtus.
Eesti Töötukassas arvelevõtmist reguleerib tööturuteenuste ja -toetuste seadus, mille § 6 lõige 5 sätestab, millistel juhtudel ei võeta isikut töötuna arvele. Muuhulgas ei võeta isikut arvele kui ta töötab töölepingu või võlaõigusliku lepingu alusel. See, et isik töötas eelnevalt osalise tööajaga, ei mängi arvelevõtmisel rolli. Kui töötuna arvelevõtmisele eelnenud 36 kuu jooksul oli Teil vähemalt 12 kuud töötuskindlustusstaaži, on Teil õigus töötuskindlustushüvitisele nii juhul kui töösuhe lõppes koondamise tõttu kui ka tähtajalise töölepingu lõppemise korral.
Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).
Küsimus: Kas lapsehoolduspuhkuselt naastes võin taotleda tööandjalt päevast tööd, kuna lapse kõrvalt ei saa vahetustega töötada?22.01.2015
Enne LHP jäämist töötasin ametikohal vahetustega. Väikse lapse tõttu selline töölaad enam ei sobi, kuid sama ametinimetusega töötajaid on ka, kes käivad tööl E-R 8st 17ni. Kas mul on õigust tööandjalt paluda tööaega 8st 17ni, lisan ka asjaolu et minu asendaja on võetud tööle tähtajatu töölepinguga.
Tööandjale olen mitmeid kordi avaldanud soovi tööle naasmiseks, kuid leiab, et minu ametikohal 8st 17ni tööd tal mulle pakkuda pole ning alternatiivset tööpakkumist ootan juba 2 kuud. Viimati kontaktis olles sain selgust, et kui ei soovi enda töökohale naasta ja vahetustega käia ning madalama palgaga alternatiivtööd vastu ei võta, pean ise kirjutama lahkumisavalduse. Kas selline tööandja poolne ettepanek on ikka kooskõlas seadusandlusega?
Tööandjale olen mitmeid kordi avaldanud soovi tööle naasmiseks, kuid leiab, et minu ametikohal 8st 17ni tööd tal mulle pakkuda pole ning alternatiivset tööpakkumist ootan juba 2 kuud. Viimati kontaktis olles sain selgust, et kui ei soovi enda töökohale naasta ja vahetustega käia ning madalama palgaga alternatiivtööd vastu ei võta, pean ise kirjutama lahkumisavalduse. Kas selline tööandja poolne ettepanek on ikka kooskõlas seadusandlusega?
Vastus: Ingrid Iter, Tööinspektsiooni nõustamisjurist, Tööinspektsioon, www.ti.ee
Lapsehoolduspuhkuse katkestamise või lõppemise järel on töötajal õigus samale tööle ja töötingimustele, milles oldi tööandjaga kokku lepitud enne puhkusele jäämist. Seadus ei näe ette erisusi väikelaste vanematele tööaegade osas. Seega, kui tööandjaga on lepitud kokku töötamine vahetustega, ei ole tööandjal kohustust tagada Teile tööaega 8.00 - 17.00.
Ettepanekuid töötingimuste muutmiseks on võimalik teha mõlemal poolel. Teie võite pöörduda tööandja poole ettepanekuga muuta tööaegu, samuti võib tööandja pakkuda Teile tööd teistel tingimustel. Kuid kui kokkulepet töölepingu muutmiseks ei saavutata, tuleb tööd anda ja töötada vastavalt kehtivatele kokkulepetele. Juhul kui Te ei soovi vahetustega tööl käia, on Teil võimalik tööleping omal soovil üles öelda.
Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).
Küsimus: Kas tööandjal on õigus mind lahti lasta, kuna ma läksin oma kaastöötajaga tülli?22.01.2015
Kas tööandjal on õigus mind lahti lasta, kui ma läksin oma kaastöötajaga tülli?
Vastus: Ingrid Iter, Tööinspektsiooni nõustamisjurist, Tööinspektsioon, www.ti.ee
Tööandjal on kohustus tagada töötajate tervisele ohutu töökeskkond, muuhulgas vaimsele tervisele ohutud töötingimused. Seega tuleb hinnata, kuidas mõjutab tüli töökeskkonda ja töösuhteid ning kas on ohustatud tööprotsessi normaalne kulgemine.
Kui ühekordne tüli väljaspool tööaega oluliselt töösuhteid ei mõjuta, siis tööajal toimuv pidev tülitsemine kolleegide vahel võib avaldada negatiivset mõju kogu töökeskkonnale. Sellisel juhul tuleb tööandjal leida lahendus konfliktile. Tööandja peaks esmalt välja uurima, mis täpselt juhtus ning vajadusel tegema töötaja(te)le hoiatuse(d) või paigutama töötajad ümber. Kui eelnimetatud abinõu tulemust ei anna ning konkreetse töötaja käitumise tõttu on tekkinud olukord, kus ei saa eeldada töösuhte jätkamist, tekib tööandjal tõepoolest õigus leping erakorraliselt mõjuval põhjusel üles öelda töölepingu seaduse § 88 lõike 1 alusel.
Kui töötaja leiab, et ülesütlemine ei ole põhjendatud ehk mõjuvat põhjust ei esine, on tal õigus ülesütlemine 30 kalendripäeva jooksul arvates ülesütlemisavalduse saamisest töövaidluskomisjonis või kohtus vaidlustada.
Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).
Küsimus: Kas kohtus miinimumtasemel elatise summa määramist võib takistada see, et isa peab maksma veel ka iga kuu ajatatud võlga?21.01.2015
Tere.
Kas elatusmiinimumi nõude praegusele tasemele viimise takistuseks läbi kohtu võiks saada asjaolu, et aastaid tagasi väljamääratud elatusmiinimumi juurde makstav võlgnevus (tagantjärele nõue, mida teine lapsevanem maksab ajatatuna aastate peale) tuleb kokku makstav summa suurem, kui sellest aastast kehtima hakanud 195 eurot? Või elatusmiinimumi väljamääramisel ei mängi rolli eelnevalt tekkinud võlgnevus ning, et isal on kohustus lisaks veel seda tasuda.
Juhtum siis selline, et aastaid tagasi peale pere purunemist sai isalt kohtulikult välja mõistetud lapsele minimaalne elatusraha. Tol ajal oli see summa 160 eurot. Kirjutasin hagisse ka nõude, et lapsele makstav elatusraha oleks seotud EV kehtiva miinimumpalgaga ning, kui tõuseb üks - tõuseks automaatselt ka teine. Kohus rahuldas kõik minu soovid - elatusraha väljamääramine minimaalsel tasemel, tagantjärele nõude ning lisaks anti üle täielik otsustusõigus lapse üle tehtavates olulistes otsustes (elukoht jne).
Kui lõplikud kohtupaberid peale istungit saabusid, ei olnud seal aga kirjas, et väljamääratud elatusmiinimum oleks seotud EV miinimumpalgaga, kuigi istungil oli sellest korduvalt juttu ning ei leitud põhjendust, miks seda mitte rahuldada. Esialgu sellest asjaolust numbrit ei teinud, sest kui 160 eurost sai vahepeal 177,5 siis teine pool maksis seda vabatahtlikult. Nüüd aga on tekkinud situatsioon, kus isa avastas, et reaalselt on tema kohustus aastaid tagasi määratud 160 eurot ning selle mitteseotus vahepeal korduvalt tõusnud miinimumpalgaga. Sellest tulenevalt sooviksin uuesti hagi sisse viia ning siduda lapsele makstav elatusraha miinimumpalgaga. Koos ajatatud võlgnevusega tuleb momendil lapsele makstav summa veidi suurem, kui on praegune miinimum 195 eurot. Kui tõenäoline on, et kohus ei rahulda minu taotlust makstava elatusmiinimumi sidumiseks miinimumpalgaga seoses juurdemakstava võlaga? Või ei ole need asjad omavahel seotud?
Vanemate poolt lapsele tehtavad kulutused on võrdväärsed (tõendatav) ning isa saab lapsega regulaarselt kohtuda vastavalt oma soovidele. Mõlemal vanemal puuduvad majanduslikud piirangud, mis annaks kummalegi alust elatise vähendamiseks kehtiva miinimummäära järgi.
Tervitades ning vastust ootama jäädes!
Kas elatusmiinimumi nõude praegusele tasemele viimise takistuseks läbi kohtu võiks saada asjaolu, et aastaid tagasi väljamääratud elatusmiinimumi juurde makstav võlgnevus (tagantjärele nõue, mida teine lapsevanem maksab ajatatuna aastate peale) tuleb kokku makstav summa suurem, kui sellest aastast kehtima hakanud 195 eurot? Või elatusmiinimumi väljamääramisel ei mängi rolli eelnevalt tekkinud võlgnevus ning, et isal on kohustus lisaks veel seda tasuda.
Juhtum siis selline, et aastaid tagasi peale pere purunemist sai isalt kohtulikult välja mõistetud lapsele minimaalne elatusraha. Tol ajal oli see summa 160 eurot. Kirjutasin hagisse ka nõude, et lapsele makstav elatusraha oleks seotud EV kehtiva miinimumpalgaga ning, kui tõuseb üks - tõuseks automaatselt ka teine. Kohus rahuldas kõik minu soovid - elatusraha väljamääramine minimaalsel tasemel, tagantjärele nõude ning lisaks anti üle täielik otsustusõigus lapse üle tehtavates olulistes otsustes (elukoht jne).
Kui lõplikud kohtupaberid peale istungit saabusid, ei olnud seal aga kirjas, et väljamääratud elatusmiinimum oleks seotud EV miinimumpalgaga, kuigi istungil oli sellest korduvalt juttu ning ei leitud põhjendust, miks seda mitte rahuldada. Esialgu sellest asjaolust numbrit ei teinud, sest kui 160 eurost sai vahepeal 177,5 siis teine pool maksis seda vabatahtlikult. Nüüd aga on tekkinud situatsioon, kus isa avastas, et reaalselt on tema kohustus aastaid tagasi määratud 160 eurot ning selle mitteseotus vahepeal korduvalt tõusnud miinimumpalgaga. Sellest tulenevalt sooviksin uuesti hagi sisse viia ning siduda lapsele makstav elatusraha miinimumpalgaga. Koos ajatatud võlgnevusega tuleb momendil lapsele makstav summa veidi suurem, kui on praegune miinimum 195 eurot. Kui tõenäoline on, et kohus ei rahulda minu taotlust makstava elatusmiinimumi sidumiseks miinimumpalgaga seoses juurdemakstava võlaga? Või ei ole need asjad omavahel seotud?
Vanemate poolt lapsele tehtavad kulutused on võrdväärsed (tõendatav) ning isa saab lapsega regulaarselt kohtuda vastavalt oma soovidele. Mõlemal vanemal puuduvad majanduslikud piirangud, mis annaks kummalegi alust elatise vähendamiseks kehtiva miinimummäära järgi.
Tervitades ning vastust ootama jäädes!
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Reeglina mõistavad kohtud elatise kehtivas miinimummääras välja, samamoodi ei tohiks probleeme tekkida ka elatise suurendamisega kehtiva miinimummäärani. Asjaolu, et lapse isal on tekkinud elatisvõlg, ei piira elatise suurendamist Teie poolt soovitud suuruseni.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand