Õigus

Tere!

Kui mees on kindel, et ei ole last eostanud, ei pea mees lapse isadust omaks võtma. Kui lapse ema sellega ei nõustu, on lapse emal õigus nõuda kohtu kaudu isaduse tuvastamist – selleks teostatakse dna-analüüs, mis selgitab välja, kas mees on lapse eostanud või mitte.

Kui mees on isaduse juba omaks võtnud, kuid hakkab mingil põhjusel kahtlema oma isaduses, on mehel õigus isaduse vaidlustamiseks kohtu poole pöörduda.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand

Tere!

Kui lahutatud abikaasa ei suuda oma terviseseisundi tõttu peale abielu lahutamist ise enda ülalpidamise eest hoolitseda ja terviseseisundist tingitud abivajadus oli abielu lahutamise ajaks olemas, võib ta nõuda endale ülalpidamist teiselt lahutatud abikaasalt.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand

Tere!

Nagu ma aru saan, soovite abielu lahutada Eestis, kuid ise elate Inglismaal. Hagiavalduse abielu lahutamiseks saate kohtule esitada läbi interneti, kuid kohtuistungile tuleb reeglina siiski isiklikult kohale tulla. Kui Te kohtuistungile kohale ei ilmu, on kohtul õigus asi sisuliselt lahendada ehk abielu lahutada, kui hagi aluseks olevad asjaolud on kohtule piisavalt selged.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand

Võlausaldaja peab põhistama ainult oma nõuet ja ta ei pea selgitama, miks see erineb võlgniku poolt arvutatud summast. Pealegi on võlgnik antud juhul oma rehkendused teinud puudulike andmete alusel. Kõiki esitatud arveid ja tasumisi tõendavaid dokumente säilitatakse vähemalt 7 aastat. Seega saab KÜ raamatupidamisest võla tekkeloo hõlpsasti välja võtta ja ilmselt on seda ka tehtud, sest vastasel korral pole võimalik ka juristi abi kasutada. Võlgnikul on alati õigus võlausaldaja arvutuste õigsust ja arvutuse aluseks olevaid tõendeid kontrollida ning esitada vastuväiteid.

Kõigepealt tuleb juhtida tähelepanu, et kolleegi asendamine töötaja puhkepäevadel on töölepingu seaduse (TLS) § 52 mõttes iganädalase puhkeaja rikkumine ja kokkuleppena tühine. Töötajale peab jääma seitsmepäevase ajavahemiku jooksul vähemalt 48 tundi järjestikust puhkeaega, tööaja summeerimisel 36 tundi.

Kõik tasustamisküsimused ent on poolte kokkuleppest sõltuvad. Kui miski jääb ebaselgeks, on mõistlik enne tööle asumist täpsustada, millise tasu eest tööd tehakse. TLS sätestab vaid täistööajaga töötajale vähemalt Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud töötasu alammäära maksmise kohustuse ja ületunnitöö hüvitamise kohustuse vaba ajaga samas ulatuses või kokkuleppel 1,5-kordse töötasu maksmise. Siinkohal on tulenevalt töötaja ja tööandja vahel sõlmitud töölepingust see kordne töötaja enda töötasust.

Pööran Teie tähelepanu asjaolule, et Tööinspektsiooni õigusalane selgitus ei tähenda seaduse ainuõige tõlgenduse kehtestamist. Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal ja kui tekib täiendavaid küsimusi, siis võtke palun uuesti ühendust. Töösuhetest tulenevate probleemidega on Teil alati võimalik pöörduda kohaliku Tööinspektsiooni juristi poole. Tööinspektsiooni juristide kontaktandmed ja vastuvõtuajad on kättesaadavad Tööinspektsiooni koduleheküljelt www.ti.ee. Samuti on Teil võimalik küsida nõu, helistades tööpäeviti kella 09.00-15.00 Tööinspektsiooni infotelefonile numbril 640 6000 või kirjutades e-posti aadressil jurist@ti.ee.

Piisab volitaja ja notari allkirjast.

Tere!

Eeskätt märgin ära, et elatise maksmine ja lapsega suhtlemine on kaks eraldiseisvat asja ega ole üksteisest sõltuvuses ehk siis laste emal ei ole õigust keelata isale lastega suhtlemist seetõttu, et vanemad ei saa laste ülalpidamisküsimustes kokkuleppele.

Kui kõikide laste ülalpidamiskulud on enam-vähem võrdsed ja jäävad alampalga ulatusse, peaks vanem, kelle juures elab üks laps, maksma miinimumulatuses elatist vanemale, kelle kasvatada on kaks last. Kui kahte last kasvatava vanema juurde läheb üheks kalendrikuuks ka kolmas laps, peaks teine vanem maksma selle kalendrikuu eest täiendavalt miiniumummääras elatist muidu tema juures elava lapse eest. Samasugusel põhimõttel peaks ülalpidamiskohustuse täitmist arvestama ka siis, kui mõnel kuul läheb ühte last kasvata vanema juurde teine laps/kaks last.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand

Tere!

Lapse kasvatamise õigus ja kohustus lasub eeskätt lapse bioloogilisel vanemal, seega olukorras, kui Teie elukaaslane sureb, oleks lapse kasvatamise õigus (ja ka kohustus) lapse elus oleval vanemal ehk lapse bioloogilisel isal.

Kui lapse bioloogiline isa ei ole last kunagi kasvatanud ega hooli lapse käekäigust, võite kaaluda lapse bioloogilisele isale ettepaneku tegemist lapse lapsendamiseks nõusoleku andmiseks. Kui lapse bioloogiline isa annab vastava nõusoleku, on Teil võimalik laps lapsendada ja sellises olukorras jääks laps teise vanema surma korral Teie kasvatada.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand

LS § 17 lg 3 kohaselt peab parklast, õuealalt, puhkekohast, teega külgnevalt alalt või nende juurdesõiduteelt teele sõitev juht andma teed igale teel liiklejale, kui teeandmise kohustus ei ole liikluskorraldusvahenditega reguleeritud teisiti. Seega tuleb vastutava isiku määramisel esmalt lahendada küsimus sellest, kellel oli antud situatsioonis tee andmise kohustus.

Teisalt, kui rääkida tsiviilõiguslikust vastutusest, siis võlaõigusseaduse § 139 kohaselt peab kahju hüvitamise korral hindama ka seda, mis määral tingis kahju saabumise kannatanu enda tegu või käitumine.

Neile asjaoludele praegu siin hinnangu andmine ei ole paraku võimalik. Selleks tuleb analüüsida liiklusõnnetuse asjaolusid, sündmuskohta, mõlema poole väiteid ja seletusi ning muid liiklusõnnetuse ning kahju saabumise tehiolusid.

Küll on kahju saanud isikul õigus nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist kahju tekitanud isiku poolt. Nõude maksmapanekuks peab kahju saanu siiski vähemalt elementaarselt tõendama kahju tekkimist e. võimalike vigastuste olemasolu ning sellest tulenevalt ka kahju olemasolu. Hüvitist võib nõuda ka mittevaralise kahju puhul e. nn moraalne kahju tekitatud valu ja vaeva eest. Ka sellisel juhul peab kannatanu tõendama vigastuste olemasolu ja nende tekkimist liiklusõnnetuse tagajärjel.

Seega võite võimaliku kannatanuga kohtuda, kuulata ära, millised on tema nõuded ja põhjendused ning paluda vajadusel need esitada kirjalikult. Edasi tuleb asuda analüüsima, kas nõuded on põhjendatud ja kas esineb aluseid kahjunõuete ümberhindamiseks või vähendamiseks. Loomulikult tasub kaaluda ka kompromissi võimalust e. nõuete vastustamine võib teinekord osutuda majanduslikult olulisemalt ebaratsionaalsemaks lahenduseks, kui nõude osaline tunnustamine ja hüvitamine.

Kiirmenetluse otsust saab vaidlusada maakohtus 15 päeva jooksul arvates päevast, mil Te kiirmenetluse otsuse kätte saite. Kohtus saate siis esitada enda argumendid ja kohtuväline menetleja enda omad ning kohus otsustab esitatud tõendite pinnalt, kas väärteo toimepanemine Teie poolt tuleb lugeda tõendatuks või mitte. Tõenditevahelised vastuolud, mida ei õnnestu kohtulikul uurimisel kõrvaldada, tuleb KrMS § 7 lg 3 kohaselt tõlgendada kahtlustatava/süüdistatava/menetlusaluse isiku kasuks.

Kiirmenetlusega nõustumine ei tähenda süü omaksvõttu. See on nõustumine menetlusliigiga. Väärteoasja võib menetleda kiirmenetluse korras, kui väärteo toimepanemise asjaolud on selged. Teie vastuväidete pinnalt võib kerkida küsimus, kas väärteo asjaolud ikka olid selged. Kaebust arutades peab kohusmuuhulgas võtma ka seisukoha, kas kiirmenetluse kohaldamise alused esinesid.