Õigus
Küsimus: Kas kaasomanik võib blokeerida, kinni naelutada, kahest maja väljapääsust ühe, tehes võimatuks selle kasutamise teisel?20.05.2014
Maja kaasomandis 50-50. Jaotus põhiliselt 1 - 2 korrus. 50-ndatel aastatel kasutati väljumiseks nii tänava-, kui hoovi väljapääse. Kasutuskorra kehtestamisel (kohtulik) anti muuhulgas teise kaasomaniku kasutusse hoovipoolse väljapääsu tuulekoda ja koheselt naelutati meie (esimese korruse elanikud) tuulekotta viiv uks kinni, välistades sellega meiepoolset asja tavapärast kasutamist väljumiseks hoovi. Nii peame hoovi pääsemiseks käima ümber maja kasutades tänavapoolset väljapääsu (9 aastat). Kas tegu on seaduspärane? Kui ei, kas on alust kompensatsiooniks?
Vastus: Taivo Saks, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Taivo Saks & Partnerid OÜ, www.tsp.ee
Küsimus: Kas tööandja peaks tasuma ületundide eest, kui mul tuleb kuus tunde rohkem kui lepingus?20.05.2014
Tere.
Lugesin eelpool küsimused ja vastused kõik läbi, aga oma küsimusele vastust ei leidnud.
Töötan turvatöötajana ning mismoodi tasustatakse ületundide eest? Tööandja käskkirjaga makstakse ületunnid ühekordse tasuna, aga igal pool mujal ettevõtetes makstakse 1,5 kordselt. Kas tööandja on kohustatud maksma 1,5 kordselt või võib ühepoolselt otsustada, et maksab 1 kordselt ületundide eest? Tööajad on kas 15-tunnised või 24-tunnised nädalavahetustel ehk tööpäevadel õhtul kella 17.00-8.00 ja nädalavahetustel tööaeg 8.00-8.00(24 tundi). Töölepingus ei ole sõnagi ületundide maksmise kohta vaid on toodud norm tunnid 168 tundi. Kuus tuleb aga 189-198 ja see kuu isegi 201 tundi.
Lugesin eelpool küsimused ja vastused kõik läbi, aga oma küsimusele vastust ei leidnud.
Töötan turvatöötajana ning mismoodi tasustatakse ületundide eest? Tööandja käskkirjaga makstakse ületunnid ühekordse tasuna, aga igal pool mujal ettevõtetes makstakse 1,5 kordselt. Kas tööandja on kohustatud maksma 1,5 kordselt või võib ühepoolselt otsustada, et maksab 1 kordselt ületundide eest? Tööajad on kas 15-tunnised või 24-tunnised nädalavahetustel ehk tööpäevadel õhtul kella 17.00-8.00 ja nädalavahetustel tööaeg 8.00-8.00(24 tundi). Töölepingus ei ole sõnagi ületundide maksmise kohta vaid on toodud norm tunnid 168 tundi. Kuus tuleb aga 189-198 ja see kuu isegi 201 tundi.
Vastus: Grete Kirsimaa, advokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee
Seega üldjuhul peab ületunnitöö tegemiseks olema pooltevaheline kokkulepe, ületunnitöö tegemist saab tööandja nõuda üksnes erandjuhtudel. Vaidluste vältimiseks on oluline seesugused kokkulepped alati kirjalikult fikseerida.
Teie esitatud asjaoludest nähtuvalt võib eeldada, et ületunde teete Te pooltevahelise kokkuleppe alusel. Kui tegemist on olukorraga, kus on tuvastatav, et ületunde on tehtud, kas tööandja selgel korraldusel või pooltevahelisel kokkuleppel, tuleb tööandjal töötaja poolt teostatud ületunnitöö TLS-s sätestatu kohaselt hüvitada.
Antud juhul ei ole Te tööandjaga kokku leppinud, kuidas toimub ületunnitöö hüvitamine. Tulenevalt TLS § 44 lõikest 6 hüvitab tööandja ületunnitöö vaba ajaga ületunnitöö ajaga võrdses ulatuses, kui ei ole kokku lepitud ületunnitöö hüvitamist rahas. Seega on seaduse tähenduses tööandjal ennekõike kohustus anda töötajale ületunnitöö hüvitamiseks vaba aega, kui poolte vahel ei lepitud kokku ületunnitöö rahalist hüvitamist. Juhul, kui ületunnitöö hüvitatakse rahaliselt, tuleb TLS § 44 lg 7 kohaselt tööandjal töötajale vastava ületunnitöö eest maksta 1,5-kordset töötasu.
Seega, kui ületunnitöö tegemine on toimunud tööandja korralduse alusel või poolte kokkuleppel, saate pöörduda tööandja poole vastavalt kas vaba aja andmise või rahalise hüvitise saamise nõudega. Vastav pöördumine vormistage kindlasti kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.
Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.
Grete Lüüs
Advokaadibüroo LMP
jurist
Tallinn & Tartu
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
Küsimus: Kas see on võimalik, kui soovin, et mind maetaks koduaeda või tuleb inimesi tingimata kalmistule matta?19.05.2014
Soovin, et peale minu surma maetaks mind minu koduaeda. Kas see on legaalne, või tuleb inimesi tingimata kalmistule matta?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kalmistuseadus ei kohusta otseselt surnu matmiseks kalmistule, seega võib surnu matmine teatud tingimustel ilmselt olla lubatud ka mujale kui kalmistule. Täpsemat infot soovitan küsida kohalikust omavalitsusest.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Mida peaksin tegema elatisraha suurendamiseks, sest miinimumelatis muutub iga aasta?19.05.2014
Mul on kaks last 16 a tütar ja nüüdseks 18 a saanud poeg, kes lõpetab gümnaasiumi.
2012 kevadel esitasin hagi ja 2012 a lõpus määrati kohtu korras elatisraha maksmise kohustus laste isale miinimumsummas 145 eurot lapsele, sõnastusega kuni lapse täisealiseks saamiseni. Siiani on ta seda raha enam-vähem korrektselt maksnud. Viimane kuu ei ole millegipärast maksnud, temaga kokku leppida ei ole midagi võimalik. Vahepeal on elatisraha suurus tõusnud 177 euroni kuus. Nagu ma olen aru saanud on vaja uuesti pöörduda kohtu poole elatisraha suurendamiseks. Sooviks on saada kohtumäärust, mis seob elatisraha elatusmiinimumiga ja selle tõusuga.
Küsimused:
1. Kas pean kindlasti jälle esitama hagi, või kas saab seda teha kuidagi lihtsamalt? Arvan, et kokkulepe laste isaga ei tule kõne alla, kuna ta ei suhtle üldse, ei vasta meilidele jne.
2. Kas hagi esitamiseks pean võtma taas advokaadi? Advokaadi tasud on suured ja seeläbi muutub tasuvus küsitavaks.
3. Kas peab maksma riigilõivu?
4. Kas kogu menetlus ei lähe sellisel moel kallimaks kui raha, mis lapsel on võimalik juurde saada?
2012 kevadel esitasin hagi ja 2012 a lõpus määrati kohtu korras elatisraha maksmise kohustus laste isale miinimumsummas 145 eurot lapsele, sõnastusega kuni lapse täisealiseks saamiseni. Siiani on ta seda raha enam-vähem korrektselt maksnud. Viimane kuu ei ole millegipärast maksnud, temaga kokku leppida ei ole midagi võimalik. Vahepeal on elatisraha suurus tõusnud 177 euroni kuus. Nagu ma olen aru saanud on vaja uuesti pöörduda kohtu poole elatisraha suurendamiseks. Sooviks on saada kohtumäärust, mis seob elatisraha elatusmiinimumiga ja selle tõusuga.
Küsimused:
1. Kas pean kindlasti jälle esitama hagi, või kas saab seda teha kuidagi lihtsamalt? Arvan, et kokkulepe laste isaga ei tule kõne alla, kuna ta ei suhtle üldse, ei vasta meilidele jne.
2. Kas hagi esitamiseks pean võtma taas advokaadi? Advokaadi tasud on suured ja seeläbi muutub tasuvus küsitavaks.
3. Kas peab maksma riigilõivu?
4. Kas kogu menetlus ei lähe sellisel moel kallimaks kui raha, mis lapsel on võimalik juurde saada?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui lapse isaga kokkuleppele saada ei õnnestu, tuleb tõepoolest elatise suurendamise nõudega kohtu poole pöörduda. Võimalik on taotleda elatise suurendamist selliselt, et elatise suurus seotakse alampalgaga ehk siis olukorras, mil alampalk tõuseb, suureneb automaatselt ka elatis.
Kui saate hagiavalduse koostamisega ise hakkama, ei ole juristi/advokaadi abi vajalik. Riigilõivu tuleb tasuda vastavalt summale, mille võrra soovite elatist suurendada – hagihinna leidmiseks tuleb korrutada üheksaga summa, mille võrra soovite igakuiselt makstavat elatist suurendada ja vastavalt hagihinnale leiate riigilõivuseadusest makstava riigilõivu suuruse.
Keeruline on öelda, kui kalliks kohtumenetlus Teie jaoks läheb, sest see oleneb suuresti sellest, kas saate hagiavalduse koostamisega ise hakkama või kasutate juristi/advokaadi abi.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kuidas moodustada varasema MTÜ asemele korteriühistu?16.05.2014
Tere! Varasemalt on loodud MTÜ. Nüüd, kui kinnistu on jaotatud korteriomanditeks, soovitakse luua selle asemele korteriühistut. Kuidas see protsess välja näeb? Kas on võimalik säilitada kõik vanad MTÜ rekvisiidid?
Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/
Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
Küsimus: Kuidas vormistada kinnistu jagamine kaheks ja seejärel üks kinnistu osaühingu mitterahaliseks sissemakseks?16.05.2014
Kinnistu kuulub eraomanikule. Omanik tahab kinnistu jagada kaheks kinnistuks nii, et kinnistul asuvast elumajast kuulub pool ühele kinnistule ja pool teisele kinnistule. Mõlemale hoone osale on tagatud juurdepääs ja osad on eraldatud vaheseinaga. Teise tehinguna tahab omanik pool kinnistut koos kinnistul asuva poole elamuga mitterahalise sissemaksena kanda oü osakapitali. Kuidas on see võimalik ja millised dokumendid millises järjekorras tuleb selleks vormistada?
Vastus: Taivo Saks, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Taivo Saks & Partnerid OÜ, www.tsp.ee
Küsimus: Mis õigused on lahutatud abikaasadel jagamata ühisvara kasutamisel?16.05.2014
Maja ostsime laenuga abielu ajal koos, abikaasa on põhilaenaja, mina kaaslaenaja. Nüüdseks oleme 3 aastat lahutatud. Mees elab majas, mina korteris, mille ostsin, kui olime juba lahutatud. Hetkel on mees leidnud endale kallima. Küsimus: kas ma peaksin lubama mehe uuel elukaaslasel sinna majja elama minna ja sisse kirjutada? Või peaksin jääma selle juurde, et elavad mujal ja maja kasutame koos vastavalt kokkuleppele, kes parajasti seal suvitada tahab? Mis kaasneb mulle sellega, kui keegi võõras ennast sinna sisse sätib? Maja müüa ei tahaks, jääks kunagi tütrele.
Lugupidamisega
Lugupidamisega
Vastus: Taivo Saks, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Taivo Saks & Partnerid OÜ, www.tsp.ee
Küsimus: Kas üks naaber võib istutada piiri peale kuuseheki?16.05.2014
Kelle poole peaks pöörduma? Naaber istutas täpselt piiri peale kuuseheki. Kas ta peaks ka teiselt piiri naabrilt nõusolekut küsima? (Pöördusin murega valla poole aga vallast vastus järgmine: ta võib oma maa peal teha mis tahab.)
Vastus: Taivo Saks, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Taivo Saks & Partnerid OÜ, www.tsp.ee
Küsimus: Kui suure summa ulatuses on võimalik välja nõuda lapse eest alimente?16.05.2014
Tere!
Kui suure summa ulatuses on võimalik välja nõuda lapse eest alimente? Esimesest abielust on kaks last (üks käib esimeses klassis, teine veel koolieelik). Abielu ajal võtsime korteri jaoks pangalaenu, mida mina nüüd maksan. Teisest kooselust on 3-aastane tütar. Küsimus seisnebki selles, et kui viimase lapse ema tahab mulle alimendid peale panna, siis mis mind ees ootab. Kui minu sissetulek on netos 500 eurot, laen on 160 eurot ja esimestele lastele maksan sümboolset elatusraha, siis milline oleks summa, mis kolmanda lapse ema saaks minult välja nõuda kohtu kaudu?
Kui suure summa ulatuses on võimalik välja nõuda lapse eest alimente? Esimesest abielust on kaks last (üks käib esimeses klassis, teine veel koolieelik). Abielu ajal võtsime korteri jaoks pangalaenu, mida mina nüüd maksan. Teisest kooselust on 3-aastane tütar. Küsimus seisnebki selles, et kui viimase lapse ema tahab mulle alimendid peale panna, siis mis mind ees ootab. Kui minu sissetulek on netos 500 eurot, laen on 160 eurot ja esimestele lastele maksan sümboolset elatusraha, siis milline oleks summa, mis kolmanda lapse ema saaks minult välja nõuda kohtu kaudu?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Elatise suurus sõltub eeskätt lapse vajadustest, kuid ei tohiks olla väiksem kui pool alampalka – käesoleval aastal on alampalga suuruseks 355 eurot, seega ei tohiks elatis ühele lapsele 2014. aastal olla väiksem kui 177,5 eurot. Nö elatise ülempiiri ei ole.
Arvestades Teie sissetuleku suurust ja asjaolu, et Teil on veel ülalpeetavaid lapsi, ei mõistaks kohus suure tõenäosusega Teilt kolmandale lapsele elatist välja suuremas summas kui miinimummääras ehk 177,5 eurot.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kuidas panna lapse isa elatist maksma?16.05.2014
Lapse isale on kohtu poolt määratud kohustus maksta lapsele elatist iga kuu 177.50 alates aastast 2013 september ja siiani ei ole lapse isa oma kohustust täitnud. Mida ma peaks tegema, et temalt see raha iga kuu saada. Tagant järgi saada on päris suur summa ja kuhu peaksin pöörduma esimese asjana, et kohtutäitur appi tuleks?
Aitäh vastuse eest.
Aitäh vastuse eest.
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui elatis on kohtuotsusega välja mõistetud, kuid isa vabatahtlikult kohtuotsust ei täida, tuleb pöörduda elatisraha kättesaamiseks kohtutäituri poole. Vastava avalduse tegemisel algatab kohtutäitur täitemenetluse.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand