Õigus
Küsimus: Kuidas lahutada Inglismaal sõlmitud abielu?16.05.2014
Sõlmisin Inglismaal eelmise aasta alguses abielu. Mõni nädal hiljem tuli välja, et väga hästi olin ära pimestatud. Seega tegemist fiktiivabieluga? Elan nüüd ise Eestis ja tahaks siin selle ära lahutada. Ma ei saa ainult aru, et kas originaal-abielutunnistus tuleb ära legaliseerida ja apostill´ida või ei? Ja tõlkimine?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Kui Eestis on Teie alaline elukoht ja soovite Eestis algatada kohtumenetluse abielu lahutamiseks/abielu kehtetuks tunnistamiseks, tuleb kohtule koos hagiavaldusega esitada apostilllitud ja tõlgitud abielutunnistus.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas tööandja peab keeldumist põhjendama, kui tahan minna puhkusele 2 päeva varem?16.05.2014
Puhkuste ajakava kinnitati aasta alguses. Nüüd aga on selline olukord, et sooviksin oma puhkust kahe päeva võrra ettepoole tõsta. Kas peaksin tegema avalduse kirjalikus vormis? Tööandja ütleb, et pole mõtet, et ta nagunii ei rahulda seda. Kas tal on selleks õigus ja kas ta peaks seda ka põhjendama, sest otsest põhjust pole. Ütleb, et tal pole asendajat, tegelikult on, inimene, kes asendab puhkuste tegelikul ajal on nõus alustama paar päeva varem.
Vastus: Tiit Kruusalu, juhatuse liige, METI personaliabi OÜ, www.metiabi.eu; www.facebook.com/METIabi

Vastavalt TLS § 69 lg 4 saab puhkust muuta poolte kokkuleppel. Kui üks pool ei soovi kokkulepet, siis tuleb puhata puhkuste ajakavas ettenähtud ajal. Põhjendamiskohustust seadus sellisel juhul ette näinud ei ole.
Siiski tuleb silmas pidada, et TLS § 28 lg 1 ja § 15 lg 1 nõuavad nii tööandjalt kui töötajalt vastastikuste kohustuste lojaalset täitmist. Lahtiseletatult tähendab see, et kui töötajal on mõjuv põhjus puhkuse muutmiseks, siis peavad mõlemad pooled kaaluma oma poolt- ja vastuargumente ning hindama, kelle huvid on kaalukamad.
Kui Teil on mõjuvad põhjused puhkuse muutmiseks, siis tuleks teha kirjalikus vormis avaldus.
Tööandjaga kokkulepet soovides:
Tiit Kruusalu
tiit@metiabi.eu
www.metiabi.eu
Küsimus: Kas peaksin looma oma ettevõtte või on hobi korras tootete valmistamine ja müümine lubatud ka ilma?16.05.2014
Tegelen hobi korras käsitöötoodete tegemisega. Esialgu tegin erinevaid tooteid oma tuttavatele, kuid kuna käsitöö mulle meeldib, siis hakkasin tegelema asjaga laialdasemalt. Tooteid müün tellijatele hinnaga, mis sõltuvad toote valmistamiseks kuluva materjali kulust pluss transpordikulu (materjali toomine ja hiljem valmistoote kohaletoimetamine). Kasumit ma ei teeni.
Kas oleks vaja selline tegevus niiöelda ametlikuks teha (luua osaühing vms.), või on selline hobikorras tootete valmistamine/müümine lubatud ka ilma, et ma oma firma tegema peaksin?
Kas oleks vaja selline tegevus niiöelda ametlikuks teha (luua osaühing vms.), või on selline hobikorras tootete valmistamine/müümine lubatud ka ilma, et ma oma firma tegema peaksin?
Vastus: Keijo Lindeberg_, juhtivpartner/vandeadvokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.
Keijo Lindeberg
Advokaadibüroo LMP
juhtivpartner/vandeadvokaat
Tallinn & Tartu
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
Küsimus: Kuidas fikseerida osaühingute ühinemislepingus ühendatava osa asendamine/tühistamine kui osakapitali ei soovita suurendada?16.05.2014
Osaühingute ühinemise käigus OÜ B ühendatakse OÜ-ga A. OÜ B ainuosanik on isik C. OÜ A osakapitalist 50 % kuulub OÜ-le B ja 50 % isikule C. OÜ A osakapitali suurendada ei soovita. OÜ A ainuosanikuks peaks jääma kodanik C. Nii OÜ A kui OÜ B osakapital on 2500.- Kuidas tuleks ühinemislepingus fikseerida OÜ B osa asendamine/tühistamine?
Vastus: Keijo Lindeberg_, juhtivpartner/vandeadvokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee

Keijo Lindeberg
Advokaadibüroo LMP
juhtivpartner/vandeadvokaat
Tallinn & Tartu
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
Küsimus: Kas sõiduõpetaja on õigus küsida allkirja sõidutunni kinnituseks, mida ei toimunud?15.05.2014
Esitan liikluskoolituse rubriigis esitatud küsimuse uuesti liiklusõiguse rubriigis, kuna see puudutab pigem õigust (mida nentis ka liikluskoolituse rubriigis vastanud isik).
Olukord on järgmine: õppesõidu tundi reaalselt ei toimunud, ent sõiduõpetaja märkis õpingukaardile, et tund toimus, ning soovis minu käest ka allkirja. Kuivõrd kooskõlas on see majandus- ja kommunikatsiooniministri määruse "Mootorsõidukijuhi ettevalmistamise tingimused ja kord ning mootorsõidukijuhi ettevalmistamise õppekavad" paragrahviga 6? Ja kuidas on selle määrusega kooskõlas mitmete autokoolide koolitustingimused, kus loetakse sõidutund toimunuks, kui õpilane ei ilmu kohale või hilineb üle 15 minuti?
Olukord on järgmine: õppesõidu tundi reaalselt ei toimunud, ent sõiduõpetaja märkis õpingukaardile, et tund toimus, ning soovis minu käest ka allkirja. Kuivõrd kooskõlas on see majandus- ja kommunikatsiooniministri määruse "Mootorsõidukijuhi ettevalmistamise tingimused ja kord ning mootorsõidukijuhi ettevalmistamise õppekavad" paragrahviga 6? Ja kuidas on selle määrusega kooskõlas mitmete autokoolide koolitustingimused, kus loetakse sõidutund toimunuks, kui õpilane ei ilmu kohale või hilineb üle 15 minuti?
Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Küsimus: Kas tööandjal on õigus töötajaid hommikul tööle saabudes alkoholitestiga kontrollida?15.05.2014
Tere!
Minu ema töötab ühe suure tehase kohvikus, kus tema tööandjaks on teine firma. Paar nädalat tagasi hakati tehase turvaruumis tööle sisenemisel kõiki töötajaid alkoholitestiga kontrollima. Kas selline tegevus tööandja poolt on lubatud? Eelnevalt töötajaid sellest teavitatud ei ole, samuti ei ole teavitatud ka tagajärgedest. Kuna ema töötab hoopis teise firma all, siis tema töö siseeeskirjades sellist tingimust kirjas ei ole.
Ette tänades
Minu ema töötab ühe suure tehase kohvikus, kus tema tööandjaks on teine firma. Paar nädalat tagasi hakati tehase turvaruumis tööle sisenemisel kõiki töötajaid alkoholitestiga kontrollima. Kas selline tegevus tööandja poolt on lubatud? Eelnevalt töötajaid sellest teavitatud ei ole, samuti ei ole teavitatud ka tagajärgedest. Kuna ema töötab hoopis teise firma all, siis tema töö siseeeskirjades sellist tingimust kirjas ei ole.
Ette tänades
Vastus: Tiit Kruusalu, juhatuse liige, METI personaliabi OÜ, www.metiabi.eu; www.facebook.com/METIabi

Töölepingu seadus Teie poolt esitatud küsimust otseselt ei reguleeri ja siin sõltub palju sellest, mis eesmärgil tehakse alkoteste ja kuidas on reguleeritud tööandja töötajate allumine territooriumi valdaja (tehase) sise- eeskirjadele.
Samas on minu hinnangul tegemist töötajate isiklike ja delikaatsete isikuandmete töötlemisega kellegi poolt ning sellise tegevuse seaduspärasusele saab sõltuvalt asjaoludest kõige pädevama hinnangu anda Andmekaitse Inspektsioon: info@aki.ee või tel. 627 41 44.
Selgust töösuhetes soovides:
Tiit Kruusalu
tiit@metiabi.eu
www.metiabi.eu
Küsimus: Kas ja kuidas on võimalik lõpetada tähtajalise lepinguga töösuhe katseajal ja peale katseaega?15.05.2014
Tere,
Olen aprillist alates kuni augusti lõpuni tähtajalise lepinguga tööl. Katseaeg on kaks kuud. Soovin teada, kas ja kuidas on võimalik lõpetada töösuhet minul, katseajal ja peale katseaega?
Olen aprillist alates kuni augusti lõpuni tähtajalise lepinguga tööl. Katseaeg on kaks kuud. Soovin teada, kas ja kuidas on võimalik lõpetada töösuhet minul, katseajal ja peale katseaega?
Vastus: Tiit Kruusalu, juhatuse liige, METI personaliabi OÜ, www.metiabi.eu; www.facebook.com/METIabi

Katseajal on võimalik lõpetada tööleping, teavitades tööandjat sellest kirjalikult taasesitatavas vormis 15 kalendripäeva ette.
Vastavalt TLS § 85 lg 2 ei või töötaja peale katseaja lõppu tähtajalist töölepingut korraliselt üles öelda, välja arvatud töötaja asendamise ajaks sõlmitud töölepingut.
Erakorraliselt on võimalik töösuhet lõpetada TLS § 91 alusel (tööandjapoolne kohustuste oluline rikkumine või muul mõjuval põhjusel), kui on täidetud seaduses viidatud tingimused. Juhin tähelepanu, et sellisel juhul lasub töötajal tõendamiskohustus.
Vajadusel soovitan ennast alltoodud kontaktidel registreerida konsultatsioonile.
Vastastikku lojaalset töösuhet soovides:
Tiit Kruusalu
tiit@metiabi.eu
www.metiabi.eu
Küsimus: Kas minu kunagisest suhtest sündinud laps omab meie pere korterile ka mingit õigust?15.05.2014
Tere!
Mina olen kahe alaealise lapse isa. Need lapsed on sündinud ametlikus abielus abikaasaga. Hiljuti sain kutse kohtusse isaduse tuvastamiseks. Hagi minu vastu esitas üks vähetuttav naisterahvas kellega 12 aastat tagasi oli juhuslik side. Kohtus nõudsin ekspertiisi läbiviimist ning ekspertiis tegi kindlaks, et mina olen veel ühe lapse isa. See laps on minu praegustest lastest natuke vanem. Selle lapse emaga leppisin nii kokku, et hakkan maksma talle elatisraha.
Nüüd mul on küsimus: kas see esimene (vanem) laps omab õigust korteri osale? Korter on abikaasaga koos võetud eluaseme laenuga ja maksta selle eest veel umbes 25 aastat. Samas küsimus: kui esimene laps omab õigus korterile siis millises osas, millistel asjaoludel ja millise ajani ta võib seda nõuda?
Mina olen kahe alaealise lapse isa. Need lapsed on sündinud ametlikus abielus abikaasaga. Hiljuti sain kutse kohtusse isaduse tuvastamiseks. Hagi minu vastu esitas üks vähetuttav naisterahvas kellega 12 aastat tagasi oli juhuslik side. Kohtus nõudsin ekspertiisi läbiviimist ning ekspertiis tegi kindlaks, et mina olen veel ühe lapse isa. See laps on minu praegustest lastest natuke vanem. Selle lapse emaga leppisin nii kokku, et hakkan maksma talle elatisraha.
Nüüd mul on küsimus: kas see esimene (vanem) laps omab õigust korteri osale? Korter on abikaasaga koos võetud eluaseme laenuga ja maksta selle eest veel umbes 25 aastat. Samas küsimus: kui esimene laps omab õigus korterile siis millises osas, millistel asjaoludel ja millise ajani ta võib seda nõuda?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Ühisvara jagamist on õigus nõuda kummalgi abikaasal, kuid mitte lastel. Küll aga on kõikidel Teie lastel võrdne õigus pärida Teie surma korral Teie vara. Seega Teie eluajal ei ole ühelgi Teie lapsel õigus nõuda nö oma osa ühisvarast, kuid Teie surma korral läheb laste ja abikaasa vahel jagamisele Teile kuuluv vara.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kui korter on erastatud EVP-de eest ja tahetakse müüa, kas selle pealt peab siis tulumaksu maksma?15.05.2014
Kui korter on erastatud EVP-de eest ja tahetakse müüa, kas selle pealt peab siis tulumaksu maksma?
Vastus: Vello Vallaste, PhD (majandus), MEng, MPsych, CMC, Vallaste ja Partnerid OÜ, www.vjap.ee

Küsimus: Kas teiselt kaasomanikult (mõttelised osad) peab küsima nõusolekut, kui anda oma seni reaalselt kasutatud osa üürile?15.05.2014
Kinnistu on jagatud kolme kaasomaniku vahel võrdseteks mõttelisteks osadeks (50% M ja 25% ema ja 25% tütar). Notariaalselt pole kasutuskorda kinnitatud. Ema ja tütar kasutavad eramu alumist korrust ja M eramu teist korrust. Eramul on ühine sissekäik, kuid ülejäänud on kõik eraldi (nn väliskoridor ainult ühine). Nüüd on andnud ema ja tütar oma osa üürile, kuid see ei meeldi M-le. Kas M-l on õigus ema ja tütre üürnikud välja ajada?
Vastus: Taivo Saks, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Taivo Saks & Partnerid OÜ, www.tsp.ee

Hoolimata kasutuskorra notariaalsest tõestamisest on teil kasutuskord välja kujunenud ning selle järgi on ema ja tütre kasutuses olevad ruumid nende kasutuses vastavalt nende äranägemisele. See, et teile ei meeldi, kuidas nemad oma kasutusõigust realiseerivad, ei anna teile õigust seda keelata ega takistada. Seadus ütleb, et kaasomanik peab asja kasutamisel arvestama teiste kaasomanikega ning mitte takistama neil asja tavapäraselt kasutamast. Kui üürinikud teid otseselt ei sega, siis ei ole teil põhjust neid sealt välja ajada, teisalt, ei ole ka teil õigust teiste kaasomanike õiguste realiseerimist lihtsalt mittemeeldimise pärast takistada.