Õigus

Kes allkirjastab töölepingut, kas alaealine või tema esindaja? Ja kes on lepingupooleks? Kas alaealine või tema esindaja? Kas see sõltub vanusest?

Tere! Kas tohib kinkida korteri kahele lapsele, kellest aga üks neist on alaealine? Kas tohib vormistada notari poolt või on vaja vormistada kohtu kaudu?
Ette tänades vastuse eest

Kuidas toimida edasi, kui isale on määratud alimendid nii, et ta midagi ei tea, kuigi ta on abielus selle sama naisega ja nad elavad koos. Isa sai teada alles siis, kui talle helistati ja öeldi, et ta on ühe kuu alimendid juba võlgu.

Tere!
Kuidas toimub elatise maksmine täisealisele lapsele, kes jätab kooli pooleli ja ei lähe ka tööle? Kui ta kavatseb mõne aja pärast siiski jätkata kooliteed õhtukoolis, kas siis on tal ka kohustus käia tööl või taastub elatise maksmine koheselt, kui ta alustab õppimist ja kestab lapse 21-aataseks saamiseni vaatamata sellele, kui selleks ajaks pole kool veel lõpetatud?

Tervitustega

Kui tööandja lõpetab tegevuse ette teatamata, kes maksab siis saamata jäänud rahad 1,5 kuu töötasu + 28 päeva puhkuse raha? Osad töölised saadeti koju, osad veel töötavad. Lepinguid ei ole veel ära lõpetatud, palka ei maksta ja puhkust ei lasta ka välja võtta. Tööleping sõlmitud 1998a. määramata ajaks.

Tere, elame 2-korruselises 9-korteriga vanas puumajas, kõik on erastatud või ostetud korterid. Mina olen siin elanud 15 aastat. 10 aastat tagasi hakati lisama kommunaalmaksudele, mis on kuskil 8-9 eurot, maja remondiraha 38.80, muidugi siis tulid need masuajad, töökoha kaotamised jne. 2011 aastast on mul võlg (muidugi kommmunaalmaksud, mida oli vaja maksta sai makstud iga kuu).
Meil on eraldi sissekäik ja on ainsana veranda esimesel korrusel, see tilgub aastaid läbi, lõpuks eelmine aasta, kutsuti siis ehitusmehed, 3x käisid aga ei leidnud lekke kohta ja nüüd lausa voolab ja varsti on lagi sees, meil ei ole enam 2012-aastast majahaldajat ja nüüd ka majavanemat, tahtsime ise ära teha aga milleks, kui on korjatud aastaid remondiraha ja senini. On 2012-aastast raamatupidaja. Eelmine aasta tegin päringu võla kohta, oli 820 ja nüüd tegin uuesti kuigi olen maksnud 100 euro kaupa.
Ning nüüd on asi veel hullem, raha kogutakse, aga peame ise oma kuludega ja kirjadega parandama, olgu ta katus või mistahes.
Ma saan aru, et võlg tuleb ära maksta aga nüüd küsimused.
1. Kas meil on õigus loobuda remondirahast, kui peame nii või naa ise töömehed otsima ja maksma?
2. Kas mul on võimalus peatada viivised, mis igapäev lisanduvad võlale, et saaksin ära maksta võla, kui saaksin loobuda remondiraha maksmisest?
Mina seadusi ei tunne ja ei taipa sellest midagi, asi ongi selles, et siin majas ei ole absoluutselt mitte midagi tehtud ja ei tehtagi, miks peaksime remondiraha õhku maksma, parem selle eest teen juba ise ja olen kindel, et on tehtud.
Ma ei tea mida teha ja kuhu pöörduda, palun aidake, kas mul on õigus keelduda remondirahast, nagu ma mainisin ei ole meil kedagi kelle poole pöörduda.
Ootan väga Teie vastust.
Lugupidamisega

Tere,
Meil on väike ühistu. Probleem on ühe korteri omanikuga, kelle pere juba aastaid on kogunud kõikvõimalikku kraami, mis asub kuurides ja nende ümber.
Oleme teinud ettepanekuid ja ühistu koosolekul otsuseid, olukord ei parane. Eelmisel aastal saime vallast ettekirjutuse risustuse lõpetamiseks.
Sel kevadel võtsid ülejäänud 7 korterit ette suure töö ja nüüdseks oleme palju jõudnud sorteerida ja koristada. Järgmine etapp on nüüd prahivedu - kõik töös osalenud olid seda meelt, et ekstra prahivedu peaks minema selle korteri arvele, kelle praht see oli.
Meie plaan oleks nii: KÜ tellib konteineri ning tasub ka arve, edaspidi järgnevatel kuudel on ühel korteril lisaks tavalisele prügiveole veel paarkümmend eurot lisaks, kuni summa tasutud. Kas seadus lubab sellist käiku? Nõusolekut pole mõtet küsidagi.

Lugupidamisega

Infoks:
Olukord leiab lahenduse - loodetavasti saab lähiajal lõpuks vastu võetud seadusemuudatus, mis kaotab riigilõivu maksmise elatise suurendamise korral. Aasta algul tegin pöördumise Õiguskantslerile ning eelnõus on sellesisuline muudatus juba sees. Kuna muudetav seadus on mahukas, siis on protsess aeganõudev. Asjade käiku saab jälgida siit: http://www.riigikogu.ee/?op=ems&page=eelnou&eid=d7073724-da3d-45f7-877b-31c882d378d5&
Loodame peatset lahendust!

Tere.
Lapse isalt on välja mõistetud elatis summas 190 eurot. Isa käib "mustalt" tööl, ja tööandja näitab miinumumpalka. Kuna isa vabatahtlikult ei maksa, siis tuleb raha üle kohtutäituri vahendusel. Lapse isal on lisaks veel kaks alaealist last, nüüd tahab ta pöörduda kohtusse elatise vähendamiseks, 177 eurot kolmeks jagamiseks. Lapse isa elab kahe lapse emaga koos. Nende laste ema käib ka tööl.
Mina olen 80 protsendi ulatuses töövõimetu, saan töövõimetuspensioni. Kas ma saan esitada kohtusse mingi vastulause kuna elatise vähendamine minu lapsele mõjutab tugevalt tema rahalist toimetulekut.
Või millised on minu võimalused?

Tere, pangalaenuga on ostetud korter kaaslaenajaga. Teed läksid lahku. Korter sai vormistatud notaris minule ehk üks omanik. Pangalaen on muutmata ja kaaslaenaja on lepingus kehtiv. Kõik laenumaksed ja intressid tasub omanik. Laenuintresside deklareerimine ka kaaslaenajal poolest tasutud intresside ulatuses. Tagasisaadud tulumaks aastas ka kaaslaenajal kuigi ta ei maksa. Laenuleping on muutmata, kuna see toob kaasa laenu kallinemise. Mis võimalused on kaaslaenajast vabanemiseks veel? Kui omanikuga midagi juhtub, maksevõimetus või nt surm, mis saab korteri omandist? Kas kaaslaenajale? Kas notaris võimalik teha mingi eraldi leping, mis välistab kaaslaenaja nö kohustused laenulepingus?