Õigus
Küsimus: Kas on mingigi võimalus, et 25 aastat eraldi elades ei saaks mees nüüd tulla majast oma osa nõudma?26.05.2014
Tere! 1985.a hakkasime mehega maja ehitama. Seinad said püsti ja midagi sees ka tehtud, aga siis läks mees teise naise juurde ja jäin laste, laenu ja ehitusega üksi. Uue elukaaslasega olen elanud juba 25a ja meil on pea 20-aastane tütar. Eksmees on nüüd kuskilt välja ilmunud ja nõuab oma osa ja ei taha lahutust enne anda, kui raha kätte saab. Kas tõesti ei ole mingitki võimalust, et tal ei ole kinnisvarale mingit õigust. Kõige rumalam asi on see, et oleme siiamaani lahutamata. Omal ajal ei ilmunud ta välja ja jäigi asi pooleli. Kas oleks mingi õhkõrn lootus, kui oleks tunnistajad, kes tõendaksid, et ta pole seal vähemalt 25 aastat elanud ja investeerinud, rääkimata laenu maksmisest omal ajal (veneajal).
Soovin väga nõu. Ette tänades!
Soovin väga nõu. Ette tänades!
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 155 lõike 1 kohaselt on perekonnaseadusest tuleneva nõude aegumistähtaeg 30 aastat nõude sissenõutavaks muutumisest. Ühisvara jagamise nõue muutub sissenõutavaks alates abielu lahutamisest, seega on abikaasal õigus nõuda ühisvara jagamist 30 aasta jooksul alates abielu lahutamisest.
Selgitamaks, kui suur on Teie abikaasa osa ühisvaras, peaks teostama põhjaliku analüüsi, millist hetkel esitatud asjaolude pinnalt võimalik teha ei ole.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Mille alusel määrab kohus suhtluskorra, kelle soovide ja mis argumentide alusel?26.05.2014
Lugu järgmine. Käin Soomes tööl ja Eestis käin igal nädalavahetusel, vahest isegi tulen neljapäeval. Siis ex on vastu sellele, et veedan koos lapsega kõik nädalavahetused. Loomulikult see päris nii ei ole, sest ei nõua temalt igaks nädalavahetuses last, kuigi mul ei oleks ka selle vastu midagi, kuna sooviksin nii palju lapsega koos olla kui võimalik. Nüüd aga tahab anda ex kohtusse taotluse, et määratakse kindlaks suhtlus kord ja et kuus kaks nädalavahetust tema juures ja kaks minu juures. Ülejäänud aeg oleks siis kokkuleppel. Iseenesest tunduks nagu kõik ilus ja tore ja aus, kuid olen sellele vastu. Kuna minu silmis tähendaks see kokkuleppeline osa seda, et kuidas tal tuju on. Ja ametlikult saaksin vaid kuus neli päeva kokku lapsega kohtuda. Soovikski teada, et kas tema poolt on selline nõudmine normaalne ja kas läheks läbi või peaksin ikkagi hakkama ennast võitluseks ette valmistama. Sest mina nende tingimustega kindlasti nõus pole, sest vahest võin olla ka tihedamini Eestis kui iga nädalavahetus.
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kohus arvestab suhtlemiskorra kindlaksmääramisel mõlema vanema huvide ja võimalustega, seades seejuures esikohale lapse huvid.
Pigem soovitaksin suhtlemiskorda kindlaks määrates välistada väga ebamäärased ja mitmeti tõlgendatavad tingimused, sest nende pinnalt tõusetub praktikas päris palju vaidlusi. Samas, kui Teie töögraafik on liikuv, on keeruline täpselt kindlaks määrata nädalasiseseid kohtumisi ja võibolla on tõesti mõistlikum nädalasisesed kohtumise kokku leppida jooksvalt. Näiteks võite lapse emaga kokku leppida selliselt, et nädalasiseid kohtumised lepite vastavalt Teie töögraafikule kokku kohtumiste toimumisele eelneval kalendrikuul.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas tagatise omanik peab nõustuma uue laenulepingu sõlmimisega sama tagatisega?24.05.2014
Korter on umbes 10a. tagasi antud kodulaenu lisatagatiseks, hüpoteek on tollase turuväärtuse ulatuses. Laenu pikaajalise mittetasumise tõttu läks laenuga soetatud korter see aasta sundmüüki (alghind 50% praegusest turuhinnast, reaalne müügihind veel madalam) ja laenuleping on panga poolt lõpetatud. Võla jääk on nüüd kõrgem kui lisatagatise hüpoteek. Võlgnik nõustus võtma uut pangalaenu, et maksta võla jääk ja säästa lisatagatis sundmüügist, aga pank annab laenu ainult selle sama tagatisega. Kas tagatise omanik peab nõustuma uue laenulepingu sõlmimisega sama tagatisega ja kas pangal on õigus nõuda hüpoteegi suurendamist uue laenusumma ulatuses? Võlgnikul pole väidetavalt muid garantiisid.
Vastus: Taivo Saks, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Taivo Saks & Partnerid OÜ, www.tsp.ee
Küsimus: Kuidas muuta kinnistu piir nii, et see oleks vana talu piiri järgi, mitte sirgjoonena nagu nüüd on mõõdetud?24.05.2014
Mida teha, kui maatüki piirid katastris ei ole looduses loogilised.
Tegemist on vana talukohaga, kus kunagised piirid jooksid mööda looduse objekte (piirikivid, põlispuud, teed, metsaserv, kraav). Nüüd aga maareformi käigus ilmselt on katastrikanded tehtud kiirustades ja lohakalt - katastripiirid on sirged, nagu joonlauaga tõmmatud, kuigi looduses nad olid varem liigendatud.
Piirinaabriks on kinnisvarafirma, kellel on aga maade peale pandud ühishüpoteek ja nad ei viitsi/taha sellega jamada, kuna peavad hakkama siis pangaga asju ajama. Suhted piirinaabriga on muidu head, aga teine pool ei viitsi lihtsalt nii väikese asjaga tegeleda.
Mina sooviks aga taastada vana heinaküüni, millest 1/3 on aga praegu võõral maal (katastripiir läheb hoonest läbi).
Milline tee valida? Kuidas üldse käib protseduur, kui tundub, et katastri seis vajaks kohendamist? Kas näiteks maareformi mõõdistamispraaki saab kuidagi lihtsustatult korrigeerida?
Tegemist on vana talukohaga, kus kunagised piirid jooksid mööda looduse objekte (piirikivid, põlispuud, teed, metsaserv, kraav). Nüüd aga maareformi käigus ilmselt on katastrikanded tehtud kiirustades ja lohakalt - katastripiirid on sirged, nagu joonlauaga tõmmatud, kuigi looduses nad olid varem liigendatud.
Piirinaabriks on kinnisvarafirma, kellel on aga maade peale pandud ühishüpoteek ja nad ei viitsi/taha sellega jamada, kuna peavad hakkama siis pangaga asju ajama. Suhted piirinaabriga on muidu head, aga teine pool ei viitsi lihtsalt nii väikese asjaga tegeleda.
Mina sooviks aga taastada vana heinaküüni, millest 1/3 on aga praegu võõral maal (katastripiir läheb hoonest läbi).
Milline tee valida? Kuidas üldse käib protseduur, kui tundub, et katastri seis vajaks kohendamist? Kas näiteks maareformi mõõdistamispraaki saab kuidagi lihtsustatult korrigeerida?
Vastus: Taivo Saks, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Taivo Saks & Partnerid OÜ, www.tsp.ee
Küsimus: Kas pean esitama avalduse lapsehoolduspuhkuselt naasmisel kuigi puhkuseavaldusel oli naasmise kuupäev?23.05.2014
Enne lapsehoolduspuhkusele asumist kirjutasin tööandjale avalduse lapsehoolduspuhkusele jäämise osas. Avalduse kirjutasin tähtajaliselt - ehk siis soovin jääda puhkusele alates (konkreetne kuupäev), kuni konkreetne kuupäev (nt 05.07.2014 ). Lapse 1,6a saamiseni. Küsimus. Kas ma pean tööandjale vormistama uue avalduse tööle naasmise osas või piisab sellest, et naasen tööle 06.07.2014?
Vastus: Grete Kirsimaa, advokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee
Töölepingu seaduse kohaselt eeldatakse, et lapsehoolduspuhkuse katkestamisest teatab töötaja tööandjale 14 kalendripäeva ette, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti.
Kuigi Teie olete juba lapsehoolduspuhkusele jäädes esitanud avalduse, milles on välja toodud lapsehoolduspuhkuse lõppemise konkreetne tähtaeg, soovitan arusaamatuste vältmiseks siiski koostada tööandjale täiendav avaldus oma naasmise kohta.
Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.
Grete Lüüs
Advokaadibüroo LMP
jurist
Tallinn & Tartu
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
Küsimus: Kas pean tööst vabal ajal, tööandja käsul käima tervisekontrollis?23.05.2014
Tere.
Kas pean tööst vabal ajal, tööandja käsul käima tervisekontrollis?
Kui tervisekontroll teha tööajal, kas siis arvestatakse töötunnid maha?
Kas pean tööst vabal ajal, tööandja käsul käima tervisekontrollis?
Kui tervisekontroll teha tööajal, kas siis arvestatakse töötunnid maha?
Vastus: Grete Kirsimaa, advokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee
Tervisekontroll korraldatakse tööajal ja tööandja kulul seda nii esmase kui ka perioodilise tervisekontrolli puhul.
Töötaja ei pea minema tervisekontrolli temale vabal päeval.
Tervisekontroll viiakse läbi tööandja kulul – mitte mingil juhul ei tohi tööandja töötajate töötasust tervisekontrolli kulutusi kinni pidada või muul moel sundida töötajaid maksma osutatud teenuse eest. Nõue terviskontrolli läbiviimiseks tööajal tähendab ka seda, et töötunde ei tohi maha arvestada.
Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.
Grete Lüüs
Advokaadibüroo LMP
jurist
Tallinn & Tartu
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
Küsimus: Kas tööandja võib eelmise kuu tulemustasu maksmata jätte, kui ilmusin tööle alkoholijoobes ja teisel päeval üldse ei läinud?23.05.2014
Tere. Minul juhtus selline asi, et puudusin töölt 5. ja 6. aprill 2014. Ilmusin tööle viiendal alkoholijoobes ja kuuendal ei läinud üldse. Töökoha juhatus otsustas, et nad ei maksa mulle tulemustasu märtsi kuu eest summas 558 eurot. Kuigi märtsis olin tööl iga päev ja tegin ületunde. Tööandjal märtsi kuus minu kohta pretensioone ei olnud. Tööandjal on küll lepingus punkt, et tööandja otsustab tulemustasu maksmise, kuid siiski oli tegu eelneva kuuga. Andsin asja töövaidlus komisjoni, mille istungil otsustati, et tööandja peab maksma välja selle maksmata jäänud raha. Tööandja otsustas asja kaevata maakohtusse. Küsimus siis, et millised on minu võimalused edasi kohtus? Ja kas on üldse mingi võimalus seda asja nii kaugele ajada?
Vastus: Grete Kirsimaa, advokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee
Teie küsimusest jääb arusaamatuks, mida peate silmas asja kaugemale ajamise all. Kui tööandja on otsustanud töövaidluskomisjoni otsuse vaidlustada, on tal õigus pöörduda kohtusse. Kohus vaatab kogu asja uuesti läbi ning teeb otsuse. Kohus annab ka Teile võimaluse esitada kirjalikult oma seisukohad ning vastuväited tööandja avaldusele.
Vastuse andmiseks sellele küsimusele, millised on Teie võimalused kohtus, tuleks teada täpsemalt tulemustasu kokkuleppeid ning arvestamise aluseid töölepingus.
Riigikohus on asunud seisukohale, et tööandja kinnitatud tulemustasu maksmise juhend on tööandja kehtiva palgakorralduse osa ja see muutub töölepingu osaks. Seega võib üldjuhul öelda, et kui eelneval kuul on tulemustasu saamise eeldused täidetud, siis tööandjal neid ühepoolse otsuse alusel välja maksmata jätta ei ole õigust.
Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.
Grete Lüüs
Advokaadibüroo LMP
jurist
Tallinn & Tartu
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
Küsimus: Mis on lähisuunamiskaugus teeninduskoha märgi paigaldamise seisukohalt, kaks ametnikku on eri arvamusel?23.05.2014
Olen väikeettevõtja maapiirkonnas. Oman tehnoülevaatuspunkti Harjumaal. Soovin paigaldada teeninduskohamärke no.729b Tallinn-Tartu maanteele, teavitamaks autoomanikke vastava teeninduspunkti olemasolust ca 6km kaugusel. Vastav märk on lähisuunamismärk, mis on aga lähisuunamine, on maanteeametis segane mõiste juba 4 kuud. Üks ametnik arvab, et lähisuunamiskaugus on kuni 10km, teine arvas, et 1km. Täpselt selline märk on paigaldatud viljandi maanteele Tallinnast väljasõidul Luige poole, viitega 6km. Kas mul on õigus nõuda vastavaid märke Tallinn-Tartu maanteele mahasõitude ette?
Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee
Küsimus: Kas tööandja võib maksta vähem, kui vähemad töötunnid olid tingitud tööandjast endast?23.05.2014
Olin tööle palgatud summeeritud tööaja arvestusega, perioodi pikkuseks 3 kuud. Esimese kuu (veebruar) töötasin normtunnid. Märtsi kuus töötasin alatunnid (-17,25), mitte omal tahtel, vaid sellised tunnid mulle määrati. Siis aga pakkusin tööandjale välja, et ehk me peaksime lepingut muutma osalisele koormusele või ma võtaksin õppepuhkuse aprillis, sest peaksin tegelema oma lõputööga. Tööandja vastas, et ma kirjutaksin päevad, millal saaksin tööl olla ja siis ta vaatab, kas tuleks lepingut muuta või mitte. Lõppes see sedasi, et lepingut ei muudetud ja mul lubati töötada 144 h. Nende kolme kuu eest maksti mulle nö täispalka 371,5 eurot.
Aprilli keskel otsustasin, et lahkun firmast ja andsin lahkumisavalduse. Mai kuus töötasin 4 päeva (15,5 h 1 vahetus). Ja lõpparve kohta kirjutati, et kuna töötasin eelneva kolme kuu jooksul vähem tunde, siis nüüd tehakse tasaarvestus ja mai kuu eest ma saan vähem palka. Ehk 62h-40h=22h. 22h eest sain maikuus palka.
Siit siis minu küsimus. Kas neil on õigus sedasi käituda? Saan aru, et kui töötaja omal soovil töötab vähem tunde, siis on firmal õigus maksta vähemate tundide eest palka. Antud juhul aga, ma pakkusin välja, et muudame lepingut, nemad aga ei soovinud seda teha.
Aprilli keskel otsustasin, et lahkun firmast ja andsin lahkumisavalduse. Mai kuus töötasin 4 päeva (15,5 h 1 vahetus). Ja lõpparve kohta kirjutati, et kuna töötasin eelneva kolme kuu jooksul vähem tunde, siis nüüd tehakse tasaarvestus ja mai kuu eest ma saan vähem palka. Ehk 62h-40h=22h. 22h eest sain maikuus palka.
Siit siis minu küsimus. Kas neil on õigus sedasi käituda? Saan aru, et kui töötaja omal soovil töötab vähem tunde, siis on firmal õigus maksta vähemate tundide eest palka. Antud juhul aga, ma pakkusin välja, et muudame lepingut, nemad aga ei soovinud seda teha.
Vastus: Merike Michelson, info- ja personalitöö, METI personaliabi OÜ, www.metiabi.eu; www.facebook.com/METIabi
Kui töötaja ja tööandja on kokku leppinud, et töötajale arvutatakse ja makstakse töötasu tunnitasu alusel, siis summeeritud tööaja arvestuse korral makstakse töötajale töötasu vastavalt töötatud tundidele.
Summeeritud tööaja arvestuse korral võib tööaeg kogu arvestusperioodi jooksul jaotuda ebaühtlaselt ning võimalikud puudu jäänud tunnid selguvad alles arvestusperioodi lõpus.
Tulenevalt TLS § 43 on tööaja arvestuse aluseks 40 tunnine töönädal ja 8 tunnine tööpäev. Sellest lähtuvalt väheneb nädalase puhkuse korral kuu tööajanorm 40 tunni võrra.
Kui ilmneb, et töötajal on tekkinud alatunde, siis töölepingu seaduse (TLS) § 35 kohaselt tuleb töötajale maksta keskmist töötasu juhul, kui töötamine on takistatud tööandjast tuleneval põhjusel ning töötaja on sel ajal võimeline töötama ja töö tegemiseks valmis ning ei põhjustanud ise oma käitumisega tööseisakut või alatundide tekkimist.
Kokkuvõtteks: kui tööandja on töötaja tööaega planeerinud selliselt, et arvestusperioodi lõpus tekkisid alatunnid, kuigi töötaja oleks valmis olnud tööd tegema normtundide ulatuses, peab tööandja need hüvitama makstes töötajale keskmist töötasu.
Selgust ja läbipaistvust töötundide arvestamisel!
Merike Michelson
www.metiabi.eu
Küsimus: Kas katseajal võin töölepingu üles öelda ka pikema etteteatamis tähtajaga, kui 15 päeva?23.05.2014
Kas katseajal võin töölepingu üles öelda ka pikema etteteatamis tähtajaga, kui 15 päeva; näiteks kuuajalise etteteatamisega? Soovin, et tööandjal jääks rohkem aega uue töötaja leidmiseks.
Vastus: Kaia Taal, nõustamisjurist, Tööinspektsiooni Põhja inspektsioon, www.ti.ee
Sama kehtib ka teiste tähtaegade kohta, mille seadus kehtestab minimaalsetena ning töölepingu ülesütlemisest etteteatamise tähtajad seda just ongi.
Pööran Teie tähelepanu asjaolule, et Tööinspektsiooni õigusalane selgitus ei tähenda seaduse ainuõige tõlgenduse kehtestamist. Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal ja kui tekib täiendavaid küsimusi, siis võtke palun uuesti ühendust. Töösuhetest tulenevate probleemidega on Teil alati võimalik pöörduda kohaliku Tööinspektsiooni juristi poole. Tööinspektsiooni juristide kontaktandmed ja vastuvõtuajad on kättesaadavad Tööinspektsiooni koduleheküljelt www.ti.ee. Samuti on Teil võimalik küsida nõu, helistades tööpäeviti kella 09.00-15.00 Tööinspektsiooni infotelefonile numbril 640 6000 või kirjutades e-posti aadressil jurist@ti.ee.