Õigus

Tere!
Kas ja kelle käest on vaja luba õhksoojuspumba paigaldamiseks kortermajas, kus on küll ühistu, kuid see ei toimi väga? Majas 8 korterit ja kui alumine naaber paigaldab omale pumba, kas peaks olema ka ülemiste naabrite kirjalik luba? Õhksoojupump on paigaltatud täpselt kahe akna vahele, seega kui see müra tegema hakkab siis see kostub nii lapse kui ka minu magamistuppa. Kas selline isetegevus on üldse lubatud, et tehakse ja paigaldatakse mis tahetakse ? Kui ei, siis kelle poole peaks pöörduma?

Tere!
2013.a sügisel kinkisid vanemad kinkelepinguga mulle maja, mis on olnud lapsepõlvest alates minu elukohaks. Nüüd (2014.a) on soov sealt ära kolida ja maja maha müüa. Majja on sisse kirjutatud veel inimesi, aga nad ei ela seal reaalselt. Maja jääks peale minu ära kolimist tühjaks. Kas nüüd maja müües pean ma maksma saadud tulu pealt tulumaksu?
Ette tänades

Tere,
soovitakse müüa teist kinnistut vähem kui kahe aasta jooksul. Müüja elab alaliselt müüdavas elamus, mille soetamisekulude põhiliseks tõendiks on eluaseme ehitamiseks võetud pangalaen. Küsimus - kas laenu ja seatud hüpoteeke saab lugeda tõenditeks tehtud soetamiskuludena? Tegemist on olukorraga, kus müügihind on madalam kui hoone ehitamiseks tehtud kulutused. Küsimus on selles, kuidas seda tõendada, kui teisi olulisi ehitamisele tehtud kulutusi peale pangalaenu tõendada ei ole?

Ette tänades,

Tere,
tekkis kaks küsimust seoses uue tarbijakaitseseaduse eelnõuga. Nimelt kohustatakse sellega teenusepakkujaid tarbijaile arveid esitama tasuta. Kas see kehtib ka kordusarvete kohta?
(http://tarbija24.postimees.ee/2804864/ministeerium-kohustab-teenusepakkujaid-esitama-tasuta-arveid)
Nimelt on silma jäänud selline asi, et kui prügiarve (keskmiselt 3-4€ ringis) jääb kogemata tähtajaks tasumata, siis kordusarve saatmise eest küsitakse 2,3€ (võlateate eest 3,2€) ning ähvardatakse inkassoga.
Kohati meenutab 3,2€ arve puhul inkasso ja 2,3€ kordusarvetasu teatud mõttes petuskeemi. Eks kõigil ole juhtunud, et mõni arve jääb tähtajaks tasumata, kuid 2,3€ kordusarve ning 3,2€ võlanõude eest 3,2€ arve eest on protsentuaalselt päris suur summa.
Kas kordusarvete vormistamise eest tasu küsimise piirid on seaduslikult määratletud või on igal firmal õigus ise määrata, kui palju ta õigeks peab?

Tere. Aastad 3-4 tagasi kinkisin 1/2 kinnistust ära. Nüüd aga näen, et kingisaajal pole kinnistuga tulevikku. Kuna puuduks raha asja üleval hakata pidama. Kas see on piisav põhjus kohtus taganeda?

Tere!
Meil on lapsele ühine hooldusõigus, kuid ei ela lapse isaga koos. On plaanis sõlmida temaga kirjalik kokkulepe hooldusõiguse teostamiseks ja tingimuste osas juhuks, kui mina emana ei ole suuteline püsivalt lapse eest hoolitsema. See on tulevikuks ja igaks juhuks, et lapse huvid oleks kaitstud ja sõlmitud kokkulepped oleks kehtivad. Kas selline kirjalik kokkulepe tuleb notariaalselt kinnitada või piisab, kui mõlemale osapoolele jääb originaalallkirjaga eksemplar? Tähtis ongi, et sõlmitud kokkulepped oleks kehtivad, juhuks kui mingil põhjusel peaks tekkima kohtuvaidlus.
Tänan!

Tere
Lapsele on mõistetud 2004. aastal kohtu kaudu elatisraha 500 krooni. Ühe aasta isa seda ka maksis, aga hiljem ta ametlikult tööl ei käinud ja ka maksmine lõppes. Nüüd saab ta töövõimetuspensioni. Mõtlesin, et annan asja kohtutäiturile, aga kas töövõimetuspensionist on võimalik elatisraha kinni pidada?

Umbes 2.a. tagasi lõppes u.10.a. kestnud vaba kooselu. Suurte erimeelsustega, aga siiski ühiselt jõudsime otsuseni, et lapsed (10 ja 7) jäävad oma elukohta(eramaja) edasi. Lihtsalt nii lastel turvalisem ja kindlam. See tähendab minu kasvatada. Elame väikelinnas. Naisterahvas alustas uut ja kirevat elu kaugemal suuremas linnas. Lapsed käivad tema juures nädalavahetustel u. kaks korda kuus ja võimalusel ka rohkem. Minu poolseid takistusi lastega suhtlemisel emale ei ole. Elab ta üürikorteris koos sõbrannaga. Nüüd mehekandidaat tekkinud. Kõik laste kasvatamisega ja hobidega seotud kulud olen kandnud mina. Ema toetus minimaalne (mõned riideesemed ja vanema poisi huviring). Kui olen laste toetuseks temalt küsinud, ütleb ta, et tal ei ole raha. Põhjendab oma raske majanduslikku olukorra ja min palgaga. Ametlikult elatusraha ma temalt nõudnud pole. Kohaliku sotsiaaltöötaja ja lastekaitse abiga taotlesin aasta tagasi lasterahad enda arvele. Laste elamistingimused ja majanduslik olukord hea. Probleeme pole ja õppeedukus ka korras. Minu tööl olemise ajal tegelevad lastega minu ema ja isa, nagu nad seda ka kooselu ajal palju tegid.
Erimeelsused tulevad raha teemal ja nüüd ka sellest, et ema arvab, et ta tahaks edaspidi lapsed enda juurde võtta. Põhjendab ta suuremas linnas paremate võimalustega laste hüvanguks ja sellega, et vanavanematel nii ka lihtsam.
Kuna naisterahvas on eelnevalt väga palju ja korduvalt vastutustundetult käitunud. Varasemal lahusolekuajal ta lastega ilma minu pere ja minu toetuseta hakkama ei saanud. Majanduslik olukord oluliselt paranenud pole. Toetavat võrgustikku lastele tal pakkuda ei ole (kui selleks ei saa lugeda mõnda tekkinud sõpra v sõbrannat). Normaalsed elamistingimused lastele küsimärgi all. Töögraafik vahest õhtutundidel. Lapsed ise selget seisukohta võtta ei oska. Tahavad koos olla nii ema kui isaga. Nad ei tea ju täpselt mis neid tegelikult uues kodus pikemaajaliselt ees ootaks. Minu ja lähedaste arvamus on, et lastel praeguses kodus jätkuvalt parem ja kindlam. Olen nõus vajadusel ema hoole alla andma noorema lapse, kuna sealses linnas on tema puudega seotud probleemide lahendamiseks natuke paremad tingimused. Väiksem laps igatseb ka rohkem ema lähedust. Ema aga soovib nüüd mõlemaid lapsi enda juurde. Väidab, et ta saab hakkama. Mina selles absoluutselt kindel pole.
Kuidas lahendada antud olukord, kui me kokkulepet ei saavuta? Kas mul on õigust lasta määratleda laste elukoht? Kuidas fikseerida ametlikult 2 aastat kestnud olukord, kui asi peaks kohtusse minema? Kas mul on õigus takistada laste emal tekitamast olukord, kus ta paneb lapsed enda juurde kooli ja jätabki sinna?Edaspidi kindlustab ta enda ja laste majandusliku olukorra sellega, et nõuab minult elatist näiteks? Kas on reaalne loota minu jaoks positiivsele kohtulahendile, kui asi peaks nii kaugele arenema?

Tere.
Kortermaja akende vahetusel 2011. aasta septembris on kahjustatud korterite viimistlus suuremal määral, kui tavaliselt sarnaste tööde korral. Ühistu juhatus leiab, et nõutav remont peab toimuma korteriomanike kulul, mitte remondifondi arvel. Kas võimalik kahjunõue ühistu või juhatuse liikme vastu aegub septembris 2014 või 1.jaanuaril 2015 (kolme aastaga)? Või hoopis viie aastaga (vastavalt Mittetulundusühingute seaduse §32 lg3), arvestades seda, et akende vahetuse ja pooliku töö vastuvõtu korraldas juhatuse esimees lohakalt, puuduliku järelevalvega, oodatava hoolsuseta (Mittetulundusühingute seaduse §32, lg1)?
Tänud arvamuse eest.

Tere.
Maksan elatusrahasid oma kahele pojale aastast 2008 ja kohtu otsusega, kuni saavad kahekasteist. Vanem poeg sai nüüd kahekasateist. Ja maksan talle edasi tema kontole, kuna ta käib koolis. Aga laste ema arvas nüüd tal raha vähem ja annab asja uuesti kohtusse, et saada noorema poja eest, siis vastavalt uue seaduse järgi, vist on miinimum 177,50 eurot, muidu maksan 115 ühe lapse kohta. Endal uus pere, kus kasvab ka üks laps ja teine on augustis tulemas. Küsimus selline, et kas mul on mingi võimalus sinna vastu võidelda.