Õigus

Tere!
Minul muudetakse tunnitasu kindlaks kuupalgaks. Kuidas
arvestatakse sel juhul palgata puhkus kuutasust maha? Varem kui võtsin nt 1 päeva palgata puhkust või tervisepäeva kuus - lahutati palgata puhkuse päeva töötunnid ja maksti sedavõrd vähem. Kuidas see kindla kuupalga puhul toimub?
Ette tänades,

Tere! Aastaid kindlustusmaaklerina töötanud inimene koondati. Enamik tema palgast koosnes tema poolt klientidega sõlmitud kindlustuslepingute pealt saadavatest provisjonidest. Provisjone tasuti peale seda kui klient tasus kindlustusmakse. Kuna enamik kindlustuslepinguid on pikaajalised (peamiselt 1-aastased, kuid oli ka 3-5 aasta pikkuseid lepinguid) ja tasutavad mitmes osas, siis laekuvad kindlustusmaksed küllalt pika perioodi jooksul peale kindlustuslepingu sõlmimist. Kas on õige, et TLS § 84 alusel tuleb töölepingu lõppemisel töötajale hüvitada tema poolt sõlmitud ja kehtivate (kuid osaliselt klientide poolt tasumata) kindlustuslepingute laekumisel saada olev töötasu (kuigi laekumised nende lepingute eest toimuvad peale töösuhte lõppemist). Tänades,

Tere
Läksin mõned kuud tagasi autorooli alkoholijoobes. Mul reaalselt on load olemas (olid) vahtralehed, said läbi ja pole veel jõudnud libedasõitu ära teha.
Enne alkoholijoobes seisundis vahele jäämist olid mul load juba läbi saanud mõned päevad tagasi (ise seda ei pannud tähelegi). Sain kriminaalkaristuse (rahaline trahv ja lubade ära võtmine kuueks kuuks).
Kui ma tahaksin omale nüüd B-kat lube tagasi saada, kas peab minema uuesti koolitustele või üldse uutele eksamitele ja alustama täitsa nullist?
Plaanin nädala pärast libedasõidule minna.
Tegelikkuses politsei ei saa ju ära võtta lube, mida ei ole (kehtetud).
See asi on väga segane ja igaüks räägib erijuttu, nüüd küsingi targemate käest.

Kui VTMS § 70 järgi on lahend kättesaadav 30 päeva möödudes, aga kui see 30 päev on nädalavahetus või riiklik püha, siis mis kuupäeva peab politsei märkima väärteoprotokollile? Kas ikka selle 30 päeva, mis langeb puhkepäevale või siis esimese tööpäeva pärast puhkepäeva ja siis on lahendi kättesaamise kuupäev isegi näiteks 31 päev.

Tervist, seoses kooselu lõppemisega oma abikaasaga, on mul tekkinud mõned küsimused millele sooviks vastust kui võimalik.

Oleme noored inimesed, mina 29, abikaasa 24, meil on laps, 3,5-aastane. Oleme naisega elanud koos 7 aastat, sellest 4 a varsti abielus ja sellest 7-st aastast olen elanud põhiliselt enamuse ajast välismaal, komandeeringus, ning paraku jätkan hetkel ka seda liini.

Olen soetanud abielu jooksul meile korteri, mis on pangalaenu peale, ja kõik mis korterisse kuulub - tehnika, sisustus jne, rohkem suuremat vara pole, auto pole ka veel lähiajal meie nimel. Korteri väärtus hetkel on umbes 30 tuhat eurot ning laenujääk on 17 tuhat eurot. Minu esmane mõte oli siiski elada ühe katuse all koos, olles abielus. Kui kellelgi tekib uus suhe siis kolitakse uude kohta, kuid korterit ma maha ei soovi müüa, või siis jagama hakata, esiteks kuna see summa, mis järgi ehk jääks korteri müügist, pole üldse suur, ning korter oli unistus, mis jääks ka kunagi lapsele või lapselapsele, et oleks midagi tõesti olemas ja oma. Ehk soovin küll korterit müüa mingi aeg kui remont valmis, kuid siiski, korteri vahetusel jätta ka uus korter, niiöelda meie ühisvaraks, vaid mitte seda jagada. Minu mõte oleks, et oleks olemas korter, kus saan elada nii mina kui laps, kui olen Eestis, kus võib elada ka naine koos pojaga kui olen Eestist ära. Lihtsalt, ma ei soovi jagada seda ühisvara, vaid et see jääks siiski kehtima meie ühisvarana.
Siit ka küsimus, kas selline mõte on loogiline minu poolt ning toimib ka päriselus? Mis võimalused on?
Muidugi lugesin ka, et targem oleks abielu siiski lahutada, kuna järgnevate varade/asjade soetamisel jääb siiski kõik ühisvaraks, seda ma ka enam ei soovi.
Siit siis uus küsimus, kas abielu lahutades on võimalik selline asi, et ühisvara jääb siiski ühisvaraks, isegi selle vara vahetamisel, jätta ta siis lapse nimele ja seada kasutusõigused või on abielu lahutamisel ainult vara jagamine selle lõplikus mõistes 50/50 kummalegi ning see olekski praktikas kõige mõistlikum?

Tere,
Kevadel tekkisid meile korteri lakke niiskuskahjud, mille ümbert läks hallitama ning mis siiani edasi levib, ka mööda seinu. Elame kortermaja viimasel korrusel otsakorteris. Teavitasime sellest kohe ühistut, kes väidab, et see on meie korteri probleem. Ka käis kohal korterikindlustus, mille ekspertiisi otsus oli, et korterikindlustus ei kata kahjusid, mis on tingitud läbi hoone konstruktsioonide tunginud veest. Lisaks tellisime mükoloogia ekspertiisi, mille ühistu juhatuse esimees lubas maksta ühistu eelarvest, kuid paraku leidsime selle nüüd enda kommunaalarvelt- mükoloogia arve on suunatud edasi meile maksmiseks.
Mükoloogia ekspertiis tuvastas, et toaniiskus on normi alampiiril. Aga hallitav sein ning laeosa on niisked, lubatust kohati enam kui kaks korda märjemad.
Siit küsimusedki. Kes peab selle probleemiga tegelema? Kes katab kahjud? Kas meil on õigus mükoloogia ekspertiisi arve maksmisest keelduda (arvele on märgitud korteriühistu rekvisiidid vastavalt juhatuse esimehe korraldusele)?
Ühistu tahab nüüd tellida ehitusekspertiisi, kuid meil on kahtlustus, et tegemist ei ole objektiivse osapoolega. Kas meil on õigus sellest ekspertiisist loobuda ning pakkuda välja omapoolne ettepanek? Nimelt meie sooviks on, et ekspertiisi viiks läbi riiklikult tunnustatud ekspert. Oluline pole, kes neist, aga et tal oleks lihtsalt vastav litsents.
Palun abi, kuna ühistu endiselt veeretab seda palli meie kaela ega taha selle probleemiga tegeleda.

Tere!
Kas on võimalik vormistada maja kinkeleping isa poolt oma 15.a lapsele, kui majal on hüpoteek?

Tere
Minul on Krediidiinfos maksehäired. Tegemist on kiirlaenufirmadega. Laenude põhiosad olen kõik maksnud koheselt ehk lepingus sätestatud ajal. Vaidlus käib intresside üle.
Ühe kreeditoriga olen ka kohtus käinud ning kohtuotsuse järgselt võlgnesin neile 7 eurot mitte nende nõutud 2400 eurot. Ühega ootan kohtulahendit. Mingeid maksegraafikuid ma nendega sõlminud ei ole.
Kuna krediidiinfos on maksehäired üleval kiirlaenufirmade utoopiliste nõuetega, siis minu kui kahe firma omaniku suhtlus teiste kreeditoridega on peaaegu võimatuks tehtud.
Kui reaalne on esitada kohtusse kahjunõue Krediidiinfo vastu, kuna minu firmad on kannatanud reaalselt kahju.
Minule on jäänud mulje, et Krediidiinfo on võtnud endale kohtumõistja rolli.
Ette tänades

Tere
Kas käsunduslepingule võib kõrvale teha niiöelda kirjelduslehe, kus on siis kirjas täpsed tööülesanded ja töö kestvus?

Kas ma saan minna teha üksinda DNA testi, et ei oleks lapse isa kohal, et teada saada, kas ta on lapse isa või ei ole?