Õigus

Osalust saab nii müüa kui ka kinkida. Juhul, kui OÜ osad pole registreeritud Eesti Väärtpaberite Keskregistris (https://www.e-register.ee/), tuleb tehing vormistada notari juures, kes edastab ise info ka äriregistrile. Seega soovitan Teil pöörduda notari poole.


Keijo Lindeberg
Advokaadibüroo LMP
juhtivpartner/vandeadvokaat

Tallinn & Tartu
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee

Vähemalt 6 kuuks = alates 6 kuust. Seega alla 6 kuu pikkuse lisakaristuse korral juhtimisõiguse taastamiseks teooriaeksamit tegema ei pea.

Kahju saaja on õigustatud kahju tekitaja käest nõudma kahju hüvitamist. Kohustatud isik vabaneb vastutusest, kui ta tõendab, et ei ole kahju tekitamises süüdi. Seega peate teie ühelt poolt tõendama, et Te ei ole kahju põhjustanud või et kahju oli teistsugune. Samuti peab kahju nõudleja esitama mingeidki tõendeid selle kohta, et just Teie olete kahju põhjustanud. Seega on käesoleval juhul tegemist faktiliste asjaolude tõendamise küsimusega, millele asjaoludest ülevaadet mitteomavana ei ole minul võimalik vastata.

Iseenesest ei tähenda algselt nõutud kahjusumma seda, et hilisema detailse ülevaatuse käigus ei võiks selguda kahju suurem ulatus. Kahjustatud isikul on õigus nõuda kogu kahju hüvitamist.

Liiklusmärk 311b keelab erateel sõidukiga sõitmise e. tee ei ole mõeldud avalikuks kasutamiseks. Sõita võib vaid teeomaniku loal. Sõiduk on teel liiklemiseks ettenähtud seade, mis liigub mootori või muul jõul. Jalgratas on sõiduk. Seega keelab LM 311b jalgrattaga teel liikumise, kui selleks puudub omaniku luba.

LM 311b tähistab erateed ja sellele kehtestatud kooskõlastamata liikumise keeldu. Seega olete õigesti aru saanud, et teel liiklemise on teeomanik keelanud ning sellel ei kehti igaüheõigus.

Kuivõrd kohtuväline menetleja teavitas Teid kohtukutse saabumisest, siis tõenäoliselt on nad edastanud väärteoasja materjalid kohtusse, et väärteoasja arutaks kohus. Üldjuhul toimib kohtuväline menetleja selliselt juhul, kui nad peavad vajalikuks karistusena aresti kohaldamist. Kuna aresti saab kohaldada üksnes kohus, siis edastataksegi materjal vastava taotlusega kohtuvälise menetleja poolt kohtule.

Töötervishoiu ja tööohutuse (TTOS) seaduse § 22 lõike 1 järgi on tööõnnetus töötaja tervisekahjustus või surm, mis toimus tööandja antud tööülesannet täites või muul tema loal tehtaval tööl, tööaja hulka arvataval vaheajal või muul tööandja huvides tegutsemise ajal. Tööõnnetusena ei käsitata tervisekahjustust või surma, mis toimus loetletud juhtudel, kuid mis ei ole põhjuslikus seoses töötaja töö või töökeskkonnaga.

Tööõnnetuse (ja kutsehaigestumise) registreerimise, teatamise ja uurimise korda reguleerib ja raporti vormi sätestab Vabariigi Valitsuse määrus nr 75 (https://www.riigiteataja.ee/akt/12950663). Seega tuleb tööandjal esmalt hiljemalt 10 tööpäeva jooksul uurida juhtunut ja tuvastada asjaolud. Kui tervisekahjustus oli põhjuslikus seoses ehk tingitud tööst või töökeskkonnast, peab tööandja koostama uurimisest nõuetekohase kokkuvõtte ehk raporti (määruse § 4 lg 4) kolmes eksemplaris ning edastama sellest ühed ka nii kannatanule kui Tööinspektsioonile.

Pööran Teie tähelepanu asjaolule, et Tööinspektsiooni õigusalane selgitus ei tähenda seaduse ainuõige tõlgenduse kehtestamist. Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal ja kui tekib täiendavaid küsimusi, siis võtke palun uuesti ühendust. Töösuhetest tulenevate probleemidega on Teil alati võimalik pöörduda kohaliku Tööinspektsiooni juristi poole. Tööinspektsiooni juristide kontaktandmed ja vastuvõtuajad on kättesaadavad Tööinspektsiooni koduleheküljelt www.ti.ee. Samuti on Teil võimalik küsida nõu, helistades tööpäeviti kella 09.00-15.00 Tööinspektsiooni infotelefonile numbril 640 6000 või kirjutades e-posti aadressil jurist@ti.ee.

Päevaraha ei ole palga osa, vaid hüvitis ebamugavuste eest, mida töölähetus kaasa toob. Päevarahal pole midagi tegemist kuu tööpäevade arvuga – seda makstakse lähetuses viibitud päevade eest, puhke- ja haiguspäevad kaasa arvatud. 500-eurose palga ja 21-päevase töökuu korral on kahe päeva palk 47 eurot ja 62 senti. Kui töötaja haiguse ajal lähetuses ei olnud, siis loomulikult ei ole põhjust ka päevaraha maksta.

Kuigi seadus ei loe hoiatustrahvi väärteo eest kohaldatavaks karistuseks, vastab hoiatustrahv materiaalselt karistuse tunnustele. Seetõttu tuleks minu hinnangul kohaldada ka hoiatustrahvi suhtes karistusele kohaldatavaid põhimõtteid, sh põhimõtet, et ühe teo eest ei tohi määrata mitut karistust.

Sama põhimõte tuleneb ka VTMS § 54' lg-st 1, mis sätestab hoiatustrahvi määramise võimaluse väärteo eest. Seadus ei sätesta võimalust määrata ühe väärteo eest mitut hoiatustrahvi või ühe ja sama väärteo eest määrata korduvaid hoiatustrahve.

Küsimuses kirjeldatud juhtumi puhul on minu hinnangul tegemist vältava väärteoga e. ühe teoga, mille suhtes saab reageerida ühe karistusega. Seega mitme hoiatustrahvi määramine sama süüteo eest ei ole õiguspärane.

Paraku ei saa ma Teie küsimusele vastata teadmata kohtuotsuse sisu. Tõenäoliselt leiate vastuse oma küsimusele kohtuotsusest, millest peaks nähtuma, mida ja milliseid varasemaid karistusi kohtunik karistuse mõistmisel arvestas.

Samuti tuleb välja selgitada põhjused, miks 2002.a karistus 2010.aastal veel registris üleval oli. Karistusregistri seaduse varasema redaktsiooni kohaselt katkestas iga uus süütegu (ka väärtagu) varasemate karistuste kustutamise tähtaja kulgemise (juhul, kui uus süütegu oli toime pandud enne karistuse kustumist) ja ka varasema karistuse kustutamise tähtaeg hakkas kulgema uue süüteo eest määratud või mõistetud karistuse ärakandmisest. Selliselt võisid vanad karistused olla kehtivad aastaid. 2013.a oktoobrist karistusregistri seadus muutus ning kehtiva regulatsiooni kohaselt ei mõjuta uued karistused enam varasemate karistuste kustutamise tähtaja kulgemist.

TLS § 4 lg 2 teisest lausest tulenevalt loetakse tööleping sõlmituks ka juhul, kui töötaja nõustub tegema tööd, mille tegemist võib vastavalt asjaoludele eeldada üksnes tasu eest. Kirjaliku vormi mittejärgimine ei muuda sõlmitud töölepingut tühiseks. Järelikult võib tööleping olla ka suuline.

Kõigi töösuhtest tulenevate vaidluste puhul on võimalik pöörduda töövaidluskomisjoni või kohtusse. Saamata jäänud töötasu hüvitamiseks tuleks Teil tõestada, et selle tööandja juures tööd tegite ning kokku lepitud tasu suurus.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.

Grete Lüüs
Advokaadibüroo LMP
jurist

Tallinn & Tartu
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee