Õigus

Töölepingut üles öelda teisele poolele sellest nõutud vormis teavitamata pole võimalik, kuna tahteavaldus jõustub alles selle teisele poolele teatavaks tegemisega. Seega kehtib tööleping edasi, kui tööandja pole ülesütlemisavaldust vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis (nt e-kiri) töötajani toimetanud.

Olukorras, kus tööandja oluliselt enda kohustusi rikub, on töötajal õigus tööleping erakorraliselt üles öelda (töölepingu seaduse, TLS § 91 lg 2). Selleks tuleb kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis (e-kiri, faks) tahteavaldus mõlema poole andmete ja põhjendusega või omakäeliselt allkirjastatud paberkandjal avaldusena edastada tööandjale allkirja vastu või tähitud postiga juriidilisele aadressile. Ka paberkandjal avaldus peab sisaldama põhjendust.

Keskmist töötasu aja eest, mil töötaja oli valmis tööd tegema, kuid seda ei võimaldatud tööandjast tuleneval põhjusel (TLS § 35), ja teisi nn lõpparve summasid (TLS § 84) on töötajal võimalik tööandjalt nõuda töövaidlusorgani abil. Selleks tuleb pöörduda avaldusega töötamise koha järgse töövaidluskomisjoni või hagiga kohtu poole. Töövaidluskomisjonide kontaktid ja soovitused avalduse koostamiseks leiate Tööinspektsiooni kodulehelt www.ti.ee.

Aeg, mil töötajat tööga ei kindlustatud, arvestatakse põhipuhkuse andmise õiguse aluseks oleva hulka ehk selle aja eest arvestatakse töötajale puhkust.

Töötajal on õigus nõuda viivist maksmata summade eest võlaõigusseaduse § 94 ja § 113 alusel. Sel poolaastal on intress 8,25% aastas. Samuti on õigus nõuda hüvitist tekitatud kahju eest, sh ravikindlustamata jäänud ajal tekitatud kahju eest.

Pööran Teie tähelepanu asjaolule, et Tööinspektsiooni õigusalane selgitus ei tähenda seaduse ainuõige tõlgenduse kehtestamist. Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal ja kui tekib täiendavaid küsimusi, siis võtke palun uuesti ühendust. Töösuhetest tulenevate probleemidega on Teil alati võimalik pöörduda kohaliku Tööinspektsiooni juristi poole. Tööinspektsiooni juristide kontaktandmed ja vastuvõtuajad on kättesaadavad Tööinspektsiooni koduleheküljelt www.ti.ee. Samuti on Teil võimalik küsida nõu, helistades tööpäeviti kella 09.00-15.00 Tööinspektsiooni infotelefonile numbril 640 6000 või kirjutades e-posti aadressil jurist@ti.ee.

Tere, kui parkla kuulub korteriühistule, siis on korteriühistul kõik põhiseaduse paragrahvis 32 sätestatud õigused - õigus parklat vallata, kasutada ja käsutada. Eeltoodust tuleneb ka õigus määrata ainuisikuliselt kindlaks parkla kasutamise kord. Kui kindlaks määratud parkimiskord korteriühistu liikmele ei sobi, siis on tema (ainus) võimalus keelduda pakutud parkimiskoha kasutamisest.

Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ

Tere.

Kuna Teie poolt esitatud küsimus puudutab pigem isiku- ja andmekaitset ning ei haaku töölepinguseadusega, siis lisan asjakohase lõigu Andmekaitse Inspektsiooni tõlgendusest.

Jälgimisseadmete (nii reaalajas jälgimiseks mõeldud kui salvestamisfunktsiooniga) kasutamise reeglid sõltuvad kasutamise eesmärgist.
Ettevõtte vara ja töötajate kaitseks turvakaamera kasutamiseks ei pea töötajatelt nõusolekut küsima, kuid töötajaid tuleb kaamerate kasutamisest põhjalikult informeerida. Jälgimisseadmete kasutamine töötaja töö kontrollimiseks peaks olema n-ö viimane võimalus.
Sellist kontrollimisviisi saavad õigustada ainult tööandja märkimisväärsed riskid, mitte pelgalt efektiivsus, lihtsus ja odavus.
Töötajaid peab jälgimisseadmete sellisel otstarbel kasutamisest informeerima. Järgida tuleb minimaalsuse põhimõtet - filmida nii vähe kui võimalik (nt ainult kassat, mitte tervet ruumi). Jälgimisseadmeid ei või üldse kasutada ruumides, kus töötajate ootus privaatsusele on kõrgem - nt WC, riietusruum, puhkenurk, aga ka isiklik kabinet.
Allikas: Andmekaitse Inspektsioon

Lugupidamisega

Merike Michelson
www.metiabi.eu

Tere.

Põhipuhkuse nõue aegub ühe aasta jooksul arvates selle kalendriaasta lõppemisest, mille eest puhkust arvestatakse (TLS § 68 lõige 6). Põhipuhkuse arvestus algab 01. jaanuarist ning lõpeb 31. detsembril.

Tööandjal on kohustus töölepinguseaduse § 71 järgimisel kasutamata puhkuse hüvitamine rahas üksnes töölepingu lõppedes.

Kokkuvõtteks: 2013.a kasutamata põhipuhkust on võimalus kasutada kuni 31.12.2014.a, lisaks 2014.a põhipuhkust väljatöötatud aja eest. Töökoha vahetusel hüvitab töötaja selle rahas. Varasemad (kuni dets.2012.a) põhipuhkused on kahjuks aegunud ja neid tööandja hüvitama ei pea.

Edu uuel töökohal!

Merike Michelson
www.metiabi.eu

Tuleb eristada tööandja kohustust tagada töötajale täiendkoolitus töölepingu seaduse (TLS) § 28 lõige 2 punkti 5 alusel ja töötaja õigust kasutada õppepuhkust TLS §-i 67 ning täiskasvanute koolituse seaduse sätete järgi.

Tööandjal pole õigust nõuda töötajalt tahteavaldust õppepuhkusele jäämiseks.

Tööandjal on kohustus ettevõtte huvidest lähtuvalt arendada töötaja tööalaseid teadmisi ja oskusi. Täiendkoolitus peab toimuma tööajal ja selle aja eest makstakse töötajale tema keskmist töötasu. Arvestuslikult makstakse selle osa võrra kuupalka proportsionaalselt väiksem summa ning kuu töötasu koosneb sel juhul nii kuupalgast kui keskmisest töötasust vastavalt tavapärase tööaja ja koolitusel osaletud aja osakaalule arvestusperioodis.

Pööran Teie tähelepanu asjaolule, et Tööinspektsiooni õigusalane selgitus ei tähenda seaduse ainuõige tõlgenduse kehtestamist. Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal ja kui tekib täiendavaid küsimusi, siis võtke palun uuesti ühendust. Töösuhetest tulenevate probleemidega on Teil alati võimalik pöörduda kohaliku Tööinspektsiooni juristi poole. Tööinspektsiooni juristide kontaktandmed ja vastuvõtuajad on kättesaadavad Tööinspektsiooni koduleheküljelt www.ti.ee. Samuti on Teil võimalik küsida nõu, helistades tööpäeviti kella 09.00-15.00 Tööinspektsiooni infotelefonile numbril 640 6000 või kirjutades e-posti aadressil jurist@ti.ee.

Tere.

Üldjuhul on tööaeg mõeldud töö tegemiseks. Kahjuks ei loe Teie küsimusest välja, mis tööga on tegemist ning millised on tööohutuse ja töötervishoiu nõuded.

Kuigi töölepinguseadus jätab tööandja otsustada töökorralduse reeglite vajalikkuse, on siiski soovituslikult ära märgitud selle sisu. Tööaja korraldus hõlmab eelkõige tööaja algust, lõppu ja tööpäevasiseseid vaheaegu (TLS § 47 lõige 1).

Selguse mõttes on Teil alati õigus pöörduda nende küsimustega tööandja poole (s.h tehke seda kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis), sobib ka e-kiri.
Tööandja on kohustatud andma töötaja nõudmisel andmeid temale arvutatud ja makstud või maksmisele kuuluva töötasu kohta ning muid töötajat või töösuhet iseloomustavaid teatisi (TLS § 28 lõige 2 punkt 12).

Selgeid ja üheselt mõistetavaid töökorraldusi!

Merike Micelson
www.metiabi.eu

Tere!

Eraldi ostu-müügilepingut sõlmida ei ole vaja, abieluvaralepinguga saate määrata soovitud esemete kuulumise abikaasa lahusvara hulka ja samuti leppida kokku, et edaspidi kehtib varalistes suhetes varalahususe režiim.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand

Kindlustusseltsil on LkindlS § 45 lg 2 kohaselt õigus lükata edasi hüvitamise otsustamist, kui juhtumi suhtes toimub mõni muu menetlus ja see omab hüvitise otsustamisel olulist tähtsust.

Samas ei pruugi asjaolu, et väärteomenetluses ei ole õnnestunud välja selgitada konkreetset sõidukit juhtinud isikut, tähendada siiski seda, et kindlustusselts võiks igal juhul hüvitise maksmise otsustamist edasi lükata. Kui liiklusõnnetuse asjaolude pinnalt on määratletav kahju põhjustanud sõiduk, ei ole minu hinnangul alust väiteks, et juhi tuvastamine omaks kahjuhüvitise määramise osas olulist tähtsust.

Kui kannatanu leiab, et kindlustusseltsi tegevus ei ole kooskõlas seadusega, on võimalik kindlustusseltsile esitada kirjalik pretensioon või esitada kaebus kindlustuse vaidluskomisjonile või hagi kohtusse.

Väärteomenetlust saab toimetada kuni väärtegu aegub. Väärtegu aegub 2 aasta möödumisel väärteo toimepanemisest.

Karistatav on sõiduki juhtimine joobeseisundis. Ehk siis olukorras, kus esinevad küll narkootilise või psühhotroopse aine tarvitamise tunnused, kuid joobeseisundit ei esine, ei ole sõiduki juhtimine keelatud. Narkootilise või psühhotroopse aine tarvitamise eest ilma arsti ettekirjutuseta võib järgneda karistus narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 15' järgi.

LS § 31 lg 2 kohaselt tuleb jalgrattaga sõiduteel sõita võimalikult sõidutee parema ääre lähedal. Seega ei ole jalgratturitel lubatud sõita sõiduteel kõrvuti, kuna tee telgjoonele lähemal asuv jalgrattur ei täida LS § 31 lg 2 nõuet.