Õigus

[pealkirja vaade|avatud vaade]
[uuemad enne|vanemad enne]
[10|20|30]

Küsimus: Kas selleks, et maad kinkida, peab isal olema terve heinamaa kohta detailplaneering?07.05.2014

Isal on suur heinamaa, millest tahab osa kinkelepinguga kinkida lastele. Maa asub linna piiril. Kas selleks, et maad kinkida peab isal olema terve heinamaa kohta detailplaneering? Lapsed maa otstarvet peale selle omandamist muuta ei soovi.

Vastus: Taivo Saks, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Taivo Saks & Partnerid OÜ, www.tsp.ee

Ei pea olema ei osa ega terviku kohta mingisugust planeeringut.
 

Küsimus: Kuidas toimub juhatuse liikme, kes on samal ajal ka müügiüksuse juht, töötasu maksustamine?07.05.2014

Kui juhatuse liige töötab samal ajal ka müügiüksuse juhina, siis kas tema töötasult tuleb kinni pidada töötuskindlustusmakset?

Kas töösuhte lõpetamisel saab see töötaja võtta end arvele töötuna ja talle makstakse hüvitisi sarnaselt tavatöötajatega?

Vastus: Vello Vallaste, PhD (majandus), MEng, MPsych, CMC, Vallaste ja Partnerid OÜ, www.vjap.ee

Kui juhatuse liige on samaaegselt ka töötaja töölepingu alusel, siis töölepingu alusel makstud töötasu maksustatakse töötuskindlustusmaksega. Töötuna ei võeta arvele isikut, kes on mõne äriühingu juhatuse liige.
 

Küsimus: Kui mul saab juulis töötatud 6 kuud, millest 4 kuud oli katseaeg, kas mul siis juulis-augustis on õigus puhkusele?07.05.2014

Kui mul saab juulis töötatud pool kalendriaastat, millest 4 kuud oli katseaeg, kas mul siis juulis-augustis on õigus puhkusele? Ja kas sinna lisandub siis ka puudega inimese puhul lisapuhkus? Kas on tööandjal õigus puudega inimesel poole aasta töötamise järel puhkusest keelduda?
Kui pikalt peab ette teatama väikeettevõttes, kus töötab vaid kaks inimest peale tööandja, et ma soovin mingil ajal puhkuse välja võtta?

Vastus: Tiit Kruusalu, juhatuse liige, METI personaliabi OÜ, www.metiabi.eu; www.facebook.com/METIabi

Tere,
Juhul, kui Te ei ole just töövõimetuspensionär, siis puue antud olukorras eristaatust ei anna. Töövõimetuspensionäri põhipuhkuse pikkuseks on 35 kalendripäeva.
Tööandjal on kohustus kinnitada ja esitada töötajatele puhkuste ajakava (puhkusegraafik) hiljemalt 31. märtsiks. Kui seda tehtud ei ole, siis on töötajal õigus jääda puhkusele, teatades sellest tööandjale kirjalikult taasesitatavas vormis 14 kalendripäeva ette.
Puhkuse nõudeõigus tekib töötajal peale 6- kuulist töötamist võrdeliselt töötatud ajaga.
Kokkuvõte: Sõltuvalt sellest, kas olete töövõimetuspensionär (35 p puhkust) või ilma eristaatuseta (28 p puhkust), on Teil peale 6- kuulist töötamist õigus poolele puhkusele, teatades sellest tööandjale 14 kalendripäeva ette.
Töörahu ja head puhkuse kasutamist soovides:

Tiit Kruusalu
tiit@metiabi.eu
www.metiabi.eu
 

Küsimus: Kas pika haiguslehe tõttu võib jääda mul töölt lahkumisel puhkusetasu saamata?07.05.2014

Tere
Olen olnud tööl 2 aastat ja olen juba 18.veebruarist haiguslehel. Leping lõppes 15.aprill aga ülemus pikendas seda 30.maini. Ja kui nüüd tööle ei saa veel minna tervise tõttu, siis rohkem lepingut ei pikenda! Sellest saan aru, aga ta ütles mulle, et olen olnud haiguslehel nii palju, et mul ei olegi puhkuseraha midagi saada selle haiguse tõttu. Kuidas seda arvestatakse siis? Kas haiguslehel oldud aega arvestatakse selle 6 kuu sisse või mitte. Tema ütleb mulle üht, aga lugesin siin teist juttu. Kuidas peaksin käituma?

Vastus: Tiit Kruusalu, juhatuse liige, METI personaliabi OÜ, www.metiabi.eu; www.facebook.com/METIabi

Tere,
Vastavalt TLS § 68 lg 2 on Teil õigus saada puhkust ka töövõimetuslehel oldud aja eest:

TLS § 68. Põhipuhkuse andmine
(2) Põhipuhkuse andmise õiguse aluseks oleva aja hulka arvestatakse lisaks töötatud ajale ajutise töövõimetuse aeg, puhkuse aeg (välja arvatud lapsehoolduspuhkuse ja poolte kokkuleppel antud tasustamata puhkuse aeg), samuti aeg, kui töötajal on seaduse alusel õigus tööst keelduda käesoleva seaduse § 19 punktis 3 nimetatud juhul, ning muu aeg, milles pooled on kokku leppinud.

Tööandja saab puhkuse andmisest keelduda üksnes juhul, kui oleksite eelmisel aastal ette puhanud, seega täpse vastuse saaks anda juhul, kui on teada Teie puhkusejääk 30. mai seisuga.

Õiglast puhkusearvestust soovides:

Tiit Kruusalu
tiit@metiabi.eu
www.metiabi.eu
 

Küsimus: Kas Fie-na peab enda töö eest saadud tulu kõik panema oma enda arvelduskontole?07.05.2014

Kas Fie-na peab enda töö eest saadud tulu kõik panema oma enda arvelduskontole? Mis saab kui ei pane?

Vastus: Keijo Lindeberg_, juhtivpartner/vandeadvokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee

FIE võib oma rahalisi vahendeid hoida ka sularahas. Arvelduskonto olemasolu ja selle kasutamine pole kohustuslik.


Keijo Lindeberg
Advokaadibüroo LMP
juhtivpartner/vandeadvokaat

Tallinn & Tartu
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
 

Küsimus: Kuidas teise osaniku käest saada tagasi osaühingu seadmed või tasu nende kasutamise eest?07.05.2014

Osaühingus A on kaks osanikku, osalusega 50/50. Osaühingul olemas seadmed, vara, aga majandustegevust ei toimu. Kokkuleppele lõpetamise, jagunemise, väljaostmise suhtes ei ole jõutud. Nüüdseks üks osanikest kasutab osaliselt osaühingu seadmeid teises, tema ainuomandis olevas osaühingus B.
Esitatud pretensioonidele ja teise osaniku vastuväidetele vastab, et tema kasutab temale osaluse alusel kuuluvat vara ja keeldub vara omanikuks olevale OÜ-le A seadmete kasutamise eest maksmast.
Kuidas sellisel juhul osanikku korrale kutsuda?
Kuidas sisse nõuda seadmete omanikule tekitatud kahju seadmete kulumi, kasutamise jne. eest?
Kas osaühing A seadmete kasutamine (omavoliline) osaühing B poolt loetakse ka osaühing A majandustegevuseks, kui seadmed on teise osaühingu kasutuses ja sisuliselt rendil?

Vastus: Keijo Lindeberg_, juhtivpartner/vandeadvokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee

Äriühingul on alati enda vara ning äriühingule kuuluv vara ei kuulu äriühingu omanikele. Osanike varaks on üksnes osaühingu osad. See tähendab, et äriühingu vara kasutamist korraldab äriühingu juhatus. Kui üks osanik soovib, et osaühingu vara oleks tema kasutuses, peab selle võimaldamise ja tingimused määrama juhatus. Kui juhatuse luba pole, võib õiguslikult olla tegemist äriühingu vara omastamisega äriühingu osaniku poole, mis on kriminaalõiguslikult karistatav tegu.

Seega soovitan esitada seadmete valdaja vastu nõude seadmete tagastamiseks ja seadmete kasutamisega tekitatud kahju hüvitamiseks. Kui seadmeid ei kasutata, on OÜ A juhatusel võimalik esitada kuriteokaebus prokuratuuri või hagi kohtusse.

Kui OÜ A seadmete kasutamise eest tulu ei saa, siis OÜ-l A majandustegevus puudub.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.


Keijo Lindeberg
Advokaadibüroo LMP
juhtivpartner/vandeadvokaat

Tallinn & Tartu
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
 

Küsimus: Kas ma võin oma vana kuuri asemele uue ehitada, kuigi see võib tingida selle, et naaberkrundile ei saagi siis maja ehitada?06.05.2014

Mul oli aiakuur vastu naabri aeda, millest on vaid üks külje sein veel püsti (kopteriga taevast tehtud fotol enam seda ei paista). Uus naaber tulnud sinna kõrvale krundile plaaniga uus maja ehitada, mis peaks seaduse järgi olema meie majast/krundist vms 8 meetrit. Tahame sinna aia vastu tagasi oma (puust, mitte plekist tulekindlat) kuuri ehitada, aga siis ei ole enam meie puukuur ja nende maja (mis pole veel üldse ehitamagi hakatud) piisava kaugusega (mistõttu nad ei saaks ehitusluba) ning kui mul oleks võimalik (ja küsimus ongi et kas ja kuidas saaks seda õigust omada) siis ehitaksin ruttu sinna kuuri tagasi. Krundi plaani peal on ta mul aastaid asetsenud. Kas mul on õigus see puukuur sinna tagasi ehitada (3x3 meetrit lai)?

Kiiret tagasisidet ootama jäädes

Vastus: Taivo Saks, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Taivo Saks & Partnerid OÜ, www.tsp.ee

Arvan, et see oleneb eelkõige sellest, kas see kuur on teil väikeehitisena registreeritud või mitte. Et naabri seisukohas selgust saada, on ilmselt kõige kindlam järele proovida ja ehitama hakata.
 

Küsimus: Kas üüriraha saab endine või uus omanik, kui kinnisvara ostmisel jäid üürnikud veel kolmeks kuuks sisse?06.05.2014

Tere!
Aprilli keskel sai ostetud kinnisvara, kuhu jäid veel kolmeks kuuks (juuni lõpuni) sisse üürnikud. Kas endisel omanikul on nende kuude eest õigus edasi nõuda üürnikelt üüriraha või on see õigus siiski uuel kinnisvaraomanikul? Üürilepingut müüja käest pole siiani saanud. Notarilepingus üürilisi näidatud pole, on vaid lause, et endisel omanikul tuleb võtmed üle anda juuni lõpuks või hakkab viivist maksma, kui ei vabasta ruume.

Vastus: Taivo Saks, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Taivo Saks & Partnerid OÜ, www.tsp.ee

Kui olete valduse üleandmise leppinud kokku juuni lõpuks, siis ei ole teil ruumide kasutamisele ega ka sellest saadavatele hüvedele õigust.
 

Küsimus: Mis järjekorras üürivõla summat tuleb vähendada, kas kõigepealt põhisumma, võlg või viivis?06.05.2014

Elanikul on tekkinud majanduslikel põhjustel 3-4 a jooksul KÜ-le võlg ca 1000 eurot, mida ta on nende aastatega ka vahelduva eduga püüdnud vähendada. Koostatud on maksegraafik ja hetkel on asi kontrolli all ja liikumas paremuse poole.
Küsimused on:
Kuidas igakuisel arvel rmtp. peab viivist arvestama? Kas viivistel peab olema omaette arvestus? Praegu: põhihoolduskulud + teenuse = kokku + võlg + viivis = tasumisele kuuluv. Sellest tehtest võib aru saada ka nii, et viivised lähevad võlale juurde, mille eest järgmisel kuul uuesti viivist arvutatakse, st viivistest võetakse viivist. Võib tundub, et viivis ei ole märkimisväärne summa, aga kui 3-4 aasta arvetelt viivised liita, tuli ca 800 eurot.
Kas raamatupidaja peab arvel näitama kui palju on elanik tasunud ja millise rea katteks on tasutud summa läinud?
Mis järjekorras üürivõla summat tuleb vähendada, kas kõigepealt põhisumma, võlg või viivis?
Kas arvet tasudes (st. osade kaupa) on vaja näidata mille eest tasutakse (põhihooldus+teenuste eest, võla eest või viivise eest)?

Vastus: Vello Vallaste, PhD (majandus), MEng, MPsych, CMC, Vallaste ja Partnerid OÜ, www.vjap.ee

Majandamiskulude ja kommunaalteenuste eest maksmisega viivitamisel võib korteriühistu juhatus seaduse järgi nõuda korteriomanikult viivist kuni 0,07 protsenti maksmata jäänud summalt päevas iga viivitatud kalendripäeva eest kulude tekkimise maksmise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast arvates. Viivist võib, kuid ei pea nõudma, kui see just põhikirja või liikmete otsusega pole kohustuslikuks tehtud. Nõude aegumise tähtaeg on kolm aastat, st sellest vanemate arvete maksmine pole kohustuslik. Viiviseid arvestatakse igalt tasumata arvelt eraldi. Jooksval arvel ei saa viivist näidata. Maksegraafiku sõlmimisel lepitakse kokku tasumisele kuuluv summa ja selle tasumise kord ning rohkem vanade arvetega ei tegeleta.
 

Küsimus: Kas töötaval isal on võimalik saada lapsepuhkuse päevi kui ema on lapsehoolduspuhkusel?06.05.2014

Alla 3-aastase lapse puhul on võimalik saada kalendriaastas 6 puhkepäeva. Kas neid on võimalik taotleda ka juhul kui üks vanematest on lapsehoolduspuhkusel?

Vastus: Grete Kirsimaa, advokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee

Kui lapse ema viibib lapsehoolduspuhkusel on isal õigus saada lapsepuhkust.

Juhul, kui tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.

Grete Lüüs
Advokaadibüroo LMP
jurist

Tallinn & Tartu
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee