Õigus

Maksuvaba on omandireformi käigus tagastatud maa müük. Kuna kõnealune maa ei ole tagastatud, vaid saadud kinkena, siis maksustatakse tehing tulumaksuga. Alus: tulumaksuseaduse § 15 lg 1 ja § 37).

Kui olete talle lepingujärgse summa ära maksnud, siis ei ole tal õigust teie autot enda käes hoida. Kahtlen, kas politsei asja lahendab, kuid võite küsida. Teine võimalus on pöörduda kohtusse ja nõuda auto väljaandmist, kuid kahtlemata on see palju aeganõudvam ja kulukam.

Tere!

Kui elatis on kohtuotsusega välja mõistetud alaealisele lapsele, kes osales menetluses läbi seadusliku esindaja ehk lapse ema, on lapse emal õigus täitemenetluses nõuda saamata jäänud elatisraha. Täitemenetluse saab lõpetada vastava avalduse tegemisega lapse ema, mitte laps.

Sissetuleku arestimise ulatus oleneb sissetuleku suurusest, seega sellele küsimusele kahjuks Teie poolt esitatud asjaolude pinnalt vastata ei ole võimalik.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand

Tere!

Kui lapse isa ei ole nõus vabatahtlikult lapse isadust omaks võtma, tuleb isaduse tuvastamise nõudega kohtu poole pöörduda. Kui kohus isaduse tuvastab, kantakse isa lapse sünnitunnistusele ning Teil on õigus lapse ja vajadusel ka enda ülalpidamiseks lapse isalt elatist nõuda.

Märgin täpsuse huvides ära, et lapse perekonnanimi ja isaduse omaksvõtt ei ole omavahel seotud, st ka olukorras, mil laps kannab Teie perekonnanime, võib lapse sünnitunnistusele olla kantud isana mees, kes on lapse eostanud. Õiguste ja kohustuste tekkimiseks on oluline, et lapse sünnitunnistusele oleks isa kantud, lapse perekonnanimi seejuures oluline ei ole.

Kui otsustate isaduse tuvastamise nõudega kohtu poole pöörduda, peaksite algselt riigilõivu ise tasuma – võimalik on taotleda ka riigilõivu maksmisest vabastamist. Kohtumenetluse lõppedes võib kohus jätta kohtukulud teise poole, s.o lapse isa kanda.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand

Tere!

Kui abikaasadel ei õnnestu abielu lahutamise ja ühisvara jagamise osas kokkuleppele jõuda, tuleb tõesti nende küsimuste lahendamiseks kohtusse pöörduda.

Ühise elamispinnaga seotud kulutusi peaksid abikaasad kandma ühiselt, kuid praktikas nõuavad teenusepakkujad arvete tasumist ikkagi sellelt abikaasalt, kelle nimel on vastav leping sõlmitud.

Kui abikaasade vahel on abielulised suhted lõppenud, peaksid abikaasad võimalike komplikatsioonide vältimiseks abielu võimalikult kiiresti lahutama ja jagama ka ühisvara. Kohus saab ühisvara jagada vastavalt abikaasade poolt esitatud ühisvara jagamise viisidele – kui kumbki abikaasadest ühisvara müüa ei soovi, ei saa kohus abikaasasid selleks ka kohustada.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand

Tere!

Elatise puhul ei ole kindlaks määratud selle maksmimaalselt suurust, vaid miinimummäär, milline on pool alampalka ehk käesoleval aastal 177,5 eurot. Sellest lähtuvalt ei tohiks elatis ühele lapsele olla väiksem kui 177,5 eurot kuus.

Kui elatise maksmiseks kohustatud vanema palk on alampalga ulatuses, ei mõisteta temalt kummalegi lapsele tõenäoliselt elatist suuremas summas kui elatise miinimummäär, pigem võib asjaoludest olenevalt olla põhjendatud elatise vähendamine alla miinimumulatuse.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand

Tere!

Soovitan Teil peale abieluliste suhete lõppemist võimalike komplikatsioonide vältimiseks abielu lahutada, kuid kui soovite kindlasti jätta abielu lahutamata, peaksite sõlmima abieluvaralepingu, millega lepite kokku, et edaspidi kohaldub teie varalistele suhetele lahusvara vararežiim.

Lisaks eeltoodule on abieluvaralepinguga on võimalik määrata ka Teie poolt märgitud esmete kuulumine Teie lahusvara hulka. Täpsema informatsiooni saamiseks soovitan Teil pöörduda notari poole, kes vastavalt Teie ja abikaasa soovidele valmistab vastava lepingu ette.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand

Töölepingu seaduse (TLS) § 82 järgi on töölepingust taganemine keelatud. Tööleping ehk kokkulepe on sõlmitud, kui pooled on jõudnud kokkuleppele olulistes tingimustes. Olulised tingimused piiritlevad pooled ise. Eelduslikult on need tehtav töö, makstav tasu jm.

TLS eeldab, et kirjalik tööleping sõlmitakse ja töötingimused esitatakse töötajale kirjalikult enne tööle asumist. Tahteavaldused, mille alusel võib lugeda kokkuleppe sõlmituks, võivad olla otseste tahteavaldustena ka suulised või kaudsete tahteavaldustena ka mingi teona väljendatud, kuid dokumentaalne tõend nagu seda on kirjalik tööleping, kinnitab poolte tahet kõige selgemalt.

Niisiis on võimalik kokkuleppest taganemise olukorra tõenäolisemaks vältimiseks sõlmida kirjalik tööleping tööle asumiseks kokkulepitud kuupäeval ja teistel tingimustel juba enne olemasoleva töölepingu lõpetamist. Samuti võimaldab kirjalik kokkulepe sel juhul tõendada kokkulepitu rikkumist ning töö nõudmise põhjendatust ning seaduslikkust.

Töölepingu ülesütlemisavalduse tühistamine ehk tagasivõtmine on võimalik ainult kokkuleppel lõpetatava lepingu sõlminud tööandjaga.

Pööran Teie tähelepanu asjaolule, et Tööinspektsiooni õigusalane selgitus ei tähenda seaduse ainuõige tõlgenduse kehtestamist. Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal ja kui tekib täiendavaid küsimusi, siis võtke palun uuesti ühendust. Töösuhetest tulenevate probleemidega on Teil alati võimalik pöörduda kohaliku Tööinspektsiooni juristi poole. Tööinspektsiooni juristide kontaktandmed ja vastuvõtuajad on kättesaadavad Tööinspektsiooni koduleheküljelt www.ti.ee. Samuti on Teil võimalik küsida nõu, helistades tööpäeviti kella 09.00-15.00 Tööinspektsiooni infotelefonile numbril 640 6000 või kirjutades e-posti aadressil jurist@ti.ee.

17-aastane alaealine töötaja tohib töötada töölepingu seaduse (TLS) § 43 lõike 4 punkti 4 järgi alaealise lühendatud täistööajaga kuni 7 tundi päevas ja 35 tundi seitsmepäevase ajavahemiku jooksul. Tööajakorraldus peab võimaldama talle igapäevast puhkeaega vähemalt 17 tundi 24-tunnise ajavahemiku jooksul. See tähendab, et tema järgmine tööpäev ei saa alata enne, kui eelmise lõppemisest on möödunud vähemalt 17 tundi.

Töö ei tohi sisaldada töökeskkonna ohutegureid, mille puhul on Vabariigi Valitsuse määrusega nr 94 (11.06.2009) alaealise töötamine keelatud.

Alaealine ei tohi töötada seadusliku esindaja (lapsevanema) nõusolekuta. Samuti ei tohi ta töötada ajavahemikul kell 20.00 kuni 6.00., kui see just ei toimu täiskasvanud järelevalve all ja pole kerge töö kultuuri-, kunsti-, spordi- või reklaamitegevuse alal (TLS § 49). Alaealisel on keelatud teha ületunnitööd.

Seega tohib 17-aastane neiu töötada arvestades kõike eelpooltoodut.

Pööran Teie tähelepanu asjaolule, et Tööinspektsiooni õigusalane selgitus ei tähenda seaduse ainuõige tõlgenduse kehtestamist. Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal ja kui tekib täiendavaid küsimusi, siis võtke palun uuesti ühendust. Töösuhetest tulenevate probleemidega on Teil alati võimalik pöörduda kohaliku Tööinspektsiooni juristi poole. Tööinspektsiooni juristide kontaktandmed ja vastuvõtuajad on kättesaadavad Tööinspektsiooni koduleheküljelt www.ti.ee. Samuti on Teil võimalik küsida nõu, helistades tööpäeviti kella 09.00-15.00 Tööinspektsiooni infotelefonile numbril 640 6000 või kirjutades e-posti aadressil jurist@ti.ee.

Tere, antud olukorras tuleks lähtuda korteriomandiseaduse paragrahv 10 lõikest 1, mille kohaselt võib korteriomanik korteriomandi reaalosa kasutada oma äranägemise järgi, välja arvatud siis, kui kasutus läheb vastuollu seadusega või kolmanda isiku õigustatud huvidega.
Reaalosa kasutus võib seadusega vastuollu sattuda eelkõige siis, kui seda soovitakse kasutada ehitusprojektiga ette nähtud sihtotstarbest erinevalt. Eelnimetatud olukorra tekkimise korral on korteriühistul õigus esitada nõue ruumide mittesihipärase kasutamise lõpetamiseks.

Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ