Õigus

[pealkirja vaade|avatud vaade]
[uuemad enne|vanemad enne]
[10|20|30]

Küsimus: Kas töötaja kohustus on endale puhkuse ajaks asendaja leida, juba 3 korda on puhkus edasi lükatud?28.04.2014

Tere,
Viimati puhkasin juunis eelmine aasta. Järgmine puhkus pidi olema septembris, aga ei saanud minna, kuna tööd oli palju ja polnud asendajat. Lükkasime edasi detsembriks, taaskord ei saanud minna kuna pole asendajat. Asendusega oli veel nii, et mul paluti ise endale otsida kes asendaks ja kelle ma pean ise välja koolitama. Kuigi puudus mul see aeg, et kedagi koolitada. Tegin uue puhkuseavalduse märtsiks, kuid taaskord ei olnud võimalik. Ja nii jätkus ka aprillis. Hetkel on uus avaldus maiks, kuid see pole ka kindel. Kindel on see, et inimene on väsinud juba ja hakkab vigu tegema.
Millised on minu õigused saada puhkust?
Kas on töötaja kohustus otsida endale asendaja ja ta välja koolitada?

Vastus: Kaia Taal, nõustamisjurist, Tööinspektsiooni Põhja inspektsioon, www.ti.ee

Töötajale puhkuste ajakavas kinnitatud või töötaja poolt vähemalt 14 kalendripäeva ette teatatud põhipuhkuse, mida ajakavas polnud, võimaldamisest tööandja keelduda ei saa. Töökorraldus on tööandja pädevuses, seega ei ole seaduslik nõuda töötajalt endale asendaja leidmist puhkuse ajaks. Asendaja koolitamiskohustus on töötajal vaid siis, kui see on üks tema tööülesannetest, milles on tööandjaga kokku lepitud.

Töölepingu seaduse § 68 lõike 3 järgi on töötajal õigus saada põhipuhkust iga töötatud kalendriaasta eest täies ulatuses. Puhkust kasutatakse kalendriaasta jooksul ja see tasustatakse TLS §-is 70 sätestatud korras.

Puhkusenõue aegub nõudeõiguse tekkimisest arvates järgmise aasta lõpuga. Seetõttu on oluline veel sel aastal puhata möödunud aastal saamata jäänud puhkus.

Pööran Teie tähelepanu asjaolule, et Tööinspektsiooni õigusalane selgitus ei tähenda seaduse ainuõige tõlgenduse kehtestamist. Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal ja kui tekib täiendavaid küsimusi, siis võtke palun uuesti ühendust. Töösuhetest tulenevate probleemidega on Teil alati võimalik pöörduda kohaliku Tööinspektsiooni juristi poole. Tööinspektsiooni juristide kontaktandmed ja vastuvõtuajad on kättesaadavad Tööinspektsiooni koduleheküljelt www.ti.ee. Samuti on Teil võimalik küsida nõu, helistades tööpäeviti kella 09.00-15.00 Tööinspektsiooni infotelefonile numbril 640 6000 või kirjutades e-posti aadressil jurist@ti.ee.
 

Küsimus: Mille alusel saab isa töö juurest taotleda isapuhkust, kui eeldatava sünnituse tähtpäeva tõendil ei ole isa andmeid?28.04.2014

Tere
Mul oleks küsimusi isapuhkuse kohta. Nimelt kui seaduses on kirjutatud: "Isal on õigus saada kokku kümme tööpäeva isapuhkust kahe kuu jooksul enne arsti või ämmaemanda määratud eeldatavat sünnituse tähtpäeva ja kahe kuu jooksul pärast lapse sündi".
Selle järgi saan aru, et enne lapse sündi on võimalik isal saada isapuhkusele? Või iga ettevõte laseb isapuhkusele nii kuidas ise heaks arvavad?
Kuidas saab see lause tõene olla: "Kahe kuu jooksul enne arsti või ämmaemanda määratud eeldatavat sünnituse tähtpäeva", kui reaalselt see pole võimalik. Olukord nimelt selline. Minu mees viis tööandjale avalduse isapuhusele saamiseks al. 21. aprill ja 10 tööpäeva (nagu seaduses kirjas) ja küsisin enda arsti käest tõendit sünnituse tähtaja kohta. Kuid raamatupidaja ütles, et pole ikka võimalik puhkusele saada, kuna see tõend ei tõesta midagi, et ei saa tõestada, et sina oled lapse isa ja isa nime pole ka tõendi peal. Tõendil oli peal minu nimi, kellele tõend läheb ja sünnituse tähtaeg. Kas siis tõesti muudaks midagi kui ma küsiksin uue tõendi ja laseksin isa nime peale panna, see siis tõendab isadust? Ma ei saa aru. Või kui oled abielus, siis saaks isa enne lapse sündi isapuhkusele? Viimaks öeldi, et kui laps sünnib, siis tooge isikukood ja saate puhkusele, seda olen isegi kuulnud. Pärast ei saa siiski puhkusele ja ütleb, et see ei tõenda, et oled isa ja alles siis saad puhkusele kui lähete kohe sündi registreerima ja märgite avaldusel olevasse lahtrisse, et olen selle lapse isa. Miks ei ole mitte kusagil selgitatud täpsemalt isapuhkuse kohta.
Oleks väga tore, kui saaksite mulle infot anda selle olukorra kohta.

Vastust oodates,

Vastus: Merike Michelson, info- ja personalitöö, METI personaliabi OÜ, www.metiabi.eu; www.facebook.com/METIabi

Tere.

Lähtuvalt töölepinguseaduse § 15 lg 1 ja § 28 lg 1-st, täidavad nii töötaja kui ka tööandja oma kohustusi vastastikku lojaalselt ning võlaõiguslikes, (sh töölepingulistes) suhetes kehtib mõistlikkuse printsiip samuti heas usus käitumise ja teise poole huvidega arvestamise põhimõte (VÕS § 6; § 7).
Töölepinguseadus näeb isapuhkuse taotlemist ette, vaid arsti või ämmaemanda väljastatud tõendi ning isikliku avalduse esitamise kohustust.
Arvestades ülaltoodut ei ole tööandjal õigust seadusest kõrgemaid nõudeid esitada.

Usalduslikke töösuhteid soovides:

Merike Michelson
www.metiabi.eu
 

Küsimus: Millised õigused on töötajal kui palga maksmine on üle nädala viibinud?26.04.2014

Tere
Soovin teada, millised õigused jäävad töötajale kui palgapäev pidi olema 15.04 ja palk on siiani maksmata. Öeldakse kogu aeg - homme...
Maksud vajavad aga maksmist! Ja elu elamist. Süüa ju poest ilma rahata ei anta. Ülemus näole ei anna, telefonile ei vasta ...

Aitäh vastuse eest!

Kaunist päeva!

Vastus: Grete Kirsimaa, advokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee

Juhul, kui tööandja on viivituses palga maksmisega, on töötajal õigus nõuda viivist. Kuna töölepingutesse tavaliselt viivisemäärasid ei kirjutata, tuleb lähtuda seadusesjärgsest viivisest, mis on aga üpris väike summa, 0,02% päevas.
Kui töötasu maksmisega viivitamised kipuvad korduma või on väga pikaajalised, on sellel alusel õigus töötajal tööleping erakorraliselt üles öelda. See tähendab, et järgima ei pea etteteatamise tähtaegu ning tööandjal on kohustus maksta töötajale hüvitist töötaja kolme kuu keskmise töötasu ulatuses.
Töölepingut erakorraliselt üles öeldes peab põhjusi kindlasti ülesütlemisavalduses kirjeldama.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.

Grete Lüüs
Advokaadibüroo LMP
jurist

Tallinn & Tartu
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
 

Küsimus: Kas töötaja peab tagastama tööandja poolt ekslikult topelt kantud töötasu?26.04.2014

Kas töötaja peab tagastama ekslikult tööandja poolt, talle topelt kantud töötasu? Nimelt tööandja eksimusel kanti kaks korda eelneva kuu töötasud kõigile töölistele.

Vastus: Grete Kirsimaa, advokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee

Töötaja peab tagastama ekslikult tööandja poolt topelt kantud töötasu. Tegemist on summaga, mille saamiseks puudus töötajal õiguslik alus ning seega tuleb see tagastada. Tööandja ei või ilma töötaja kirjaliku nõusolekuta iseseivalt töötaja järgmisest palgast kinnipidamisi teha, kuid tööandjal on õigus enam makstud summa tagasi saamiseks pöörduda kohtu või töövaidluskomisjoni poole kui töötaja nõusolekut ei anna või vabatahtlikult enam makstut ei tagasta.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.

Grete Lüüs
Advokaadibüroo LMP
jurist

Tallinn & Tartu
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
 

Küsimus: Kuidas rakendada naaberkrundile sarnast ehitise kõrguse piirangut, et sinna kõrgemaid maju ei ehitataks?25.04.2014

Tere,
Detailplaneeringu järgi kavatsetakse 0,65 ha krundile ehitada 3 korterelamut, 32 m, 26 m ja 34 m kõrgused ehitised. Naaberkinnistute omanikele on kehtestatud ehitise kõrguse piirang 11 m. (Tänaval asuvad kõik eramajad).
Kuidas on võimalik rakendada ehitise kõrguse piirangut ka planeeritavatele ehitistele ning vältida ülerahvastatust ja saavutada, et eramajadega piirnevale alale ei ehitataks kortermaju, sest kortermajade planeeringuga eramajadega tänavale halvendatakse oluliselt naabrite olmet ning muudetakse asukoha struktuuri.
Ette tänades

Vastus: Taivo Saks, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Taivo Saks & Partnerid OÜ, www.tsp.ee

Tundub et olete hiljaks jäänud, kui seda tehakse kehtiva detailplaneeringu alusel. Peaksite muutma detailplaneeringut.
 

Küsimus: Kui kaua peab olema ametlikult eluase kellegi valduses, et selle müügi pealt ei peaks maksma tulumaksu?25.04.2014

Oman kahte korterit, mis on praegu mõlemad müügis. Üks korter on ostetud pangalaenuga ja sinna sisse kirjutatud ma ei ole. Reaalselt ka ei ela, kuigi postiaadressina olen ma selle üles andnud. Pole ka välja üüritud.
Teine korter on erastatud EVP-de eest ja sinna olen ma rahvastikuregistri andmetel sisse kirjutatud ja kogu aeg ka elanud.
Küsimus: Kui korterid saavad müüdud, siis kumma korteri eest ma pean tasuma tulumaksu, teades, et kahe aasta jooksul võin ma müüa ühe eluaseme.
Teine küsimus: kui kaua peab olema ametlikult eluase kellegi valduses, et selle pealt ei pea maksma tulumaksu (inimene on sinna sisse kirjutatud ja elab reaalselt seal).

Vastus: Vello Vallaste, PhD (majandus), MEng, MPsych, CMC, Vallaste ja Partnerid OÜ, www.vjap.ee

Teise korteri puhul on tegemist eluaseme müügiga, millest saadud kasu on maksuvaba. Esimese korteri müügikasu on maksustatav. Maksusoodustuse saamiseks mingit eluasemena kasutamise ajanormi kehtestatud ei ole. Loeb faktiline kasutamine vahetult enne müüki, nn sissekirjutus võib olla üks eluasemena kasutamise (kaudne) tõend.
 

Küsimus: Kuidas peaks olema isa ja lapse koosviibimise graafik, kui suhtluskorras on "kuu aega 3 suvekuu jooksul"?25.04.2014

Tere,

kohtu poolt paika pandud suhtluskorras on, et isa veedab suvepuhkuse perioodil nt. 01.06-31.08 lapsega kokku kuu aega. Suvepuhkuse graafiku edastab lapse isa emale kokkulepitud kuupäevaks ning teatud kuupäevaks tuleb kohtumiste graafik suveks kokku leppida. Kas isa suvepuhkuse graafiku all on mõeldud seda, et see lapsel isaga veetmise kuu aega tuleb ära jagada nende 3 suvekuu peale või selle aja peale, mil isal on puhkus? Lapse isal on üldiselt väga tihe töögraafik ja puhkus ongi just terve kuu järjest.

Ette tänades!

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Tere!

Kui kohtumääruses/otsuses on puhkuste periood niivõrd üldiselt reguleeritud, tuleb vanematel lihtsalt kokkuleppele jõuda lähtuvalt sellest, millised on kummagi vanema plaanid ja võimalused suvepuhkuse ajal.

Kohtumääruse/otsuse sõnastus annab vanematele võimaluse kokku leppida neile kõige sobivamal viisil – olgu selleks kokkulepe, mille kohaselt laps ja isa veedavad suveperioodil kuuajalise järjestikkuse perioodi või kokkulepe, mille kohaselt jaotatakse kuuajane periood võrdselt/ebavõrdselt kolme suvekuu peale.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Mida teha, kui kohus ei lahuta abielu, sest ei suudeta USA-s teise perega elavale mehele kohtu kirja kätte toimetada?25.04.2014

Kohus tegi määruse, et keeldub minu abielu lahutamast abikaasast, kes elab juba minust 10 a lahus ja välismaal ja tal on teine pere. Abikaasa ise on eestlane. Põhjus, kuna korduvalt pole õnnestunud mehe välismaa aadressile kohtukutset allkirja vastu kätte toimetada. Avalikes teadaannetes avaldamist pidas kohus ebasobivaks, kuna kostja välismaal. Seega leidis kohus, et abielu ei saa lahutada, kui MINA ei taga, et teine poole USA-s annab allkirja, et dokumendid kätte saanud. Samas ma tean, et teine pool on dokumendid saanud, kuna ta kirjutas mulle e-maili, mille saatsin ka kohtule. Kohus ei pea seda piisavaks tõendiks. Kas nii saabki sundida, mind igavesti abielus olema, sest teine pool lihtsalt pahatahtlikkusest hoiab kõrvale? Määruse edasikaebamiseks on aega vaid 15 päeva. Oleksin Teile tänulik, kui oskaksite anda head nõu.

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Tere!

Kui üks abikaasadest elab välismaal, võib abielu lahutamine tõesti olla komplitseeritud.

Ilmselt oleks Teie olukorras põhjendatud esitada määruskaebus ja põhjendada, et olete juba teinud kõik endast oleneva abikaasale kohtudokumentide kättetoimetamiseks.

Samuti oleks ilmselt mõttekas üritada veenda abikaasat abielu lahutamise vajalikkuses.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas saan ennast FIE-ks registreerida, kui kohtutäitur on mu konto arestinud?24.04.2014

Sooviks teada, kui oleks soov registreerida ennast FIE-ks, aga kohtutäituri poolt on enda konto arestitud, kas siis saan üldse FIE-ks registreerida või kuidas selle asjaga lood on?

Vastus: Keijo Lindeberg_, juhtivpartner/vandeadvokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee

Kohtutäituri poolt Teie arvelduskonto arestimine ei takista FIE-ks registreerumist, kuid võib samas tekitada probleeme FIE-na tegutsemisel. Probleem seisneb selles, et FIE ei ole juriidiline isik ehk FIE vara pole Teie varast eraldi. Seega saab kohtutäitur arestida ka vara (tulu), mida Te teenite FIE-na.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.


Keijo Lindeberg
Advokaadibüroo LMP
juhtivpartner/vandeadvokaat

Tallinn & Tartu
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
 

Küsimus: Mida peab korteriühistu nõudma korteriomanikult, kes soovib ehitada oma korterisse elektrikerisega sauna?24.04.2014

Mida peab korteriühistu tegema ja nõudma, kui üks korteriomanik soovib teha oma vannituppa elektrikerisega sauna? Mis dokumendid peavad olema? Millised kooskõlastused peavad olema? Tänades vastuse eest!

Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/

Tere, küsimusele täpse vastuse andmiseks peaksin olema konkreetsel juhul kursis sauna rajamisel kaasnevate mõjudega. Kui eelnimetatud mõjud ületavad senise vannitoa kasutamise mõjusid, siis tuleb sauna rajamiseks saada kõikide korteriomanike nõusolek (vt korteriomandiseaduse paragrahv 11 lg 1 p 1 ja paragrahv 16 lg 1). Vastasel juhul piisab kohaliku omavalitsuse jt ehitiste ohutuse eest vastutavate isikute, näiteks Päästeamet ja elektrikäidu eest vastutav isik, kooskõlastustest.

Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ