Õigus
Küsimus: Kas notariaalse kokkuleppega lapse elukoha määramine mõjutab hooldusõigust?21.03.2014
Tere, notariaalse kokkuleppega on lapse elukohaks määratud ühe vanema elukoht. Milliseid õigusalaseid tagajärgi see teisele vanemale kaasa toob, nt kas mõjutab hooldusõigust. Kas teine vanem võib lapse määratud elukohast ilma last kasvatava vanema nõusolekuta pikemaks ajaks eemale viia või oma suva järgi last mitte kätte anda?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Lapse hooldusõiguse kuuluvuses saab muudatusi teha vaid kohus, seega notariaalses vormis lapse elukoha kokkuleppimine vanemate ühist hooldusõigust ei piira, st kõik lapsesse puutuvad otsused tuleb vastu võtta ühiselt.
Kui lapse alalise elukohana on kokku lepitud ühe vanema elukoht, ei tähenda see seda, et teine vanem ei tohiks lapsega suhelda. Vanem, kelle juures laps elab, ei tohi lahus elaval vanemal takistada lapsega suhtlemist – kui see siiski juhtub, peaks lahus elav vanem kõigepealt oma murega pöörduma lastekaitsespetsialisti poole ja seejärel, kui seal teise vanemaga lapsega suhtlemise osas kokkulepet saavutada ei õnnestu, vastava nõudega kohtu poole.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas tööandja võib kopeerida ja kasutada minu tehtud ning minu tööarvutis olevaid programme?21.03.2014
Kas tööandjal või kaastöötajatel on õigus kopeerida ilma minu loata, minu isiklikult koostatud programme, mida CNC treipingil töötamiseks kasutasin, programmid olid tööandja arvutis, millele ligipääs kõigil töötajatel. Programmide koostamise eest tööandjalt tasu saanud ei ole ja tööandja poolt koolitust pole ka saanud. Seega pole müünud oma teadmisi, kuid tean, et minu programme kopeeriti. Kas see on minu isiklike andmete vargus?
Vastus: Tiit Kruusalu, juhatuse liige, METI personaliabi OÜ, www.metiabi.eu; www.facebook.com/METIabi
Levinud on seisukoht, et kui midagi tehakse tööajal, tööandja vahenditega ja tööandja huvides, siis kuulub see tööandjale. Paraku ei reguleeri Teie küsimust Töölepingu seadus. Täpsema vastuse saamiseks soovitan pöörduda Eesti Autorite Ühingu poole: http://www.eau.org/index.php?menuID=52 .
Õigustatud nõuete rahuldamist soovides:
Tiit Kruusalu
tiit@metiabi.eu
www.metiabi.eu
Küsimus: Kas MTÜ poolt korraldatavate spordivõistluste osalustasud on käibemaksuga või ilma?21.03.2014
MTÜ tegeleb spordivõistluste korraldamisega ja osalejad enamikus ei ole käibemaksukohustuslased (osalejaid on ka välisriikidest). MTÜ sissetulek ongi spordivõistluste osalustasud. Käive on üle 16000€. Kas spordivõistluste osalustasud on käibemaksuga või ilma?
Vastus: Vello Vallaste, PhD (majandus), MEng, MPsych, CMC, Vallaste ja Partnerid OÜ, www.vjap.ee
Küsimus: Mida teha, kui naaber istutas meie aia äärde kuused, mis suureks kasvades varjavad kogu valguse?20.03.2014
Tere!
Naaber on istutanud oma aeda kuused. Meie aiast on nad vähem kui 1,5m kaugusel. Hetkel nad meie aiast valgust ei varja ega maja ei ohusta. Kui nad suurteks puudeks kasvavad, siis meie hoovi enam päike sealtpoolt ei paista, lisaks kui nad siis peaksid murduma, on oht ka majale. Ning aia äärde ei saa ka istutada midagi, kuna juured siis otsapidi meie aias. Meie kinnisasja väärtus ka langeb, kui pole päikest aias enam.
Linnavalitsus aidata ei saa, et nemad ei reguleeri puude istutamist. Nende vastuse järgi võib kasvõi metsa istutada oma aeda ja keegi ei saa midagi teha.
Osa neist kuuskedest oli väidetavalt istutatud jõulukuuskedeks, need aga jõulukuuse pikkusest ammu väljas. Ja pole neid keegi tuppa viinud. Kas on üldse mingit varianti, et kuuskedest lahti saada?
Naaber on istutanud oma aeda kuused. Meie aiast on nad vähem kui 1,5m kaugusel. Hetkel nad meie aiast valgust ei varja ega maja ei ohusta. Kui nad suurteks puudeks kasvavad, siis meie hoovi enam päike sealtpoolt ei paista, lisaks kui nad siis peaksid murduma, on oht ka majale. Ning aia äärde ei saa ka istutada midagi, kuna juured siis otsapidi meie aias. Meie kinnisasja väärtus ka langeb, kui pole päikest aias enam.
Linnavalitsus aidata ei saa, et nemad ei reguleeri puude istutamist. Nende vastuse järgi võib kasvõi metsa istutada oma aeda ja keegi ei saa midagi teha.
Osa neist kuuskedest oli väidetavalt istutatud jõulukuuskedeks, need aga jõulukuuse pikkusest ammu väljas. Ja pole neid keegi tuppa viinud. Kas on üldse mingit varianti, et kuuskedest lahti saada?
Vastus: Taivo Saks, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Taivo Saks & Partnerid OÜ, www.tsp.ee
Küsimus: Kas inkassol või pankrotihalduril on õigus osaühingu makseraskuste tõttu isikliku vara arestimisele (korter, auto)?20.03.2014
Tere
Olen Eestis registreeritud osaühingu ainuomanik ja tegutsesin Rootsis ehitusega aastaid. Kuna raamatupidamine ei ole kõige tugevam ala, siis sellega tegelesid teised inimesed. Rootsi seaduste järgi tuleb teatud protsent ettevõttel saadud kasumist riigituludesse maksta. Ühel hetkel tuli audit ja asjad läksid teist teed. Proovisin maksuametiga kokkuleppele saada, aga see asutus on riik-riigis ja tulemus on seline, et nüüd olen otsaga Rootsi inkassos. Edasi saadetakse võlanõue Eestisse. Kuna firma lihtsalt seisab ja puuduvad igasugused varad, siis küsimus oleks selline, kas inkassol või pankrotihalduril on antud juhtumi puhul õigus isikliku vara arestimisele (korter, auto)?
Ette tänades
Olen Eestis registreeritud osaühingu ainuomanik ja tegutsesin Rootsis ehitusega aastaid. Kuna raamatupidamine ei ole kõige tugevam ala, siis sellega tegelesid teised inimesed. Rootsi seaduste järgi tuleb teatud protsent ettevõttel saadud kasumist riigituludesse maksta. Ühel hetkel tuli audit ja asjad läksid teist teed. Proovisin maksuametiga kokkuleppele saada, aga see asutus on riik-riigis ja tulemus on seline, et nüüd olen otsaga Rootsi inkassos. Edasi saadetakse võlanõue Eestisse. Kuna firma lihtsalt seisab ja puuduvad igasugused varad, siis küsimus oleks selline, kas inkassol või pankrotihalduril on antud juhtumi puhul õigus isikliku vara arestimisele (korter, auto)?
Ette tänades
Vastus: Vello Vallaste, PhD (majandus), MEng, MPsych, CMC, Vallaste ja Partnerid OÜ, www.vjap.ee
Küsimus: Millest juhinduda, kas paigaldatud tõkkest ja liiklemist keelavast märgist või liiklemist lubavast looduspargi eeskirjast?20.03.2014
Looduspargi metsateele on paigaldatud tõke ja keelumärk, aga looduspargi kaitse- eeskirjas on selgelt öeldud, et sealsetel teedel on lubatud sõidukitega sõita. Seda, et on lubatud sõita, väidab ka keskkonnainspektsioon. Kas politseil on õigus sel juhul märgi alt läbi sõitjaid trahvida, kui märgi kõrval olev tõke on lahti?
Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee
Muidugi ei saa välistada võimalust, et liiklusmärgi paigaldamine ei ole põhjendatud või oli teeomanik selle mõju planeerinud lühiajaliselt ning märk on jäänud hiljem kinni katmata või teisaldamata. Sellise kahtluse olemasolul võib pöörduda selgituspäringuga teeomaniku poole. Pöördumine ei vabasta siiski märgi nõude täitmise kohustusest, kuniks märk on paigaldatud ja kehtiv.
Küsimus: Kas võin juhendada mootorsõidukijuhi koolituskursuse tunnistuse alusel juhti, kellel esmane juhiluba on aegunud?20.03.2014
Tere!
Kas mul on õigus juhendada mootorsõidukijuhi koolituskursuse tunnistuse alusel autojuhtimist isikule, kelle juhiluba on aegumise tõttu muutunud kehtetuks. Tegemist oli esmaste juhilubadega ning kuna isik ei sooritanud libedasõitu ning muid kohustuslikke kursuseid, siis load aegusid (kehtisid kuni 2005 a). Koolituskursuse tunnistus on väljastatud 2003 a. Nüüd on soov uuesti korrata sõiduoskusi eesmärgiga sooritada sõidueksam ning saada uued load. ARK poolt on mulle mootorsõidukijuhi juhendaja tunnistus väljastatud. ARK büroos sellele küsimusele vastata ei osatud.
Kas mul on õigus juhendada mootorsõidukijuhi koolituskursuse tunnistuse alusel autojuhtimist isikule, kelle juhiluba on aegumise tõttu muutunud kehtetuks. Tegemist oli esmaste juhilubadega ning kuna isik ei sooritanud libedasõitu ning muid kohustuslikke kursuseid, siis load aegusid (kehtisid kuni 2005 a). Koolituskursuse tunnistus on väljastatud 2003 a. Nüüd on soov uuesti korrata sõiduoskusi eesmärgiga sooritada sõidueksam ning saada uued load. ARK poolt on mulle mootorsõidukijuhi juhendaja tunnistus väljastatud. ARK büroos sellele küsimusele vastata ei osatud.
Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee
Küsimus: Kuidas on korrektne vormistada, kui olen kohtuväliselt nõus vabatahtlikult elatisraha maksma?20.03.2014
Kuidas on korrektne toimida, kui olen kohtuväliselt nõus elatisraha tasuma? Milliste toimingutega (lepingud, kokkulepped jne) ja kelle juures (notarid, juristid jne.) on see vajalik eelnevalt vormistada?
Kes peavad nende toimingute juures kohal viibima? Või piisab lihtsast pangaülekandest koos selgitusega? Kas tohib tasuda elatisraha otse lapse arveldusarvele?
Kes peavad nende toimingute juures kohal viibima? Või piisab lihtsast pangaülekandest koos selgitusega? Kas tohib tasuda elatisraha otse lapse arveldusarvele?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Iseenesest ei ole elatisraha maksmise kohta vajalik kirjalikku kokkulepet sõlmida, piisab tõesti sellest, kui panete ülekande tegemisel selgitusse lapse nime, kellele elatist kannate ja kuu, mille eest elatist maksate. Lapse kontole tohite elatisraha kanda siis, kui olete eelnevalt sõlminud sellekohase kokkuleppe lapse teise vanemaga.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas ja mis võimalus on elatist välja nõuda Inglismaal elavalt isalt ja kas on mul õigus taotleda elatisabi?20.03.2014
Elatis on kohtuotsusega välja mõistetud sept. 2012 vastavalt kehtestatud miinimummäärale. Samal ajal kolis laste isa ära elama Inglismaale. Kas laste isal Inglismaal tööd on või ei ole, selle kohta info puudub, tean, et vajalikud ravikindlustus ja muud dokumendid seal elamiseks on olemas.
Laste isa küll maksab kaootiliselt elatist sagedusega ca kord kvartalis summas 100-250 eurot, kuid see on ka kõik.
Kas ja mis võimalus on elatist välja nõuda Inglismaal elavalt isalt ja kas on mul õigus taotleda elatisabi?
Kust üldse asjaajamist alustama peaks ja millise lisakulutustega pean arvestama?
Laste isa küll maksab kaootiliselt elatist sagedusega ca kord kvartalis summas 100-250 eurot, kuid see on ka kõik.
Kas ja mis võimalus on elatist välja nõuda Inglismaal elavalt isalt ja kas on mul õigus taotleda elatisabi?
Kust üldse asjaajamist alustama peaks ja millise lisakulutustega pean arvestama?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Elatisraha kättesaamiseks tuleb pöörduda Eestis esimese astme otsuse teinud kohtu poole ja esitada taotlus kohtuotsuse tunnustamiseks ja täitmisele pööramiseks Inglismaal.
Taotluses tuleb näidata taotleja ja võlgniku isikuandmed ja aadress ning pangarekvisiidid, kuhu sisse nõutud rahasumma üle kanda. Samuti tuleb taotlusele lisada võlgnevuse kalkulatsioon. Rohkem infot elatisasjas tehtud kohtuotsuse tunnustamise ja täitmisele pööramise kohta leiate järgnevalt veebiaadressilt: http://www.juristaitab.ee/vormid-ja-kasulikud-viited/maarused-ja-tunnustamine/ulalpidamiskohustus
Lisakulutuste tegemise vajalikkus oleneb sellest, kas saate vastavate dokumentide koostamise/vormistamisega ise hakkama või peate kasutama spetsialisti abi.
Antud olukorras elatisabi taotleda ei saa, kuivõrd selleks peab olema hagi tagamise abinõu rakendamise kohta eraldi määrus ja elatisabi taotlemiseks oleks pidanud vastavad dokumendid esitama 30 päeva jooksul alates nimetatud määruse tegemisest.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas mul on õigus tööd või kahjutasu nõuda, kui osutusin konkursil valituks, kuid tööandja venitab tööle vormistamisega?20.03.2014
Kandideerisin eelmise aasta detsembris loodavale MTÜ raamatupidaja ametikohale. Osutusin valituks. Seni oli raamatupidamisteenust sisse ostetud. Viibisin juhatuse koosolekul, kus võeti vastu otsus minu palkamiseks, koosoleku protokolli pandi ka minuga kokku lepitud töötasu. Vastu võeti ka otsus teenuse sisseostmise lõpetamiseks. Heauskselt jäin ootama, teades, kui kaua osutab peale lepingu lõpetamist raamatupidamisteenust firma. Andsin oma nõusoleku antud ametikohal töötamiseks. Aeg venis, aasta algul sain teada, et teenuse leping ikka veel üles ütlemata. Sain igasuguseid erinevaid vabandusi, miks see veel tegemata. Vahepeal pakuti mulle teist ametikohta mujal firmas, keeldusin, kuna olin juba ühele MTÜ-le oma jah-sõna öelnud ja pidasin meie kokkulepet siduvaks. Kui MTÜ oleks oma lubadust pidanud, siis aprilli algusest oleks ma saanud tööle asuda. Veebruari keskel anti mulle suuline lubadus, et saan 1.juunist tööle asuda. Kuid nüüd selgus, et teenuse leping ikka üles ütlemata ja mu tööle asumine kandub teadmata kaugusesse. Mis õigused mul antud olukorras on? Olen heauskselt oodanud tööle asumist. Kas mul on õigus nõuda hüvitist, kui tööle vormistamist venitatakse minust olenemata põhjustel? Kas tulevane tööandja võib lõpuks ka keelduda mind tööle vormistamast? Kaotasin ka teise pakutud töökoha, olen töötu.
Vastus: Kaia Taal, nõustamisjurist, Tööinspektsiooni Põhja inspektsioon, www.ti.ee
Tööle vormistamine ei takista tööle asumist, kuigi TLS eeldab, et kirjalik tööleping sõlmitakse ja töötingimused esitatakse töötajale kirjalikult enne tööle asumist. Tahteavaldused, mille alusel võib lugeda kokkuleppe sõlmituks, võivad olla otseste tahteavaldustena ka suulised või kaudsete tahteavaldustena ka mingi teona väljendatud.
Seega olenevad Teie õigused sellest, kas ja millistel tingimustel (sh tööle asumise aeg) kokkulepe on saavutatud.
Kui töötaja tahe kattub tööandja ettepanekuga tööle asumiseks alates 1. juunist ja ta on oma nõusoleku tööandjale edastanud, siis on kokkulepe sõlmitud ning alates 1. juunist on töötajal õigus nõuda tööd või hüvitist keskmise töötasu ulatuses, kui töö mitteandmine pole põhjustatud töötajast ja töötaja on töö tegemiseks valmis (TLS § 35). Samuti on töötajal õigus tööleping erakorraliselt üles öelda, kui tööandja rikub oluliselt kohustust, sh kohustust tööd anda (TLS § 91 lg 2), ning tööandjalt sellega seonduvalt hüvitist saada enda kolme kuu keskmise (kui töösuhe on alles alanud, siis kokkulepitud -) töötasu ulatuses (TLS § 100 lg 4).
Kui lepingupooled jäävad eriarvamustele õiguste ja kohustuste osas, on neil õigus pöörduda töövaidlusorganisse, so töövaidluskomisjoni või kohtusse.
Pööran Teie tähelepanu asjaolule, et Tööinspektsiooni õigusalane selgitus ei tähenda seaduse ainuõige tõlgenduse kehtestamist. Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal ja kui tekib täiendavaid küsimusi, siis võtke palun uuesti ühendust. Töösuhetest tulenevate probleemidega on Teil alati võimalik pöörduda kohaliku Tööinspektsiooni juristi poole. Tööinspektsiooni juristide kontaktandmed ja vastuvõtuajad on kättesaadavad Tööinspektsiooni koduleheküljelt www.ti.ee. Samuti on Teil võimalik küsida nõu, helistades tööpäeviti kella 09.00-15.00 Tööinspektsiooni infotelefonile numbril 640 6000 või kirjutades e-posti aadressil jurist@ti.ee.