Õigus

Tere,
elatis on laste isalt kohtus välja nõutud, kuid ka kohtutäitur ei suuda nõuet realiseerida, kuna mees töötab "mustalt". Kas vanavanematelt elatise saamiseks peab uuesti kohtusse minema või saab elatisraha nõude kohe vanavanematele täitmisele pöörata?

Tere!

Elan alates 2000. aastast vanas (1938 ehitatud) majas, minu ja naaberkorteri magamistubade vahel on õhuke laudsein. 12 aastat oli kõik korras, konsulteerisime naabriga vastastikku teemadel, kas miski segab, kas telekas (tal oli vana analoog) või raadio pole liiga vali jne. Mina olen alati tema kodurahuga arvestanud ja tal pole kunagi mingeid kaebusi olnud.
2012 suvel ostis ta uue televiisori, loomulikult digiheliga ja nüüd kostab iga sõna läbitungivalt minu korterisse, magamistuppa, kus on mu arvuti ja kus ma teen ka tööd.
2013 kevadel võtsin väga viisakalt teema üles, ta sai täiesti aru ja kuulas suveni telekat normaalse valjusega. Suvel oli ta suvilas ja kui 2013 sügisel tagasi linna tuli, hakkas periooditi jälle väga valjult kuulama. Sestsaadik olen mitu korda üritanud veel rääkida, aga ta ei võta enam mingit juttu kuulda, hakkab karjuma.

Kummaline on see, et ta võib mitu päeva kuulata täiesti normaalse valjusega, aga mingil hetkel keerab väga valjuks, miks, ei saa aru ja ta ei põhjenda. Ta on nüüd üle 80 ja võib-olla on tegemist ealiste probleemidega, sest ta jääb tihti varakult magama ja telekas jääbki ööseks mängima. Veel eile (24.03.14) helistasin, et temaga kokku saada ja asja arutada, aga ta keeldus.
Probleem on selles, et ta on meie ühistu esimees, nii et justkui pole rohkem kellegi poole pöörduda.
Olen proovinud harjuda, kuid see pole võimalik, heli on liiga läbitungiv, sest ilmselgelt polnud maja ehitatud tuleviku digitehnikat silmas pidades.
Mida ma peaksin tegema, et jälle rahulikult elada, töötada ja puhata saaksin?

Ette tänades

Tere.
Sõlmitud üürileping ühe aastase tähtajaga, peaks lõppema suve lõpus. Üürileandja teatas, et soovib lepingu lõpetada isiklikel põhjustel ehk soovib omaotstarbeks seda kasutada. Millise VÕS § alusel ta seda nõuda saab? Ning kas ei ole nii, et üürileandja pidi teadma enne üürilepingu sõlmimist, et üürile antav eluruum ei ole teatud kuupäevast kuupäevani tema kasutuses? Kas üldse üürilepingut saab ühepoolselt lõpetada sellisel asjaolul? Milline oleks sellisel juhul etteteatamisaeg?

Tere!
On plaanis täielikult renoveerida eraomandis olev korterelamu (6 korterit). 4 korterit on koormatud erinevate üürilepingutega. Kuidas peaks käituma sellisel juhul üürnikega?

Ette tänades

Tere,
mis on hüpoteegilepingu kõrvalkohustus? Kas hüpoteegilepinguga seotud laenulepingust tulenev viivisekokkulepe on seda?

Tere,
sooviks saada nõu selle kohta, et kui tööandaja esitleb mulle inglise keeles olevat töölepingut siis millised on minu õigused nõuda lepingut eesti keeles ja kas tõlge peaks olema notariaalselt kinnitatud?

Tere,
Sooviks lapse isale panna peale elatisraha nõude. Sai alles nüüd käidud EKEI-s dna testi tegemas. Kas selle vastuse alusel saab nüüd kohtu poole pöörduda, et elatisenõe sisse anda?

Maksekäsu kiirmenetluses esitatud elatise nõue. Laste isa esitas vastuväite. Millised toimingud nüüd edasi tulevad? Et vastuväites on ühe põhjusena toodud, et lapsed elavad poole aja isa juures, mis on lausvale, siis kas ja kuidas kohus seda kontrollib ning kas minul endal on võimalus asja selgitada?

Mul on kaasomandis kinnistu. Teine kaasomanik soovib kinnistul oleva maja renoveerida ning sinna siis elama kolida. Samuti soovib ta, et maksaksin kinni poole renoveerimisele kuluvast rahast. Kas tal on õigus hakata renoveerima vastavalt tema soovile ning nõuda ka poolt kulutuste kinnimaksmist või peaks tal olema ka minu poolne nõusolek muudatuste tegemiseks ning kui ma selle nõusoleku annan, siis kas tal on hiljem õigus ka nõuda, et maksaksin poole ehitusele kuluvast rahast talle, kuigi tema seal sees elab ja ennast sinna on sisse kirjutanud. Ja millises ulatuses oleks mul õigus keelduda renoveerimisest?
Ette tänades,

Tere
Seoses pärimisega omandasin 1/3 osa kinnisvarast, milles on vana maja, põllumaad ja metsa. Kui üks omanikest soovib oma 1/3 mõttelist osa ära müüa, siis mille järgi valitakse see osa, mida tema müüa soovib? Näiteks tahab müüa metsa, mis on kõige magusam osa kogu pärandist, kas tal on see õigus?
Teine küsimus puudutab pärandi eest hoolitsemise kohustust - kui üks pool teeb kulutusi pärandi parema säilimise nimel, siis kas tal on õigus seda teistelt sisse nõuda (nt remondi kulutusi)?

Tänan vastamast!