Õigus
Küsimus: Kas korteriühistul on õigus, kui käsitleb varaliste õiguste pandilepingu esemena korteriomaniku kommunaalmakset?24.03.2014
Tere!
Tsiteerin panga näidislepingu ühte punkti: "Volitada juhatust sõlmima pangaga laenu tagatiseks varaliste õiguste pandileping, mille alusel panditakse panga kasuks korteriühistu varalised nõuded korteriühistu liikmete vastu."
KÜ juhatus tõlgendab varalist õigust, kui korteriomaniku kommunaalmakset!
Mina saan asjast aru nii, et pandileping on asjaõigus, ning tulenevalt asjaõigusest on varaline õigus õigus pandilepingu järgi kogu minu varale (varal ei ole ju mingit vahet kas see on raha maa garaaž või korter).
Kas saan õigesti aru sellest panganäidislepingu punktist või on hoopis KÜ juhatusel õigus?
Tänan
Tsiteerin panga näidislepingu ühte punkti: "Volitada juhatust sõlmima pangaga laenu tagatiseks varaliste õiguste pandileping, mille alusel panditakse panga kasuks korteriühistu varalised nõuded korteriühistu liikmete vastu."
KÜ juhatus tõlgendab varalist õigust, kui korteriomaniku kommunaalmakset!
Mina saan asjast aru nii, et pandileping on asjaõigus, ning tulenevalt asjaõigusest on varaline õigus õigus pandilepingu järgi kogu minu varale (varal ei ole ju mingit vahet kas see on raha maa garaaž või korter).
Kas saan õigesti aru sellest panganäidislepingu punktist või on hoopis KÜ juhatusel õigus?
Tänan
Vastus: Taivo Saks, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Taivo Saks & Partnerid OÜ, www.tsp.ee
Kui ma nüüd küsimusest õigesti aru saan, siis arvate, et KÜ koormab teile kuuluva korteri panga kasuks ... Kui nii, siis ei ole muretsemiseks põhjust, sest mitte keegi ei saa teile kuuluvat vara ilma teie nõusolekuta koormata (erandid välja arvata). Korteriühistu vara ei moodustu mitte korteriühistu liikmete varast (korteriomanditest), vaid just liikmemaksudest ning sellele varale soovib pank panti seada.
Küsimus: Kas üürnik võib lahkuda kolme kuulise etteteatamise aja keskel, mitte oodata lõppkuupäeva?24.03.2014
Kui üürileandja esitas tähtajatu üürilepingu lõpetamise soovi (kolmekuuline etteteatamine) kuna pani üüritava korteri müüki, kas tal on õigus nõuda, et üürnik tasuks kõigi kolme kuu eest lepingujärgset tasu või hoida kinni deposiiti, juhul, kui üürnik soovib korterist lahkuda juba pooleteise kuu möödumisel etteteatamise kuupäevast?
Vastus: Taivo Saks, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Taivo Saks & Partnerid OÜ, www.tsp.ee
Küsimus: Kas kõik tähtajalised üürilepingud muutuvad mingil hetkel tähtajatuteks?24.03.2014
Tere!
Sõlmisime eluruumi üürilepingu tähtajaga 1 aasta. Lepingus oli sees punkt, et kui 1 kuu enne lepingu tähtaja lõppemist osapooled lõpetamise soovist teada ei anna, loetakse leping pikenenuks veel 6 kuuks. Samuti on lepingus punkt, et lepingu lõppemisel kohustub üüriline objekti vabastama ja üürileandjale üle andma samal päeval kui leping lõppeb. Kas sellisel juhul ei muutugi tähtajaline leping tähtajatuks? Kas pärast seda nn lisa 6 kuud ongi leping läbi? Ja kui üüriline korterit ei vabastanud, siis elab ta korteris sees ebaseaduslikult?
Sõlmisime eluruumi üürilepingu tähtajaga 1 aasta. Lepingus oli sees punkt, et kui 1 kuu enne lepingu tähtaja lõppemist osapooled lõpetamise soovist teada ei anna, loetakse leping pikenenuks veel 6 kuuks. Samuti on lepingus punkt, et lepingu lõppemisel kohustub üüriline objekti vabastama ja üürileandjale üle andma samal päeval kui leping lõppeb. Kas sellisel juhul ei muutugi tähtajaline leping tähtajatuks? Kas pärast seda nn lisa 6 kuud ongi leping läbi? Ja kui üüriline korterit ei vabastanud, siis elab ta korteris sees ebaseaduslikult?
Vastus: Taivo Saks, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Taivo Saks & Partnerid OÜ, www.tsp.ee
Küsimus: Mida teha, kui üks vanematest taganeb kohtulikust kompromissist mille järgi laps elas kordamööda mõlema vanema juures?24.03.2014
Isa ja ema vahel on sõlmitud kohtulik kompromiss, mille kohaselt laps elab kordamööda võrdselt mõlema vanema juures. Mida teha, kui üks vanematest ei soovi enam, et laps tema juures elaks ja üritab suuremas osas oma kohustusi teisele vanemale üle anda ega hooli kohtus sõlmitud kompromissist? Millised õigused on nõuda, et vanem oma kohustusi täidaks? Mida teha, kui ei suudeta saavutada kokkulepet?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui üks vanematest rikub kohtumäärust, peaks teine vanem pöörduma lepitusmenetluse läbiviimiseks kohtu poole. Lepitusmenetluse käigus selgitab kohtunik vanematele kohtumääruse täitmise olulisust ja vajadusel tehakse suhtlemiskorras muudatusi. Võimalik on ka sunnimeetmeete rakendamine kohtumäärust rikkunud vanema suhtes.
Lepitusmenetluse läbiviimiseks tuleb kohtule esitada vastav avaldus.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Millised õigused on naisel, kellega oli mul suhe, kuid kes nüüd on hakanud mult sündinud lapsele toetust nõudma?24.03.2014
Tere.
Paar aastat tagasi kohtusin mõned korrad naisterahvaga, kes pakkus raha eest "teenust". Siis järsku ei vastanud ta enam minu kõnedele ja kadus. Nii möödus sellest üle aasta. Ühel päeval sattusime kokku tänaval, tema lükkas lapsevankrit. Ta oli huvitatud, kuidas mul läheb. Jutu jätkuks ütles, et see väike laps on minu oma. Olin hämmingus. Tal oli ju minu telefoni nr, miks ta siis ei helistanud või minu kõnedele ei vastanud? Kuuldes, et mul on stabiilne töö ja sissetulek, tuli ta välja küsimusega, et kas ma ei võiks hakata igakuiselt last toetama. Sellega sai meie jutt otsa, sest see laps võib olla vähemalt mõnekümne või mõnesaja mehe oma. Ma ei sooviks mingeid lähedasi suhteid sellise naisega. Nüüd on möödunud sellest paar kuud ja ta on mulle palju kordi helistanud ning hakanud "jõuliselt" nõudma minult lapse toetamist igakuiselt kindla summaga.
Millised on selle naise võimalused ja mis pean tegema mina?
Tänud vastuse eest ette
Paar aastat tagasi kohtusin mõned korrad naisterahvaga, kes pakkus raha eest "teenust". Siis järsku ei vastanud ta enam minu kõnedele ja kadus. Nii möödus sellest üle aasta. Ühel päeval sattusime kokku tänaval, tema lükkas lapsevankrit. Ta oli huvitatud, kuidas mul läheb. Jutu jätkuks ütles, et see väike laps on minu oma. Olin hämmingus. Tal oli ju minu telefoni nr, miks ta siis ei helistanud või minu kõnedele ei vastanud? Kuuldes, et mul on stabiilne töö ja sissetulek, tuli ta välja küsimusega, et kas ma ei võiks hakata igakuiselt last toetama. Sellega sai meie jutt otsa, sest see laps võib olla vähemalt mõnekümne või mõnesaja mehe oma. Ma ei sooviks mingeid lähedasi suhteid sellise naisega. Nüüd on möödunud sellest paar kuud ja ta on mulle palju kordi helistanud ning hakanud "jõuliselt" nõudma minult lapse toetamist igakuiselt kindla summaga.
Millised on selle naise võimalused ja mis pean tegema mina?
Tänud vastuse eest ette
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui Teie olete selle lapse bioloogiline isa, on Teil lapse suhtes nii õigused kui ka kohustused, sh lapse ülalpidamise kohustus. Siiski ei saa lapse ema Teilt midagi nõuda enne, kui Teie isadus ei ole lapse suhtes kindlaks tehtud. Üheks võimaluseks on isaduse omaksvõtmine, kuid antud juhul ei ole see ilmselt eriti tõenäoline, kuivõrd Te ei tea, kas olete selle lapse bioloogiline isa või mitte.
Kui Te lapse isadust vabatahtlikult omaks ei võta, on lapse emal õigus pöörduda kohtu poole ja taotleda isaduse tuvastamist – kui dna-testi tulemusel selgub, et Teie olete lapse eostanud, kantakse Teid isana lapse sünnitunnistusele ja Te omandate lapse suhtes kõik perekonnaseadusest tulenevad õigused ja kohustused.
Võibolla oleks Teie olukorras kõige õigem vabatahtlikult sooritada dna-test – kui selgub, et olete selle lapse isa, saate isaduse omaks võtta ja vältida asjatut kohtumenetlust ja kui selgub, et Teie ei ole selle lapse bioloogiline isa, ei ole lapse emal enam põhjust Teid alusetute nõuetega tülitada.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kuidas toimub komandeeringus olles tööaja arvestus, kui iga kuu olen nädala või kaks kodust eemal?24.03.2014
Seoses tööülesannetega tuleb käia iga kuu keskmiselt 2 nädalat komandeeringutes üle Eesti erinevates kohtades, so olles kohapeal ja tehes tööd nädal aega. Nt 1 nädal Narvas, siis Tartus jne. Töölepingus on töökohaks märgitud Tallinn ja elan ise ka Tallinnas. Kuidas toimub komandeeringus olles tööaja arvestus? Kuidas toimub komandeeringu kompenseerimine töötajale? Kas mul on õigus tööandjalt küsida ka minu vaba aja kompenseerimist, mis komandeeringu tõttu läheb mul kaduma?
Vastus: Kaia Taal, nõustamisjurist, Tööinspektsiooni Põhja inspektsioon, www.ti.ee
Tööaega arvestatakse lähetuse jooksul vastavalt kokkulepitud tööajale, kui lähetuse ajaks pole tööajas teisiti kokku lepitud. Seega kui töötaja töötab töölepingu alusel tööajaga näiteks kella 8st kella 17ni, siis kohustub ta ka lähetuses töötama nendel kellaaegadel. Ülejäänud aeg lähetuses viibides pole tööaeg, st on puhkeaeg. Puhkeaega ehk tööst vaba aega (ka lähetuses viibides) ei kompenseerita, kui pooled pole teisiti kokku leppinud.
Riigisisese töölähetuse korral päevaraha teeloleku ja lähetuskohas viibimise aja eest ei maksta. Tööandja kohustub hüvitama TLS § 40 lg 2 esimese lause ja Vabariigi Valitsuse määruse „Töölähetuse kulude hüvitiste maksmise kord ning välislähetuse päevaraha alammäär, maksmise tingimused ja kord“ kohaselt lähetuse kulud ja tegema selleks kirjalikult väljendatud otsustuse. Töötajal on õigus nõuda tööandjalt töölähetusega kaasnevate sõidu- ja majutuskulude ning tööülesande täitmisega kaasnevate muude mõistlike kulude (näiteks sõidupiletite ostmisega kaasnevad, reisikindlustuse, viisa vormistamise, pagasiveo, valuutakursside vahest tulenevad või muud sarnased kulud) hüvitamist (määruse § 2 lg 1).
Pööran Teie tähelepanu asjaolule, et Tööinspektsiooni õigusalane selgitus ei tähenda seaduse ainuõige tõlgenduse kehtestamist. Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal ja kui tekib täiendavaid küsimusi, siis võtke palun uuesti ühendust. Töösuhetest tulenevate probleemidega on Teil alati võimalik pöörduda kohaliku Tööinspektsiooni juristi poole. Tööinspektsiooni juristide kontaktandmed ja vastuvõtuajad on kättesaadavad Tööinspektsiooni koduleheküljelt www.ti.ee. Samuti on Teil võimalik küsida nõu, helistades tööpäeviti kella 09.00-15.00 Tööinspektsiooni infotelefonile numbril 640 6000 või kirjutades e-posti aadressil jurist@ti.ee.
Küsimus: Kas mul on lapsevanemana teatud eelisõigus puhkuse aja valmisel või sõltub see tööandja vastutulelikkusest?22.03.2014
Tere!
Mul on 13-, 10- ja 7-aastane laps. 7-aastane laps käib 2014 lasteaia viimases rühmas ja kooli läheb 01.09.2014. Kas mul on seoses lasetaias käiva lapsega eelisõigus teiste töötajate ees valida endale sobiv kuu puhkuseks suvel?
Kas ka edaspidi säilib teatud laste vanuseni mingi eelisõigus või sõltub see tööandja vastutulelikkusest?
Tänan!
Mul on 13-, 10- ja 7-aastane laps. 7-aastane laps käib 2014 lasteaia viimases rühmas ja kooli läheb 01.09.2014. Kas mul on seoses lasetaias käiva lapsega eelisõigus teiste töötajate ees valida endale sobiv kuu puhkuseks suvel?
Kas ka edaspidi säilib teatud laste vanuseni mingi eelisõigus või sõltub see tööandja vastutulelikkusest?
Tänan!
Vastus: Merike Michelson, info- ja personalitöö, METI personaliabi OÜ, www.metiabi.eu; www.facebook.com/METIabi
Õigus nõuda põhipuhkust sobival ajal on:
1) naisel vahetult enne ja pärast rasedus- ja sünnituspuhkust või vahetult pärast lapsehoolduspuhkust;
2) mehel vahetult pärast lapsehoolduspuhkust või naise rasedus- ja sünnituspuhkuse ajal;
3) vanemal, kes kasvatab kuni seitsmeaastast last;
4) vanemal, kes kasvatab seitsme- kuni kümneaastast last, – lapse koolivaheajal;
5) koolikohustuslikul alaealisel – koolivaheajal.
Teil on kolm koolikohustuslikku alaealist last, seega on teil õigus puhkust nõuda, laste koolivaheajal. Teatavasti on laste kõige pikem koolivaheaeg suvel.
Soovitan oma soovitud puhkus märkida puhkuse ajakavasse, et tööandjal oleks piisavalt aega oma tööd korraldada nii, et puhkuste aeg suvel liiga koormavaks ei muutuks.
Juhul, kui tööandja puhkuste ajakava ei koosta ega kinnita, on Teil õigus kahenädalase kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis etteteatamisega, minna väljateenitud põhipuhkusele.
Meeldivat perepuhkust soovides:
Merike Michelson
www.metiabi.eu
Küsimus: Kuidas ma saan teada, kas mul on ainuhooldusõigus kui kohtu otsus tehti enne 2010. aastat ja laste isa ei ole seni huvi tundunud?21.03.2014
Tere!
Laps on 5-aastane, lapse isa ei tundnud lapse vastu huvi 4 ja pool aastat ja nüüd siis hakkas eelmise aasta lõpul huvi tundma! Tal on kohtu otsusega nõutud alimendid välja, mida ta ei tasunud neli pool aastat!
Lugesin seda perekonnaseadust, mis vastu võeti. Kuidas ma saan teada, kas mul on siis ainuhooldusõigus kui kohtu otsus tehti enne 2010?
Ja mis õigused praegu üldse lapse bioloogilisel isal on?
St kah, et mul on lapse sünnist saati olnud uus mees, kes kasvatab last kui enda oma. Kui ma kohtusse pöörduks, kas mul oleks võimalik saada ainuhooldust?
Laps on 5-aastane, lapse isa ei tundnud lapse vastu huvi 4 ja pool aastat ja nüüd siis hakkas eelmise aasta lõpul huvi tundma! Tal on kohtu otsusega nõutud alimendid välja, mida ta ei tasunud neli pool aastat!
Lugesin seda perekonnaseadust, mis vastu võeti. Kuidas ma saan teada, kas mul on siis ainuhooldusõigus kui kohtu otsus tehti enne 2010?
Ja mis õigused praegu üldse lapse bioloogilisel isal on?
St kah, et mul on lapse sünnist saati olnud uus mees, kes kasvatab last kui enda oma. Kui ma kohtusse pöörduks, kas mul oleks võimalik saada ainuhooldust?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui enne 1. juulit 2010 on määratud lapse elukoht kohtu poolt Teie juurde, kuulub alates 01.07.2010 lapse hooldusõigus täielikult Teile. Võimalik, et rahvastikuregistrisse ei ole vastavat märget tehtud – selleks, et rahvastikuregistrisse oleks märgitud lapse hooldusõiguse kuuluvus, peaksite pöörduma maavalitsuse või Perekonnaseisuameti poole ning esitama neile vastava avalduse ja kohtulahendi.
Pean oluliseks märkida, et lapsega suhtlemise õigus on ka hooldusõiguseta vanemal.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Mis õigused mul ja sündival lapsel on lapse isa suhtes, kellel on tegelikult ka oma pere?21.03.2014
Ootan last, kes peaks sündima 4 kuu pärast. Lapse isal on perekond, kuigi abielus ta pole. Seega pole ta praeguse lapse sünnist ega isaks hakkamisest huvitatud. Küll aga olen mina otsustanud, et see laps sünnib ja tal saab olema vähemalt armastav ema. Lapse isa enda sõnul ei soovi ta mind ega veel sündimata last oma ellu ega kavatse temaga mingit tegemist teha.
Mis õigused mul on ja mida ma saan teha, kas juba enne või siis alles pärast lapse sündi? Mees on siiski lapse bioloogiline isa, soovib ta seda või mitte ja ma leian, et igasugu kohustustest ja vastutusest kõrvale hiilimine, elukoha vahetamine ja muu taoline on eelkõige lapse suhtes alandav. Samuti soovin ma, et laps saaks isa perekonnanime.
Palun nõu, kuidas, millal ja mida teha ja mis õigused mul ja lapsel on.
Mis õigused mul on ja mida ma saan teha, kas juba enne või siis alles pärast lapse sündi? Mees on siiski lapse bioloogiline isa, soovib ta seda või mitte ja ma leian, et igasugu kohustustest ja vastutusest kõrvale hiilimine, elukoha vahetamine ja muu taoline on eelkõige lapse suhtes alandav. Samuti soovin ma, et laps saaks isa perekonnanime.
Palun nõu, kuidas, millal ja mida teha ja mis õigused mul ja lapsel on.
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Teie ja sündiva lapse õigusi ei vähenda kuidagi asjaolu, et lapse isal on ka teine perekond.
Kui laps sünnib ja lapse isa ei ole nõus vabatahtlikult lapse isadust omaks võtma, tuleb Teil isaduse tuvastamise nõudega kohtu poole pöörduda. Kui isadus tuvastatakse, omandab lapse isa lapse suhtes kõik perekonnaseadusest tulenevad õigused ja kohustused, sealhulgas õiguse ja kohustuse lapsega suhelda ja kohustuse last ülal pidada.
Lisaks eeltoodule on lapse isal kohustus Teid ülal pidada kaheksa nädalat enne ja kaksteist nädalat peale sündi ning olukorras, mil Te ei ole raseduse tõttu või raseduse või sünnituse põhjustatud tervisehäire tagajärjel või lapse eest hoolitsemise tõttu võimeline ennast ise ülal pidama (ja seda maksimaalselt lapse 3-aastaseks saamiseni).
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas tööandja võib vallandada, kui ta ei anna vaba päeva, kuid ma pean ema teise linna operatsioonile viima?21.03.2014
Olen sattunud keerulisse olukorda. Pean oma emaga minema aprillis operatsioonile Tartusse ja omal jõul, ilma abita ta sinna ei pääse. Elame Tartust väga kaugel ja mul oleks võimalik teha see käik autoga. Tööandja teatas aga, et ta ei võimalda mulle seda päeva. Mis juhtub, kui ma tõesti ei lähe tööle (olles sellest ka eelnevalt teatanud), kas tööandjal on tõesti õigus vallandada tööle mitte ilmumise eest? Olen ainus laps ja mu ema on lesk, olen ainus, kes midagi saab aidata ja teha. Või ongi ikkagi riigi seadus selline, et on kohustus vanemate eest hoolitsed ja samas seda võimalust ei anta.
Vastus: Tiit Kruusalu, juhatuse liige, METI personaliabi OÜ, www.metiabi.eu; www.facebook.com/METIabi
Vastavalt TLS § 92 lg 1 p 2, ei tohi tööandja lõpetada Teiega töölepingut põhjusel, et täidate olulist perekondlikku kohustust.
Vastavalt TLS § 42, on Teil õigus nõuda tööandjalt mõistlikus ulatuses vaba aega oma oluliste perekondlike kohustuste täitmiseks, mida Te töövälisel ajal teha ei saaks. TLS § 38 alusel peab tööandja maksma Teile selle aja eest keskmist töötasu.
Kui tööandjale sellest selgitusest ei piisa, siis võite allpool olevate kontaktide abil registreerida ennast Skype- konsultatsioonile.
Operatsiooni õnnestumist Teie emale soovides:
Tiit Kruusalu
tiit@metiabi.eu
www.metiabi.eu
50 77 419