Õigus
Küsimus: Kuhu pean pöörduma, kui lapsega koju tulles jäime ukse taha, sest abikaasa oli ukselukud ära vahetanud?31.03.2014
Tere!
Viibisin 5a lapsega paar päeva vanaema juures. Koju tagasi minnes avastasin, et abikaasa oli ühisel kodul vahetanud ukselukud. Olime lapsega ukse taga. Läksin kohe valla lastekaitse jutule, kes soovitas siis, et äkki saate vanaema juures edasi elada. Mis mõttes, minu abikaasa ju ei lase meid koju sisse? Selle kohta jäi tegemata politseisse avaldus. Mida ma enda kaitseks ette saan võtta?
Viibisin 5a lapsega paar päeva vanaema juures. Koju tagasi minnes avastasin, et abikaasa oli ühisel kodul vahetanud ukselukud. Olime lapsega ukse taga. Läksin kohe valla lastekaitse jutule, kes soovitas siis, et äkki saate vanaema juures edasi elada. Mis mõttes, minu abikaasa ju ei lase meid koju sisse? Selle kohta jäi tegemata politseisse avaldus. Mida ma enda kaitseks ette saan võtta?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kõigepealt võiksite pöörduda politseisse, et fikseerida asjaolu, et abikaasa ei võimalda Teil koju tulla.
Kui abikaasat politsei sekkumine ei heiduta ja ta endiselt ei võimalda Teil ühist elamispinda kasutada, peaksite pöörduma kohtu poole ja taotlema ühise elamispinna või selle osa Teile kasutamiseks loovutamist.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kuidas palk kätte saada, kui veebruari eest ei ole makstud ja neil on juba ka uus töötaja minu asemel?31.03.2014
Tere,
Töötasin 4 kuud ühes hamburgeriputkas. Töölepingut paberi peal näinud ei olnud ja allkirja kuskile ei kirjutanud. Jutt oli alguses selline, et miinimum palk. Olin nõus sellega. Graafiku järgselt oleks minu tööpäev olnud kella 7.00-15.00. Aga kuna rahvast käis vähe ja teine müüja tuli juba 12.30 või 13.00 tööle, siis ülemus arvas, et mina võin ära minna. Nii ei tulnud mul kunagi töötunde täis. Siis sai minu 4 kuud täis tööl oldud ja mulle tehti parem tööpakkumine. See tehti laupäevasel päeval 22. veebruaril. 24-ndal läksin tööle ja tegin lahkumisavalduse, kuhu märkisin, et sooviksin töölt lahkuda tervislikel põhjustel 28. veebruarist. Tean, et ta oli mind vormistanud ametlikult tööle, kuna maksuametis oli kirjas, et palk laekub ja makse maksab. Aga lepingule polnud ma alla kirjutanud. Siis ülemus palus, et ma oleksin veel seni tööl kuni tema uue töötaja leiab, aga minu selg hakkas hirmsasti haiget tegema. Olen seljaga juba aastaid grupi peal. Võtsin 28-ndast sinise lehe ja tegelikult ma ju veel ei lahkunud töölt. Ma olin ju nõus edasi olema, aga lihtsalt jäin haigeks. Nüüd on nad leidnud juba uued töötajad aga veebruari kuu eest tehtud töötundide eest jättis tema palga maksmata. Nüüd viisin talle haiguslehe, aga siiani pole ei palka ega ka tööandja poolt makstavat raha. Sooviksin teada, millised õigused mul on ja kuidas ma peaksin käituma, et oma teenitud palk vähemalt kätte saada? Ma ei tahaks inimesega tülitseda aga tundub et on vaja. Suured tänud vastamast
Töötasin 4 kuud ühes hamburgeriputkas. Töölepingut paberi peal näinud ei olnud ja allkirja kuskile ei kirjutanud. Jutt oli alguses selline, et miinimum palk. Olin nõus sellega. Graafiku järgselt oleks minu tööpäev olnud kella 7.00-15.00. Aga kuna rahvast käis vähe ja teine müüja tuli juba 12.30 või 13.00 tööle, siis ülemus arvas, et mina võin ära minna. Nii ei tulnud mul kunagi töötunde täis. Siis sai minu 4 kuud täis tööl oldud ja mulle tehti parem tööpakkumine. See tehti laupäevasel päeval 22. veebruaril. 24-ndal läksin tööle ja tegin lahkumisavalduse, kuhu märkisin, et sooviksin töölt lahkuda tervislikel põhjustel 28. veebruarist. Tean, et ta oli mind vormistanud ametlikult tööle, kuna maksuametis oli kirjas, et palk laekub ja makse maksab. Aga lepingule polnud ma alla kirjutanud. Siis ülemus palus, et ma oleksin veel seni tööl kuni tema uue töötaja leiab, aga minu selg hakkas hirmsasti haiget tegema. Olen seljaga juba aastaid grupi peal. Võtsin 28-ndast sinise lehe ja tegelikult ma ju veel ei lahkunud töölt. Ma olin ju nõus edasi olema, aga lihtsalt jäin haigeks. Nüüd on nad leidnud juba uued töötajad aga veebruari kuu eest tehtud töötundide eest jättis tema palga maksmata. Nüüd viisin talle haiguslehe, aga siiani pole ei palka ega ka tööandja poolt makstavat raha. Sooviksin teada, millised õigused mul on ja kuidas ma peaksin käituma, et oma teenitud palk vähemalt kätte saada? Ma ei tahaks inimesega tülitseda aga tundub et on vaja. Suured tänud vastamast
Vastus: Kaia Taal, nõustamisjurist, Tööinspektsiooni Põhja inspektsioon, www.ti.ee
Tööandjal on kohustus töösuhte ajal (ka lepingu viimasel päeval) alanud ajutise töövõimetuse dokument ehk töövõimetusleht vastu võtta ja edastada Eesti Haigekassale. Kui tööandja seda ei tee, peab ta töötajale enda tegevusetuse tõttu tekitatud kahju ise hüvitama.
Töötaja ja tööandja vahelisest töösuhtest tekkinud lahkarvamus, sealhulgas saamata töötasud, lahendatakse võimaluse korral töötaja ja tööandja kokkuleppel. Pooled võivad pöörduda töövaidlusorganisse, kui nad leiavad, et töövaidlust pole kokkuleppe teel võimalik lahendada. Selleks saab pöörduda töötaja töökohajärgsesse töövaidluskomisjoni või kohtusse avaldaja selgelt ja ühemõtteliselt väljendatud nõudega. Üldine nõude aegumise tähtaeg on 4 kuud, saamata töötasu nõudel 3 aastat. Töövaidlusorgan teeb otsuse hinnates asjaolusid kogumis ja tuginedes tõendatud faktidele. Töövaidluskomisjonide kontaktid ja avalduse näidise ning soovitused selle koostamise juurde leiate Tööinspektsiooni kodulehelt www.ti.ee.
Pööran Teie tähelepanu asjaolule, et Tööinspektsiooni õigusalane selgitus ei tähenda seaduse ainuõige tõlgenduse kehtestamist. Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal ja kui tekib täiendavaid küsimusi, siis võtke palun uuesti ühendust. Töösuhetest tulenevate probleemidega on Teil alati võimalik pöörduda kohaliku Tööinspektsiooni juristi poole. Tööinspektsiooni juristide kontaktandmed ja vastuvõtuajad on kättesaadavad Tööinspektsiooni koduleheküljelt www.ti.ee. Samuti on Teil võimalik küsida nõu, helistades tööpäeviti kella 09.00-15.00 Tööinspektsiooni infotelefonile numbril 640 6000 või kirjutades e-posti aadressil jurist@ti.ee.
Küsimus: Kas aasta jooksul võib tööandja saata töötaja mitmel korral maksimaalsele 30-päevasele lähetusele?31.03.2014
Minu töö eripära on sage viibimine töölähetustes. Olen aru saanud, et tööandjal on töölepingu seaduse järgi õigus saata töötajat kuni 30 järjestikuseks kalendripäevaks töölähetusse. Kas tööandja võib töötajat saata kuni 30 järjestikuseks kalendripäevaks töölähetusse uuesti nt 1-2 nädalase vahega, kui alles olin olnud töölähetuses? Kas aasta jooksul võib siis pidevalt saata töötajat töölähetusse mitmeid kordi ja maksimaalse ajaga? Milline peab olema mõistlik vaheaeg kahe töölähetuse vahel?
Kas töötajal on võimalik taotleda töölepingu muudatust, et töölähetusel kaduma minevat puhkeaega tööandja kompenseeriks? Komandeeringus olles on minu normaalne kodune elu väga häiritud ja rütmist väljas.
Kas töötajal on võimalik taotleda töölepingu muudatust, et töölähetusel kaduma minevat puhkeaega tööandja kompenseeriks? Komandeeringus olles on minu normaalne kodune elu väga häiritud ja rütmist väljas.
Vastus: Kaia Taal, nõustamisjurist, Tööinspektsiooni Põhja inspektsioon, www.ti.ee
Võlaõiguslike suhete, nagu ka töölepingulised suhted, eeldus on käitumine mõistlikult, heas usus ja teise poole huvidega arvestavalt. TLS § 2 järgi on lepingupoolte õiguste ja kohustuste ning vastutuse kohta seaduses sätestatust töötaja kahjuks kõrvalekalduv kokkulepe tühine, välja arvatud, kui töötaja kahjuks kõrvalekalduva kokkuleppe võimalus on käesolevas seaduses ette nähtud.
Kui töö eripära on sage viibimine töölähetustes, on töösuhte pooltel mõistlik hüvitamist ja muud puudutavad põhimõtted juba töövestlusel enne töölepingu sõlmimist läbi rääkida ning kokku leppida. Näiteks võiks kokkulepitud töötasu sellisel juhul arvestada sagedast lähetuses viibimist ja reisimisest tingitud ebamugavusi. Sellise töö tegemine nagu ka teised töölepingulised kokkulepped ei saa olla ühepoolne otsus. Ka töölepingut saab muuta vaid poolte kokkuleppel. Töötajal on alati õigus teha selleks tööandjale ettepanek.
Seega on tööandjal õigus töötajat lähetada kokkulepitud töötamise kohast teise kohta tööle kuni 30 järjestikuseks päevaks, kuid tal tuleb arvestada nii seadusest tulenevate piirangutega kui ka kokkuleppevõimalustega lubatud piires.
Pööran Teie tähelepanu asjaolule, et Tööinspektsiooni õigusalane selgitus ei tähenda seaduse ainuõige tõlgenduse kehtestamist. Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal ja kui tekib täiendavaid küsimusi, siis võtke palun uuesti ühendust. Töösuhetest tulenevate probleemidega on Teil alati võimalik pöörduda kohaliku Tööinspektsiooni juristi poole. Tööinspektsiooni juristide kontaktandmed ja vastuvõtuajad on kättesaadavad Tööinspektsiooni koduleheküljelt www.ti.ee. Samuti on Teil võimalik küsida nõu, helistades tööpäeviti kella 09.00-15.00 Tööinspektsiooni infotelefonile numbril 640 6000 või kirjutades e-posti aadressil jurist@ti.ee.
Küsimus: Mida teha, kui osaühingust lahkuv osanik registreeris .com domeeni ja ei tahab selle eest suurt raha?30.03.2014
Tere!
Osaühingul on 3 osanikku. Hetkel aga astub kolmas isik osaühingust välja. Nüüd seisame probleemi ees, kus see osanik registreeris .com domeeni ja ei taha seda üle anda vaid müüa kalli raha eest. Domeen on registreeritud juba ettevõtte tegevuse käigus (aga eraisikuna tema poolt). Kas ettevõttel on mingi õigus sellele domeenile ka ilma rahata või kuidas sellist olukorda annaks lahendada?
Tänan vastuse eest!
Osaühingul on 3 osanikku. Hetkel aga astub kolmas isik osaühingust välja. Nüüd seisame probleemi ees, kus see osanik registreeris .com domeeni ja ei taha seda üle anda vaid müüa kalli raha eest. Domeen on registreeritud juba ettevõtte tegevuse käigus (aga eraisikuna tema poolt). Kas ettevõttel on mingi õigus sellele domeenile ka ilma rahata või kuidas sellist olukorda annaks lahendada?
Tänan vastuse eest!
Vastus: Tanel Melk, partner/jurist, Advokaadibüroo LMP OÜ, www.lmp.ee
Kui Teil ei õnnestu kohtuväliselt .com domeeni tagastamises kokkuleppele jõuda, siis on ainus võimalus esitada kohtusse hagi.
Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.
Tanel Melk
Advokaadibüroo LMP
partner/jurist
Tallinn & Tartu
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
Küsimus: Kas kinniehitatud lodža korral on vaja taotleda ka kasutusluba?29.03.2014
Elan kortermajas, kus on lodža kinniehitatud ja soojustatud. Kas on vaja lisaks veel taotleda lodža kasutamisluba?
Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/
Lähtudes eeltoodust ning samuti EhS paragrahv 32 lõikes 1 primm sätestatud kasutusloa eesmärgist, mille kohaselt antakse kasutusloaga nõusolek, et valminud ehitis või selle osa vastab ehitusloa või kirjaliku nõusoleku taotlemisel esitatud ehitusprojektile, siis tuleb asuda seisukohale, et lodza kinniehitamise seadustamiseks on (muuhulgas) vajalik kasutusluba.
Tervitades,
Andry Krass, M.A.L.
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
Küsimus: Kui palju on tunnitasu korral miinimumpalk tunni eest?29.03.2014
On ju kehtestatud EV miinimumpalga alammäär 355 eurot kuus. See peaks ju olema suurem, kui 2.25 tunnis või ma eksin? Töötan müüjana, töötunde nädalas on 36. Tööandja on lepingusse märkinud miinimumpalk, aga tegelikult saan ma igakuiselt brutopalka 324 või vähem, ehk siis neto jääb alla 300 euro.
Palju on tunnitasu korral miinimumpalk tunni eest? Ja kas tööandja on märkinud töölepingus õigesti, et minu palk on EV miinimum.
Palju on tunnitasu korral miinimumpalk tunni eest? Ja kas tööandja on märkinud töölepingus õigesti, et minu palk on EV miinimum.
Vastus: Tiit Kruusalu, juhatuse liige, METI personaliabi OÜ, www.metiabi.eu; www.facebook.com/METIabi
Vastavalt VV 28.11.2013 määrusele nr 166 on alates 01.01.2014. a. tunnitasu alammääraks 2,13 € ja kuutasu alammääraks täistööajaga töötamise korral 355 eurot.
Lahtiseletatult tähendab see, et kui Teie töölepingus on tööajanormiks märgitud täistööaeg (1,0 kohta), siis tuleb Teile maksta igakuiselt 355 € (bruto), mis netos teeb 299, 47 €. Allikas: http://www.kalkulaator.ee/?lang=1&page=1 .
Kirjutate, et töötate 36 tundi nädalas. See teeb Teie tegelikuks töökoormuseks 0,9. Sõltuvalt asjaoludest võibki see olla Teie töötasu arvutamise aluseks. Nägemata Teie töölepingut ja teadmata, kui kaua Te sellise koormusega olete tööd teinud, ei saa kahjuks täpsemalt vastata.
Selgust töötasu arvutamisel soovides:
Tiit Kruusalu
tiit@metiabi.eu
www.metiabi.eu
Küsimus: Milliseid meetmeid on korteriühistu liikmetel võimalik kasutada juhatuse korralekutsumiseks või uue juhatuse valimiseks?29.03.2014
Korteriühistul on kolmeliikmeline juhatus, esimees nimetamata. Juba kahel aastal pole üldkoosolekut kokku kutsutud, aastaaruandeid ühistu liikmetele esitatud. Oleme pöördunud ettepanekuga ühe juhatuse liikme poole sooviga koosolek kokku kutsuda, pole reageeritud. Raamatupidamisele on mitmed ühistu liikmed teatanud soovist saada ülevaadet eelarvelistest kulutustest, milleks ühistu liikmetel õigus on. Ühtki vastust pole.
Milliseid meetmeid on korteriühistu liikmetel võimalik kasutada juhatuse korralekutsumiseks, uue juhatuse valimiseks.
Milliseid meetmeid on korteriühistu liikmetel võimalik kasutada juhatuse korralekutsumiseks, uue juhatuse valimiseks.
Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/
MTÜS par 20 lg 3 ütleb, et juhatus peab üldkoosoleku kokku kutsuma, kui seda nõuab kirjalikult ja põhjust ära näidates vähemalt 1/10 mittetulundusühingu liikmetest ja põhikirjaga ei ole ette nähtud väiksema esindatuse nõuet. Sama paragrahvi lõige 4 täiendab, et juhul kui juhatus ei kutsu üldkoosolekut käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud asjaoludel kokku, võivad taotlejad üldkoosoleku ise kokku kutsuda samas korras juhatusega.
Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
Küsimus: Kas katseaja lõpptähtaeg nihkub haiguslehel oldud päevade võrra edasi?29.03.2014
Asusin ettevõttesse tööle 4. novembril 2013 a. Tööpäevad on esmaspäevast reedeni 8-17. Detsembris (21-31.12) oli kollektiivpuhkus. Palgalehele oli mulle märgitud 4 päeva puhkust. 3. märtsil pidi lõppema katseaeg, aga kuna olin vahepeal haiguslehel 2 nädalat ja oli ka puhkus, siis lükkus katseaeg edasi. Esitasin 24. märtsil lahkumisavalduse, ise enda arvestuse järgi arvestades, et peaks olema viimane katseaja päev. Selle peale ütles ülemus, et katseaeg lõppes juba 18. märts. Soovisin töölepingu lõpetada 31 märts. Ülemus keeldus ja hoiab mind 30 päeva kinni. Kas mul on mingigi lootus kuidagi varem töölt lahkuda? Ühe kõrvaga kuulsin sellist juttu ka, et kuna mul on kodus alla 3-aastane laps, siis ei saa tööandja mind kuu aega kinni hoida. Kas see vastab tõele?
Vastus: Tiit Kruusalu, juhatuse liige, METI personaliabi OÜ, www.metiabi.eu; www.facebook.com/METIabi
Katseaja automaatne peatumine Teie haiguse ja puhkusepäevade võrra on vaieldav. Kui tööandja ei ole määranud ja Teile töölepingu sõlmimisel teatavaks teinud katseaja peatumise tingimusi, siis on minu tõlgenduse järgi katseaeg lõppenud 3. märtsil.
Juhul, kui tööandja on määratlenud katseaja peatumise tingimused ja Teil lahkumisavalduse esitamise hetkel siiski oli veel katseaeg, saab tööandja Teid kinni hoida 15 kalendripäeva.
Alla 3- aastase lapse olemasolu iseenesest ei anna õigust lühemale etteteatamise ajale. Selleks peab olema oluline põhjus, mida suudate ka tõendada.
Nägemata Teie töölepingut ja töökorralduse reegleid, ei ole Teie juhtumi puhul kahjuks võimalik ammendavat vastust anda.
Kui soovite rohkem teada oma võimalustest, siis soovitan tulla konsultatsioonile, registreerides allpool olevatel kontaktidel.
Töösuhte korrektset lõpetamist soovides:
Tiit Kruusalu
tiit@metiabi.eu
www.metiabi.eu
Küsimus: Kuidas tõendada, et laps elas isa juures 15 päeva kuus?28.03.2014
Olen 5-aastase poisi isa. 3 kuud ma ei näe oma last, kuna ema ei lase mul temaga kohtuda. 1,5 aastat me ei ela lapse emaga koos. Laps aga oli minu juures 4 päeva nädalas, kuna ema oli tööl. Ta töötas vahetustega (pikk/lühike nädal). Iga kuu ma maksin emale elatisraha 75 eurot.
Nii minul kui temal on uued elukaaslased (juba 3 kuud, alates detsembri lõpust). Ema tahab, et mina loobuksin lapsest raha (1.500 eurot) eest. Laps tahab mind näha, aga kardab ema. Ema manipuleerib temaga ja jätab lapse ükskõik kellega, aga mulle üldse ei anna.
19.märtsil toimus kohus, kus lapse ema ütles, et mina ei tegele lapsega. Avalduses ta kirjutas, et laps ei olnud minu juures.
Kohtunik pakkus mulle lähemal ajal kinnitada, et laps elas eelmisel aastal igas kuus 15 päeva minu juures. Kuidas ma saan seda teha?
Kas tunnistajana võivad olla minu ema või õde, või lasteaia kasvatajad? Mitu tunnistajait võib olla?
Täpsustage palun, kas nende kirjalikud ütlused peavad olema notariaalselt kinnitatud? Kas nad võivad kirjutada vabas vormis? Kas on vaja nende dokumendi koopiat (pass, id-kaart)?
Nii minul kui temal on uued elukaaslased (juba 3 kuud, alates detsembri lõpust). Ema tahab, et mina loobuksin lapsest raha (1.500 eurot) eest. Laps tahab mind näha, aga kardab ema. Ema manipuleerib temaga ja jätab lapse ükskõik kellega, aga mulle üldse ei anna.
19.märtsil toimus kohus, kus lapse ema ütles, et mina ei tegele lapsega. Avalduses ta kirjutas, et laps ei olnud minu juures.
Kohtunik pakkus mulle lähemal ajal kinnitada, et laps elas eelmisel aastal igas kuus 15 päeva minu juures. Kuidas ma saan seda teha?
Kas tunnistajana võivad olla minu ema või õde, või lasteaia kasvatajad? Mitu tunnistajait võib olla?
Täpsustage palun, kas nende kirjalikud ütlused peavad olema notariaalselt kinnitatud? Kas nad võivad kirjutada vabas vormis? Kas on vaja nende dokumendi koopiat (pass, id-kaart)?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Asjaolu, et laps on Teiega olnud, saate tõendada nii kirjalike kui ka suuliste tõenditega. Kirjalikeks tõenditeks on nt selgitus lapse lasteaiakasvatajatelt, kes saavad kinnitada, et olete last lasteaeda viinud ja ka järel käinud. Samuti võib olla asjakohane samasisuline kirjalik tõend lapse treenerilt, kui laps käib kuskil trennis.
Tunnistajad võivad anda nii kirjalikke kui ka suulisi ütlusi, tõendamaks asjaaolu, et laps on Teiega märkimisväärse osa ajast viibinud. Kirjalikud tunnistused võivad olla vabas vormis, kuid allkirjastatud, notariaalne kinnitamine ei ole vajalik. Kui soovite, et kohus kuulaks tunnistajad vahetult üle, peate kohtule selleks esitama ka vastava taotluse.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas võin tulevikus keelduda last isale andmast, kui varem on olnud laps isa asemel hoopis isa õega?28.03.2014
Tere
Kui ma annan lapse isale, et ta saaks lapsega tegeleda ja pärast selgub, et last hoidis hoopis lapse isa õde või tuttav, kas mul on seaduslik õigus tulevikus keelduda last isale andmast?
Ette tänades
Kui ma annan lapse isale, et ta saaks lapsega tegeleda ja pärast selgub, et last hoidis hoopis lapse isa õde või tuttav, kas mul on seaduslik õigus tulevikus keelduda last isale andmast?
Ette tänades
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui laps viibib lahus elava vanemaga, on vanemal õigus otsustada, kuidas ja kellega ta lapsega koosolemise aega sisustab – seda muidugi seni, kui see kuidagi lapsele kahjulik ei ole. Seega iseenesest ei ole vanemal keelatud anda last oma lähisugulastele hoida, kui see vastab lapse huvidele.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand