Õigus
Küsimus: Kas saan nõuda seadusest tulenevaid õigusi, kui olen aasta algusest tööl, kuid paberil lepingut ei ole?19.03.2014
Tervist,
Tööandja väidab mulle, et on mind 2014. aasta algusest tööle võtnud (töölepingule), olen täheldanud, et ta maksab makse, mis tuleb tööandjal riigile maksta, korduvalt on ta mulle kui töötajale väitnud, et ma olen tema ettevõttes töölepinguga tööl. Kas temapoolne suusõnaline väide kinnitab seda, et mul on õigus nõuda töölepingu seadusest tulenevaid õigusi?
Ma ei ole töölepingut siiani paberkandjal näinud ja seda allkirjastanud, tööandja väidab, et tal ei ole selleks aega olnud.
Tänades
Tööandja väidab mulle, et on mind 2014. aasta algusest tööle võtnud (töölepingule), olen täheldanud, et ta maksab makse, mis tuleb tööandjal riigile maksta, korduvalt on ta mulle kui töötajale väitnud, et ma olen tema ettevõttes töölepinguga tööl. Kas temapoolne suusõnaline väide kinnitab seda, et mul on õigus nõuda töölepingu seadusest tulenevaid õigusi?
Ma ei ole töölepingut siiani paberkandjal näinud ja seda allkirjastanud, tööandja väidab, et tal ei ole selleks aega olnud.
Tänades
Vastus: Tanel Melk, partner/jurist, Advokaadibüroo LMP OÜ, www.lmp.ee
Võimalike arusaamatuste vältimiseks soovitame siiski tööleping vormistada kirjalikult. Mida ammendavamalt ja täpsemalt on töölepingu tingimused kirjalikult vormistatud, seda suuremad on poolte eeldused lepingu täpseks täitmiseks.
Töölepingu seadusest (TLS § 4 lg 2) tuleneb ka nõue töölepingu kirjalikuks sõlmimiseks. Võiksitegi sellele viidata tööandjaga suheldes. Ilmselt ei ole viide ajapuudusele töölepingu allkirjastamiseks piisav põhjendus, miks jätta töötajaga tööleping kirjalikult sõlmimata. Töölepingule alla kirjutades pange tähele, et selles oleks märgitud tegelik tööle asumise aeg.
Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.
Tanel Melk
Advokaadibüroo LMP
partner/jurist
Tallinn & Tartu
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
Küsimus: Kas tagasiulatuvalt saab nõuda tasu koduvalves oldud aja eest, sest selle eest mulle praegu ei maksta?19.03.2014
Minu tööaja arvestus käib 14 tunni kaupa, millele lisaks olen 10 tundi koduvalves. Viimast ei maksustata, tasu saab ainult siis, kui koduvalvest välja sõidan, tööd teen. Samas lahendan osad probleemid telefoni või meili teel. Selline töökorraldus on minu arust vastuolus seadusega ja kas tagasiulatuvalt saab nõuda tasu koduvalves oldud aja eest?
Vastus: Tanel Melk, partner/jurist, Advokaadibüroo LMP OÜ, www.lmp.ee
Valveajal tuleb töötajale maksta tasu, mis ei või olla väiksem kui 1/10 kokkulepitud töötasust.
Teie kirjeldatud asjaolude pinnalt saab väita, et tegemist on seadusega vastuolus oleva töökorraldusega ning tasu on võimalik tagantjärele nõuda lähtudes individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse § 6 kolmandast lõikest. Selle sätte kohaselt on töötasu nõude aegumistähtajaks kolm aastat. Kui see tähtaeg on mööda lastud, siis nõue küll ei lõppe ja töölepingu poolel on jätkuvalt õigus teiselt poolelt nõuda selle rahuldamist, kuid teine pool võib selle täitmisest keelduda tuginedes aegumisele.
Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.
Tanel Melk
Advokaadibüroo LMP
partner/jurist
Tallinn & Tartu
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
Küsimus: Mis lepingu peaks vormistama, kui osaühing osutab sõiduautoga eraisikutele teenust?19.03.2014
Tere !
Kas osaühing saab osutada teenust käsunduslepingu alusel eraisikutele sõiduteenuse osutamisel sõiduautoga punktist A-punkti B. Või selleks on vaja muud lepingut?
Ette tänades
Kas osaühing saab osutada teenust käsunduslepingu alusel eraisikutele sõiduteenuse osutamisel sõiduautoga punktist A-punkti B. Või selleks on vaja muud lepingut?
Ette tänades
Vastus: Vello Vallaste, PhD (majandus), MEng, MPsych, CMC, Vallaste ja Partnerid OÜ, www.vjap.ee
Küsimus: Kas MTÜ juriidilisest isikust liikme esindaja, kes on ka nõukogu liige, võib teha raamatupidamise teenust sellele ühingule?19.03.2014
MTÜ liikmeteks on juriidilised isikud. Ühe juriidilise isiku esindaja on valitud ka MTÜ nõukogu liikmeks (nõukogus on 7 liiget). Kas see juriidilisest isikust liige võib teha raamatupidamise teenust sellele ühingule, kus ta on ise liige? Konkreetset rmp tööd teostabki sama isik, kes on valitud ka MTÜ nõukogu liikmeks.
Vastus: Vello Vallaste, PhD (majandus), MEng, MPsych, CMC, Vallaste ja Partnerid OÜ, www.vjap.ee
Küsimus: Kas auto uue omanikuna saan taotleda 3 aastat tagasi pandud kohtutäituri keelumärke eemaldamist või saab seda teha üksnes eelmine omanik?18.03.2014
Tere!
Soetasin sõiduki, millel on kohtutäituri keelumärge juures. Nüüdseks on selle märke panemisest kolm aastat möödas. Tean isiklikult, et kui kohtutäitur ei suuda raha välja nõuda kolme aasta jooksul, siis on omanikul õigus kirjutada avaldus, et see märge eemaldatakse. Kas seda on teha ka õigus uue auto omanikul koos ostu-müügi lepinguga või peab ikkagi pöörduma auto omanik isiklikult avaldusega kohtutäituri poole?
Kas on olemas kindel vormistusega avaldus, et pöördutakse kohtutäituri poole või võin kirjutada vabas vormis?
Soetasin sõiduki, millel on kohtutäituri keelumärge juures. Nüüdseks on selle märke panemisest kolm aastat möödas. Tean isiklikult, et kui kohtutäitur ei suuda raha välja nõuda kolme aasta jooksul, siis on omanikul õigus kirjutada avaldus, et see märge eemaldatakse. Kas seda on teha ka õigus uue auto omanikul koos ostu-müügi lepinguga või peab ikkagi pöörduma auto omanik isiklikult avaldusega kohtutäituri poole?
Kas on olemas kindel vormistusega avaldus, et pöördutakse kohtutäituri poole või võin kirjutada vabas vormis?
Vastus: Taivo Saks, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Taivo Saks & Partnerid OÜ, www.tsp.ee
Ilmselt peate silmas trahvide vms avalikus suhtes koostatud kohustuse täitmist, kuid antud juhul ei ole te küsimuses täpsustanud, millise täitedokumendi alusel on keelumärge seatud. Täitemenetlus lõpetatakse eelkõige sissenõudja avalduse alusel. Kohtutäituri poole võib pöörduda nii, nagu iga teise ametniku poole - saatke avaldus, märkige sellel, kes olete, mida te temalt saada soovite. Kui kohtutäitur soovib kindla vormi täitmist, siis ta kindlasti annab teile sellest teada.
Küsimus: Kas on piisav põhjus tähtajatu üürileping katkestada, et üks üüriline teise vastu välja vahetada?18.03.2014
Tere!
Olen üüriline. Üürileping, mis sõlmiti 2009 ja oli kuni 2011 tähtajaline - siis kui kumbki pool ei soovinud lepingut lõpetada, muutus see tähtajatuks. Üüri olen tasunud alati õigeks kuupäevaks, isegi mõni päev varem. Kommunaalidega on olnud keerulisem - arve tähtajast olen tasunud järjekindlalt nädal hiljem, palgapäeva tõttu (haldajaga kokkuleppel). Viivist pole olnud ja võlga pole ka. Kõik on igakuiselt tasutud saanud ja arved/maksud pole kunagi kuhjunud. Naabritega ega korteriomanikuga pole probleeme olnud. Lepingu sõlmimisel tasusin ühe üüri deposiiti ette ja muidu maksan ka üüri ette mitte tagant järgi möödunud kuu eest. Korteriomanik teatas nüüd, et soovib, et välja koliksin, kuna ta tahab üht oma tuttavat minu asemel endale üüriliseks sellesse korterisse. Saan aru, et elan üürikorteris ja see pole minu oma, aga kas mul on mingid õigused, et saaks kolimist kasvõi edasi lükata mingil määral? Kaua peab üürnikule ette teatama tema välja tõstmisest? Kas niimoodi tähtajatu lepingu järsk katkestamine on õiguslik? Praegusel hetkel on mulle antud 1,5 kuud välja kolida. Kas on piisav põhjus tähtajatu leping katkestada, et üks üüriline teise vastu välja vahetada? On mul mingi võimalus enese eest seista?
Aitäh juba ette! Loodan, et saate nõu anda!
Tervitades,
Olen üüriline. Üürileping, mis sõlmiti 2009 ja oli kuni 2011 tähtajaline - siis kui kumbki pool ei soovinud lepingut lõpetada, muutus see tähtajatuks. Üüri olen tasunud alati õigeks kuupäevaks, isegi mõni päev varem. Kommunaalidega on olnud keerulisem - arve tähtajast olen tasunud järjekindlalt nädal hiljem, palgapäeva tõttu (haldajaga kokkuleppel). Viivist pole olnud ja võlga pole ka. Kõik on igakuiselt tasutud saanud ja arved/maksud pole kunagi kuhjunud. Naabritega ega korteriomanikuga pole probleeme olnud. Lepingu sõlmimisel tasusin ühe üüri deposiiti ette ja muidu maksan ka üüri ette mitte tagant järgi möödunud kuu eest. Korteriomanik teatas nüüd, et soovib, et välja koliksin, kuna ta tahab üht oma tuttavat minu asemel endale üüriliseks sellesse korterisse. Saan aru, et elan üürikorteris ja see pole minu oma, aga kas mul on mingid õigused, et saaks kolimist kasvõi edasi lükata mingil määral? Kaua peab üürnikule ette teatama tema välja tõstmisest? Kas niimoodi tähtajatu lepingu järsk katkestamine on õiguslik? Praegusel hetkel on mulle antud 1,5 kuud välja kolida. Kas on piisav põhjus tähtajatu leping katkestada, et üks üüriline teise vastu välja vahetada? On mul mingi võimalus enese eest seista?
Aitäh juba ette! Loodan, et saate nõu anda!
Tervitades,
Vastus: Taivo Saks, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Taivo Saks & Partnerid OÜ, www.tsp.ee
Küsimuses esitatud info põhjal näib, et saate ehk siiski väljakolimist mõnevõrra edasi lükata. Nimelt, tähtajatu üürilepingu ülesütlemise tähtaeg on kolm kuud ja ülesütlemine peab toimuma kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, s.t näiteks e-postiga. Oluline on see, et lepingu lõpetamise avalduses peab kindlasti olema märgitud
- lepingu eseme nimetus,
- lepingu lõppemise päev,
- lepingu ülesütlemise alus ja
- ülesütlemise vaidlustamise kord ja tähtaeg.
Kui teile ei ole sellist avaldust saadetud (näiteks helistati) või selles avalduses ei ole kasvõi ühte toodud loetelus märgitu tingimusest välja toodud, on ülesütlemine tühine. Viimane tähendab aga, et lepingut ei ole üles öeldud ja see kehtib edasi kuni korrektse ülesütlemise esitamiseni, milles, nagu öeldud, tuleb teatada lepingu lõppemisest ette vähemalt kolm kuud. Seega sõltub vastus teie küsimusele paljus lepingu ülesütlemise asjaoludest.
Küsimus: Kas rendileandjal on õigus esitada arve esitamata perioodide eest mulle korraga ühe summana, 6 kuu eest?18.03.2014
Olen ettevõtja, sõlminud rendilepingu teise ettevõttega, paar esimest arvet tulid mulle õigeaegselt, mis sai ka tasutud. Nüüd ei ole juba pool aastat arveid tulnud. Kas rendileandjal on õigus esitada arve esitamata perioodide eest mulle korraga ühe summana? Rendileandja võib esitada nt 2 aastat hiljem arve summas 24x1kuu summa ja see kõik on JOKK?
Kuigi lepingus on meil kirjas igakuine arveldus: Üürnik tasub üürileandjale Seadmete eest kasutamise eest üüri lähtuvalt Lepingu lisades kokkulepitud Seadmete üürisummadele igakuiste maksetena vastavalt Üürileandja poolt esitatud arvele. Lepingu lisades sätestatud üürihindadele lisandub käibemaks.
5.2. Üürileandja esitab Üürnikule arve hiljemalt iga kuu 5. Kuupäevaks.
Kuigi lepingus on meil kirjas igakuine arveldus: Üürnik tasub üürileandjale Seadmete eest kasutamise eest üüri lähtuvalt Lepingu lisades kokkulepitud Seadmete üürisummadele igakuiste maksetena vastavalt Üürileandja poolt esitatud arvele. Lepingu lisades sätestatud üürihindadele lisandub käibemaks.
5.2. Üürileandja esitab Üürnikule arve hiljemalt iga kuu 5. Kuupäevaks.
Vastus: Taivo Saks, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Taivo Saks & Partnerid OÜ, www.tsp.ee
Küsimus: Kas pärijad peavad tulumaksu maksma, kui isa ei oleks pidanud õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise teel saadud maa müügil maksma?18.03.2014
Isa omandas õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise teel maa. Müügi korral see tulumaksuga maksustamisele ei kuulu. Isa surma korral pärivad lapsed. Kui pärijad müüvad selle maa, siis neid ei saaks maksustada erinevalt olukorrast, kui pärandaja oleks oma eluajal maa võõrandatud, st tulumaksuga ei maksustata. Tulumaksuvabastus on seotud maaga (kui tagastamise ajal ei oleks isa elanud, oleksid õigustatud subjektideks osutunud tema lapsed).
Kui see nii ei ole st pärijad peavad tulumaksu maksma, siis millele see tugineb?
Kui see nii ei ole st pärijad peavad tulumaksu maksma, siis millele see tugineb?
Vastus: Vello Vallaste, PhD (majandus), MEng, MPsych, CMC, Vallaste ja Partnerid OÜ, www.vjap.ee
Küsimus: Kui palju mul on ikkagi puhkust saada, kui mul on saada puhkust kahel erineval kohal kahe erineva lepinguga?18.03.2014
Tere,
kui mul on puhkust kahel erineval kohal kahe erineva lepinguga samal ajal samas koolis töötades saada aastas õppejõuna 56 kalendripäeva ning osakonnajuhatajana 28 päeva, siis kuidas mu puhkus mahus peaks välja arvutatama ja kui suur see peaks olema, palun?
kui mul on puhkust kahel erineval kohal kahe erineva lepinguga samal ajal samas koolis töötades saada aastas õppejõuna 56 kalendripäeva ning osakonnajuhatajana 28 päeva, siis kuidas mu puhkus mahus peaks välja arvutatama ja kui suur see peaks olema, palun?
Vastus: Kaia Taal, nõustamisjurist, Tööinspektsiooni Põhja inspektsioon, www.ti.ee
Kui puhkuste kasutamises samal ajal ei jõuta kokkuleppele, siis võib juhtuda, et töötaja puhkab näiteks õppejõu ametist 01.07. kuni 26.08. (56 kalendripäeva) ja osakonnajuhataja ametist alates 27.08. kuni 23.09. (28 kalendripäeva) ning sellist perioodi, kus töötaja ei peaks üldse töötama ja saaks mõlemast tööst puhata, ei tekigi. Kindlasti pole see aga puhkuse eesmärki silmas pidades õige.
Seega on kahe töölepinguga töötaval töötajal õigus mõlema lepingu järgsele puhkusele, mis nende võimaliku kattuvuse korral võib olla erineva pikkusega ehk minimaalselt 56(sealhulgas 28) kalendripäeva ja maksimaalselt 56+28 kalendripäeva (töötades samal ajal siiski teisel tööl).
Pööran Teie tähelepanu asjaolule, et Tööinspektsiooni õigusalane selgitus ei tähenda seaduse ainuõige tõlgenduse kehtestamist. Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal ja kui tekib täiendavaid küsimusi, siis võtke palun uuesti ühendust. Töösuhetest tulenevate probleemidega on Teil alati võimalik pöörduda kohaliku Tööinspektsiooni juristi poole. Tööinspektsiooni juristide kontaktandmed ja vastuvõtuajad on kättesaadavad Tööinspektsiooni koduleheküljelt www.ti.ee. Samuti on Teil võimalik küsida nõu, helistades tööpäeviti kella 09.00-15.00 Tööinspektsiooni infotelefonile numbril 640 6000 või kirjutades e-posti aadressil jurist@ti.ee.
Küsimus: Kui palju on ette nähtud puhkepause 10h tööpäeva puhul kui on tegemist seisva tööga?18.03.2014
Tere
Kas on seaduses kuidagi täpsemalt määratletud puhkeaeg tööajal? Olen teenindaja, kes seisab ja kõnnib palju, tööpäeva pikkused siis vastavalt kas 10h või 8h. Kas mulle on ette nähtud iga kindla aja tagant mingi kindel minutite arv puhkuseks ja kas on oluline kuidas oma pausi kasutatakse, st kas söön või suitsetan?
Kas on seaduses kuidagi täpsemalt määratletud puhkeaeg tööajal? Olen teenindaja, kes seisab ja kõnnib palju, tööpäeva pikkused siis vastavalt kas 10h või 8h. Kas mulle on ette nähtud iga kindla aja tagant mingi kindel minutite arv puhkuseks ja kas on oluline kuidas oma pausi kasutatakse, st kas söön või suitsetan?
Vastus: Tanel Melk, partner/jurist, Advokaadibüroo LMP OÜ, www.lmp.ee
Tööandjal tuleb arvestada ka töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 9 lg 3¹, mille kohaselt peab tööandja suure füüsilise või vaimse töökoormuse, pikaajalises sundasendis töötamise või monotoonse töö puhul võimaldama tööpäeva või töövahetuse jooksul töötajale vaheajad, mis arvestatakse tööaja hulka. Seega olenevalt töö iseloomust näeb seadus ette ka teatud erisused tööpäevasiseste puhkeaegade osas.
Nagu eelnevalt märgitud, on Teil õigus 10- või 8-tunnise tööpäeva jooksul saada üks 30-minutiline vaheaeg. Rohkem vaheaegu või pause seadus ette ei näe. Samas peab tööandja võimaldama töötajale tööpäevasiseseid vaheaegu, kui tegemist on suure füüsilise koormusega. Seadus ei kirjuta ette, kuidas peab töötaja ette nähtud vaheaegu kasutama.
Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.
Tanel Melk
Advokaadibüroo LMP
partner/jurist
Tallinn & Tartu
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee