Õigus

Tere.

Töölepingu erakorralisel ülesütlemisel tööandja poolt majanduslikel põhjustel tuleb töötajate osas täita kõik koondamisega seotud ettekirjutused.

Tööandja peab töötajatele tegema kirjalikult taasesitatavas vormis töölepingu ülesütlemisavalduse (TLS § 95 lg1), seda põhjendama (TLS § 95 lg 2) ning järgima kõiki etteteatamise tähtaegu:
1) Töölepingu ülesütlemise tähtajad (TLS § 97 lg 2);
2) Töötajate informeerimine ja konsulteerimine (TLS § 101);
3) Töötukassa teavitamine (TLS §102);
5) tähtajad seoses kollektiivse ülesütlemisega (TLS §103).

Tähtajalise töölepingu ülesütlemisel majanduslikul põhjusel, (v.a TLS § 89 lg 2 p 2 - tegevuse lõpetamine), maksab tööandja töötajale hüvitist ulatuses, mis vastab töötasule, mida töötajal oleks olnud õigus saada lepingu tähtaja saabumiseni. Hüvitist ei maksta, kui tööleping öeldakse üles vääramatu jõu tõttu.

Olete firmas olnud tööl 1-5 aastat. Sellisel juhul tuleb Teile koondamisest ette teatada vähemalt 30 päeva (TLS § 97 lg 2 p 2).
Koondamise korral on tööandjal kohustus maksta Teile hüvitist ühe kuu keskmise töötasu ulatuses (TLS § 100 lg 1), arvestades Teie staaži tööandja juures, maksab Töötukassa Teile lisa Töötuskindlustuse seaduse alusel. Juhul, kui töölepingu erakorralisest ülesütlemisest teatatakse Teile ette vähem kui 30 päeva, siis on Teil õigus saada tööandjalt hüvitist etteteatamistähtajast puudu jäänud päevade eest (TLS § 100 lg 5).
Eesti Töötukassa kaudu on võimalik taotleda tööandja maksejõuetuse hüvitist, kuid seda pärast tööandja maksejõuetuks tunnistamist kohtu poolt. Sellisel juhul tuleb Teil ühendust võtta ettevõtte pankrotihalduriga, kes on kohustatud tegema avalduse Eesti Töötukassale.

Täpsema vastuse jaoks oleks vaja tutvuda konkreetse töölepingu- ning teiste töösuhet puudutavate materjalidega.
Kui peaksite probleemide tekkimisel konsultatsiooni vajama, leiate kontaktid meie kodulehelt: http://www.metiabi.eu/kontakt.html


Merike Michelson
www.metiabi.eu

Tere!

Perekonnaseisutoimingute seaduse § 45 lõige 1 sätestab, et abielu ei lahutata varem kui 1 kuu ja hiljem kui 3 kuu möödumisel avalduse esitamisest. Kui abikaasad jätavad abielulahutuspäeval perekonnaseisuametisse ilmumata ega teata ilmumata jätmise põhjusest, jäetakse abielu lahutamata. Kuivõrd abielu lahutatakse kohtus igal juhul, on siiski mõistlik lahutada abielu kohtuväliselt perekonnaseisuametis mõlema abikaasa kokkuleppel.

Kui abikaasad ikkagi ei jõua abielu lahutamises kokkuleppele ja üks abikaasadest esitab vastava nõude kohtule, oleneb kohtumenetluse kogupikkus paljudest asjaoludest, misttõttu on keeruline öelda, kui kiiresti teeb kohus otsuse abielu lahutamise kohta. Kui mingisuguseid takistusi ei esine, võib kohus abielu lahutada 1 kuu jooksul alates hagi esitamisest.

Reeglina kohtud vanemate ühise hooldusõiguse lõpetamist ei poolda, kuid olukorras, mil laps on peale lahkuminekut elanud Teie juures, on ilmselt põhejndatud, et lapse viibimiskoha otsustusõigus kuuluks Teile (iseasi, kas teil on üldse vaidlus selle üle).

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand

Kui sportlane pole ettevõtte töötaja ega töötaja lähisugulane ja ta ei pea saadu eest ettevõtte heaks midagi tegema, siis on tegu kingitusega, pole vahet, kuidas seda nimetada. Lisandub tulumaks 21/79 kingituse väärtusest. Kui sportlane peab saadud hüve eest midagi tegema, siis on tegu teenuse osutamisega (näiteks reklaamimine). Kui sportlane ei ole FIE, siis peab ettevõte teenustasust pidama kinni tulumaksu 21% ja tasuma sotsiaalmaksu 33%. Mitterahalist tasu käsitletakse erisoodustusena. Kui spordiklubi on kantud tulumaksusoodustusega organisatsioonide nimekirja, siis võib klubile maksuvabalt annetada kuni 3% väljamakstud palgasummast. Mis üle selle, maksustatakse tulumaksuga. Kui klubi osutab näiteks reklaamiteenust, siis on tegu tavalise äriga. Klubi poolt makstav stipendium on teatud tingimustel maksuvaba.

Hagi ja hagita menetluse vahe seisneb protsessi käigu erinevustes, kuid paari lausega ei ole võimalik neid lahti seletada. Oluline on see, et mõlemal juhul peate esitama kohtusse avalduse. Küsimusest ei selgu, milles nõue täpselt seisneb, kuid üldjuhul lahendatakse kaasomandi asjad hagita menetluses, samas kui rahalised nõuded lahendatakse reeglina hagimenetluses.

Liiklusseaduse tähenduses ei ole oluline, kas liisinguvõtja (vastutav kasutaja) on Teiega sõidukis või mitte. See asjaolu omab liiklusseaduse tähenduses tähtsust vaid selles osas, kas Te olete kohustatud sõiduki registreerimistunnistust kaasas kandma või mitte (vt LS § 88 lg 3).

Samas võivad konkreetse sõiduki kasutamise tingimused olla kokku lepitud liisingulepingus (või ka kaskokindlustuse lepingus) ning nende rikkumine võib kaasa tuua lepingulisi sanktsioone või tagajärgi. Selles osas tutvuge liisingulepingu ja sõidukikindlustuse lepingu tingimustega ning küsimuste tekkimisel võtke ühendust liisingu- või kindlustusandjaga.

Karistus omandab oma õigusliku jõu siis, kui see on jõustunud. Seega enne otsuse jõustumist määratud karistust ei kanta karistusregistrisse ning sellega ei saa arvestada ka juhtimisõiguse omistamisel. Otsus ei jõustu enne, kui selle peale ei ole enam võimalik kaebust esitada. Seega näiteks, kui esmase juhiloa väljastamise aeg saabub enne, kui karistuse vaidlustamiseks alustatud kohtumenetlus lõpeb, tuleb juhiluba väljastada vaatamata asjaolule, et karistus on määratud. Kuna LS § 106 lg 1 kohaselt antakse juhtimisõigus ja väljastatakse esmane juhiluba isikule, kellel ei ole karistatust LS § 291 kohase väärteo eest, siis on oluline, et esmase juhiloa väljastamise hetkel Teil sellist karistust ei oleks. Juhul, kui otsus jõustub varem, siis rakendub LS § 106 lg 1 ning Teile ei väljastata esmast juhiluba enne, kui karistus on karistusregistrist kustutatud.

Üldjuhul lahendab sellekohased taotlused karistuse määranud kohtuväline menetleja. Selleks tuleb menetlejale esitada enne otsuse jõustumist asjakohane taotlus.

Prognooside tegemine osas, kes jääb süüdi ja kes mitte, on liiklusõnnetuste puhul suhteliselt tänamatu töö. Lõplik hinnang antakse juhtumile siiski peale selle toimumist ning kõiki tõendeid/asjaolusid kogumis hinnates. Siinkohal tuleb arvestada kohtupraktikaga, mis igakord ei pruugi olla ühetaoline e. sarnaseid olukordasid on kohtute poolt lahendatud ka erinevalt. Seega on alati mõistlik vältida kahju tekkimist ka siis, kui endal tundub olevat õigus.

Kindlam oleks mitte nii eeldada, seda enam, kui naaber on teid informeerinud, et ilmselt tahab ta neid kätte saada. Valduse üleandmise ja vallasasjade kohta on ehk midagi müügilepingus kokku lepitud .... ?
Üldiselt peaksite võõrad asjad hoiustama ning need omanikule tagastama.

Saate nõuda teiselt kaasomanikult asja säilimiseks vajalike kulutuste hüvitamist. See tähendab, et saaksite naabri majaosa katuse korda teha ja nõuda selleks tehtud kulutuste hüvitamist. Tuleb aga jälgida, et need kulutused peavad olema üksnes sellised, mis on probleemide likvideerimiseks hädavajalikud, näiteks katuse vahetus ei pruugi siinkohal hea mõte olla (olenevalt selle seisukorrast). Naabri poole kütmist võiks nõuda ning kui naaber ei küta, siis võiks olla põhjendatud ka teil endal selle poole kütmine, kuid ainult minimaalsel määral, st. et üksnes niipalju, kui on vajalik niiskuskahjustuste vältimiseks.