Õigus
Küsimus: Kas KÜ peaks ümber vaatama parkimiskorralduse korteri omanikuvahetuse ja uue omaniku taotlusel?09.03.2014
Tere,
Ostsime korteri aastal 2010 mais. Hoovialal on parkimiskohad "aegade jooksul välja kujunenud". Täpselt ei teagi, aga ilmselt on see ka mingil moel paberile pandud. Meile vastavat dokumenti esitatud pole. Meie korteri eelmisel omanikul autot polnud, seega polnud ka kohta. Peale korteriostu lubati 2012 aasta kevadisel koosolekul parkimise küsimus päevakorda võtta. Lootsime lahendusele ja et ehk siis tuleb ka parkimiskohtade korraldust tõendav dokument. Pool aastat hiljem sain vastuse, et parkimise osas konkreetset lepet ei olnud ja seda teemat ei soovi enam käsitleda, KÜ-s on iga kuu tähtsaid probleeme ajada.
Meid on lihtsalt jäetud välja hoovialal parkimise küsimusega seonduvast. Siinkohal huvitab mind, kas KÜ mitte ei peaks ümber vaatama/kooskõlastama parkimiskorraldust uue korteriomaniku puhul? Meile antavad vastused on, et hoovialal on parkimine aastate jooksul välja kujunenud ja Teie korteril kohta pole, parkige tänavale maja ees või kõrvaltänavasse. Kusjuures KÜ õuealal on välja kujunenud nende aastate jooksul parkimiskohad ühe konkreetse korteri kohta suisa kahele asutuse autole. Kuidas kommenteerite? Igapäevaselt (k.a. nädalavahetused) pargivad õuealal kaks asutuse autot ühe korteri kohta, kui samas teisele korterile (antud juhul minule) pole eraldatud ainsatki kohta isikliku sõiduauto tarbeks. Kas asutuse autode väljaspool asutuse territooriumi parkimisel on ka eraldi nõuded? Kas näiteks mürkkemikaalidega tegeleva firma autot võib parkida KÜ territooriumil (õuealal)? Tänan
Ostsime korteri aastal 2010 mais. Hoovialal on parkimiskohad "aegade jooksul välja kujunenud". Täpselt ei teagi, aga ilmselt on see ka mingil moel paberile pandud. Meile vastavat dokumenti esitatud pole. Meie korteri eelmisel omanikul autot polnud, seega polnud ka kohta. Peale korteriostu lubati 2012 aasta kevadisel koosolekul parkimise küsimus päevakorda võtta. Lootsime lahendusele ja et ehk siis tuleb ka parkimiskohtade korraldust tõendav dokument. Pool aastat hiljem sain vastuse, et parkimise osas konkreetset lepet ei olnud ja seda teemat ei soovi enam käsitleda, KÜ-s on iga kuu tähtsaid probleeme ajada.
Meid on lihtsalt jäetud välja hoovialal parkimise küsimusega seonduvast. Siinkohal huvitab mind, kas KÜ mitte ei peaks ümber vaatama/kooskõlastama parkimiskorraldust uue korteriomaniku puhul? Meile antavad vastused on, et hoovialal on parkimine aastate jooksul välja kujunenud ja Teie korteril kohta pole, parkige tänavale maja ees või kõrvaltänavasse. Kusjuures KÜ õuealal on välja kujunenud nende aastate jooksul parkimiskohad ühe konkreetse korteri kohta suisa kahele asutuse autole. Kuidas kommenteerite? Igapäevaselt (k.a. nädalavahetused) pargivad õuealal kaks asutuse autot ühe korteri kohta, kui samas teisele korterile (antud juhul minule) pole eraldatud ainsatki kohta isikliku sõiduauto tarbeks. Kas asutuse autode väljaspool asutuse territooriumi parkimisel on ka eraldi nõuded? Kas näiteks mürkkemikaalidega tegeleva firma autot võib parkida KÜ territooriumil (õuealal)? Tänan
Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/
Samamoodi nagu teistel korteriomanikel puudub õigus keelata Teid oma autot õuealale parkida, puudub ka Teil õigus määrata teistele korteriomanikele ette, millised autosid nad õuealal pargivad.
Tervitades,
Andry Krass
Kvatro
Küsimus: Mida teha, kui maja valitseb kunagine ehitaja ja talle kuulub rohkem äripinda kui korterite ruutmeetreid kokku?09.03.2014
Tere. Mida teha edasi sellises olukorras? Meie majas korteriühistut ei ole. Maja haldab firma, kes selle maja ehitas. Temale kuulub äripindu ca 7000m2, kortereid on ca 3000m2. Haldaja infot ei anna ja kulusi ei tõenda. Palusin tõendada, mille alusel ta valitseb, ütles, et on olemas mingi korteriomanike otsus sellest ajast kui ta ise selle maja ehitas, seega eeldan, et tegi ise endale otsuse. Nüüd ühistut me luua ei saa, sest isegi kui kõik korterid nõus oleks, ei omaks me kokku suuremat pinda, sest äripinna omanik sellega ei nõustu. Minu küsimused oleks - mida teha edasi? KÜ me asutada ei saa, aga mida teha edasi, et õigus jalule seada. Valitseb siis majas ju ühisus aga mingeid koosolekuid ei peeta, aruandeid ei esitata. Kommunaalarved on väga väga suured ja nende esitaja neid ei põhjenda.
Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/
Korteriomanike üldkoosoleku saab korteriomandiseaduse paragrahv 18 lg 3 kohaselt kokku kutsuda vähemalt 1/4 korteriomanike algatusel.
Äripinna omanikul koosoleku kokkukutsumise ja uue valitseja valimisel suuri võimalusi ei ole kuna tal on ainult üks hääl nii koosoleku kokkukutsumise- kui koosolekul valitseja valimise üle otsustamisel (vt ka KOS par 19 lg 1).
Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
Küsimus: Kas mul on õigus esitada materiaalne-moraalne nõue korteriühistu vastu, kui murdsin libeduse tõttu käe luu?07.03.2014
Kukkusin korterelamu uksest väljudes ühistu territooriumil musta jää tõttu parema käe luu katki, olen haiguslehel, elan üksi ja kuna olen paremakäeline on mu elu täielikult häiritud. Kas mul on õigus esitada materiaalne-moraalne nõue ja kui jah, siis kust pean alustama? Maja ümbrus oli liivatamata.
Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee
Küsimus: Kas nõue rohelist bussikaart omada on Tallinnas tasuta bussisõiduks ikka õigustatud?07.03.2014
Tere,
olen Tallinna elanik ning ka vormistatud Tallinnasse. Sõitmisel bussis sain aga munitsipaalpolitseilt trahvi. Nimelt ei oma ma rohelist sõiduõigust tõendavat kaarti. Leian, et alustada väärteomenetlust ei ole õige. Lugesin ka läbi karistusseadustikus olevad punktid ja leian, et tallinlasele tagatud tasuta sõiduõigus ei tohiks olla piiratud kaardi omamisega, sest siinkohal tuleb mängu seaduse paradoksaalsus - reeglite järgi saan tasuta sõita, ent tehakse trahvi, kui ma ei ole kaardi valdaja (mis juba iseenesest maksab). Kas oskate soovitada punkte seadusandlusest, millega oleks võimalik otsus edasi kaevata?
olen Tallinna elanik ning ka vormistatud Tallinnasse. Sõitmisel bussis sain aga munitsipaalpolitseilt trahvi. Nimelt ei oma ma rohelist sõiduõigust tõendavat kaarti. Leian, et alustada väärteomenetlust ei ole õige. Lugesin ka läbi karistusseadustikus olevad punktid ja leian, et tallinlasele tagatud tasuta sõiduõigus ei tohiks olla piiratud kaardi omamisega, sest siinkohal tuleb mängu seaduse paradoksaalsus - reeglite järgi saan tasuta sõita, ent tehakse trahvi, kui ma ei ole kaardi valdaja (mis juba iseenesest maksab). Kas oskate soovitada punkte seadusandlusest, millega oleks võimalik otsus edasi kaevata?
Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee
Nimetatud otsuses on asutud seisukohale, et kasutamaks tallinlase õigust tasuta sõidule, tuleb omada valideeritud ühiskaarti.
Küsimus: Kas maja müügist saadud tulu kuulub jagamisele või ei kuulu, sest maja ei kuulunud ühisvara hulka?07.03.2014
Abielu ajal sain kinkelepinguga endale maja, mis kuulus ainult minule. Nüüd on maja müüdud ja käes abielulahutus. Kas maja müügist saadud tulu kuulub jagamisele või ei kuulu, sest maja ei kuulunud ühisvara hulka?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kahjuks ei ole Teie kirjelduse aluse võimalik selgitada, millal on vastavad toimingud tehtud, mistõttu ei saa kindlaks teha, kas kohaldub hetkel kehtiv või eelmine perekonnaseadus.
Kehtiva PkS § 27 lõige 3 sätestab, et abikaasa lahusvara moodustavad esemed, mille abikaasa omandab oma lahusvarasse kuuluva õiguse alusel või hüvitisena lahusvarasse kuuluva eseme hävimise, kahjustumise või äravõtmise eest või lahusvaraga tehtud tehingu alusel. Eeltoodust lähtuvalt on Teie lahusvarasse kuuluva omandi müügist saadav tulu Teie lahusvara ja abielu lahutamisel ühisvarana jagamisele ei kuulu.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kuidas jagatakse lahutuse korral pangakontol olev raha?07.03.2014
Kuidas jagatakse lahutuse korral pangakontol olev raha? Tean, et naise kontol oli suurem summa raha, aga kui jõudis abieluvara jagamise aeg kätte, oli see sealt kadunud. Kas üldse kontol olev raha läheb jagamisele?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Abikaasade pangakontol olev raha on samuti ühisvara, mis jagatakse abikaasade vahel abielu lõppedes. Kui abielu on lahutatud, kuid ühisvara jagamata, tuleb pangaarvel oleva raha jagamisel lähtuda pangakonto seisust lahutuse jõustumise kuupäeval. Kui abikaasad ühisvara jagamise osas kokkuleppele ei jõua, tuleb vastava nõudega pöörduda kohtu poole.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas pere juurest ära läinud mees saab nõuda, et kui ta oma asjadel järel käib, ei tohi majas viibida ühtegi "võõrast"?07.03.2014
22 aastat abielus olnud perekonnast lahkus mees kuue kuu eest uue naise juurde. Abielu lahutuse protsess on käivitunud. Mees on ühisomandis olevast eramust ära viinud oma isiklikud tarbeesemed ja riided. On alustanud ka muu ühisvara äraviimisega. Nüüd nõuab, et tema sinnatulekul ei tohi majas viibida võõraid isikuid, muidu kutsub politsei.
Mahajäänud perekonnale ei ole selline nõue vastuvõetav, kuna see takistab mahajäänud perekonnal normaalset suhtlemist oma tuttavate, sõprade ja sugulastega. Eriti valusalt puudutab see nõue koolist koju tulevaid lapsi, kellele naise vanemad käivad lõunat valmistamas.
Kas mehel on õigus sellise nõude esitamiseks? Kas mahajäänud perel on õigus oma elu privaatsuse tagamiseks rakendada abinõusid (elamu uste lukkude vahetamine, signalisatsiooni vahetamine?)
Kas mahajäätud perel on õigus keelduda mehel siseneda üksi või koos võõraste isikutega pere eluasemele? Kas mehe, nüüd viimastel päevadel tärganud nõue, tühjendada üks tuba mahajäänud pere asjadest ja anda see tema käsutusse, mille ta siis lukustab, on õigustatud? Sellega rikutakse pere privaatsust, kuna pere eluase avaneb sellega kõigile.
Ja kuidas põhjendada kõigi nende küsimuste jah või ei vastuseid?
Tänuga vastust oodates!
Mahajäänud perekonnale ei ole selline nõue vastuvõetav, kuna see takistab mahajäänud perekonnal normaalset suhtlemist oma tuttavate, sõprade ja sugulastega. Eriti valusalt puudutab see nõue koolist koju tulevaid lapsi, kellele naise vanemad käivad lõunat valmistamas.
Kas mehel on õigus sellise nõude esitamiseks? Kas mahajäänud perel on õigus oma elu privaatsuse tagamiseks rakendada abinõusid (elamu uste lukkude vahetamine, signalisatsiooni vahetamine?)
Kas mahajäätud perel on õigus keelduda mehel siseneda üksi või koos võõraste isikutega pere eluasemele? Kas mehe, nüüd viimastel päevadel tärganud nõue, tühjendada üks tuba mahajäänud pere asjadest ja anda see tema käsutusse, mille ta siis lukustab, on õigustatud? Sellega rikutakse pere privaatsust, kuna pere eluase avaneb sellega kõigile.
Ja kuidas põhjendada kõigi nende küsimuste jah või ei vastuseid?
Tänuga vastust oodates!
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui eramu on abikaasade ühisvara, on mõlemal abikaasal õigus seal viibida ja üks abikaasadest ei tohiks teisele abikaasale teha võimatuks ühisvarasse kuuluva eramu kasutamist. Siiski sätestab PkS § 23 lõige 1, et kui abikaasad elavad lahus või kui üks neist tahab eraldi elada, võib üks abikaasa nõuda, et teine abikaasa loovutaks perekonna ühise eluaseme või osa sellest talle ainukasutamiseks, kui see on vajalik suurte isiklike vastuolude vältimiseks.
Eeskätt soovitan Teil siiski mõelda ühisvara jagamise peale – kui kohtuväliselt ei õnnestu abikaasaga kokkuleppele jõuda, peaks ühisvara jagamise nõudega pöörduma kohtu poole.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas politseinik või vanglaametnik võib kaotada oma töö, kui lapse elatisraha nõuda kohtu kaudu?07.03.2014
Tere!
Olen kuulnud, et politseinikel ja vanglaametnikel võib tulla probleeme oma tööga, kui neid on kohtusse kaevatud. Soovin teada, kas on võimalus, et isa võib kaotada oma töö, kui nõuda kohtu kaudu elatisraha? Loomulikult ei soovi seda isale, kuid elatisraha võiks ta siiski oma lastele maksta (kaks last). Mitte, et ta seda ei oleks absoluutselt teinud, on küll, kuid vahelduva eduga ning praktiliselt ainult ühe lapse eest. Summaks on krooni ajal 1500-2000 krooni ning nüüd euro ajal 130-140 € kuus. Lapsed on nüüdseks mõlemad täisealised ning üks neist õpib gümnaasiumis, teine on aga juba 21-aastane. Kas lastel on võimalik elatisraha veel tagantjärele nõuda? Kui ma ei eksi on see võimalus ainult õppival lapsel?
Olen kuulnud, et politseinikel ja vanglaametnikel võib tulla probleeme oma tööga, kui neid on kohtusse kaevatud. Soovin teada, kas on võimalus, et isa võib kaotada oma töö, kui nõuda kohtu kaudu elatisraha? Loomulikult ei soovi seda isale, kuid elatisraha võiks ta siiski oma lastele maksta (kaks last). Mitte, et ta seda ei oleks absoluutselt teinud, on küll, kuid vahelduva eduga ning praktiliselt ainult ühe lapse eest. Summaks on krooni ajal 1500-2000 krooni ning nüüd euro ajal 130-140 € kuus. Lapsed on nüüdseks mõlemad täisealised ning üks neist õpib gümnaasiumis, teine on aga juba 21-aastane. Kas lastel on võimalik elatisraha veel tagantjärele nõuda? Kui ma ei eksi on see võimalus ainult õppival lapsel?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Usun, et pelgalt käimasoleva kohtumenetluse tõttu politseinik/vanglaametnik oma tööd ei kaota, seega peaksite siiski elatise väljamõistmiseks kohtu poole pöörduma, kui lapse isaga kohtuväliselt elatise maksmises kokkuleppele saada ei õnnestu.
Hetkel on kehtiv elatise miinimum 177,5 eurot, seega peaks laste isa igakuiselt maksma kahele lapsele elatist kokku summas 355 eurot.
Vanemal on kohustus ülal pidada alaealist last ja last, kes on saanud täisealiseks, kuid jätkab põhi- või keskhariduse omandamist põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, kuid mitte kauem kui lapse 21-aastaseks saamiseni. Tagasiulatuvalt on võimalik elatist taotleda kuni 1 aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas Europargi trahv on õigustatud, kui parkisn SMS-ga, kuid 123ABC asemel saatsin sõnumi auto numbriga ABC123?07.03.2014
Tere!
Parkisin europarklasse, korraliku inimesena tasusin sms-ga parkimise eest. Kiirustasin ja kirjutasin sms-i auto registreerimistähed-numbrid vahetusse (pidin kirjutama 123ABC aga kirjutasin ABC123). Auto juurest lahkusin rahuliku südamega, sest mulle tuli kinnitusena sms, et sõiduk ABC123 on pargitud. Hiljem avastasin autol leppetrahvi kviitungi, vaidlustasin selle. Europark vastas, et tulles mulle vastu, vähendavad nad trahvi 5-le eurolt. Ma ei ole sellega nõus, sest mul oli parkimise eest tasutud. Samuti on leppetrahvi peal kirjutatud asjaoluks, miks trahv väljastati, et parkimise eest tasumata. Kas neil on õigus nõuda minult 5 eurot trahvi? Põhjendavad 5-eurost trahvi sellega, et neil oli juba menetlus alustatud ja see on seotud kuludega.
Parkisin europarklasse, korraliku inimesena tasusin sms-ga parkimise eest. Kiirustasin ja kirjutasin sms-i auto registreerimistähed-numbrid vahetusse (pidin kirjutama 123ABC aga kirjutasin ABC123). Auto juurest lahkusin rahuliku südamega, sest mulle tuli kinnitusena sms, et sõiduk ABC123 on pargitud. Hiljem avastasin autol leppetrahvi kviitungi, vaidlustasin selle. Europark vastas, et tulles mulle vastu, vähendavad nad trahvi 5-le eurolt. Ma ei ole sellega nõus, sest mul oli parkimise eest tasutud. Samuti on leppetrahvi peal kirjutatud asjaoluks, miks trahv väljastati, et parkimise eest tasumata. Kas neil on õigus nõuda minult 5 eurot trahvi? Põhjendavad 5-eurost trahvi sellega, et neil oli juba menetlus alustatud ja see on seotud kuludega.
Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee
Küsimus: Kas korteriühistu juhatusel on õigus viiviseid nõuda tagasiulatuvalt 3 aasta eest?07.03.2014
Tere.
Kas korteriühistu juhatusel on õigus viiviseid arvutada tagasiulatuvalt 3 aasta eest, kui kommunaalteenust arvel on tingimus: viivis 0,05% päevas (määratud üldkoosoleku otsusega), kuid viivisarvet esitatud pole?
Kas korteriühistu juhatusel on õigus viiviseid arvutada tagasiulatuvalt 3 aasta eest, kui kommunaalteenust arvel on tingimus: viivis 0,05% päevas (määratud üldkoosoleku otsusega), kuid viivisarvet esitatud pole?
Vastus: Vello Vallaste, PhD (majandus), MEng, MPsych, CMC, Vallaste ja Partnerid OÜ, www.vjap.ee
