Õigus

Kuidas on lood lahus elavate lastevanematega (ühised lapsed, ühine korter + veel aastaid hiljem endiselt abielus olles) aga ühel poolel kaasadest on uus elu ja laps sündinud.
Pangalaenu maksab mees, aga tema abielus olev naine elab lastega (lapsi 4) nende ühises korteris. Kas endisel naisel (olgugi, et on abielus paberil) on õigust peale elatise veel nõuda lisaraha enda kulutusteks ja nõuda täpselt niipalju juurde, kui süda lustib, et laste isa peab juurde ostma teatud marki telefone ja muid hinnalisi asju? Mehel ju ka oma elu ja oma sündinud laps ning uue elukaaslase lapsed. Temal läheb samamoodi väljaminekuid, olgugi, et mehe naisel on suurem sissetulek kui mehel endal.

Mida teha kui lapsest ametlikult loobunud isa ei hoia lapsendamise saladust ja rikub PerekS §164 ning kuidas ära hoida soovimatut sekkumist lapse ellu?

Kui väikeses 3 korteriomandiga elamu (ühisus, valitsejat pole) mõttelistes osades kinnistul üks omanikest ei hoolda oma mõttelist osa kinnistust ja seda hooldavad (niidavad muru) teised korteriomandite omanikud, siis kuidas nõuda sisse kaasomandi eseme korrashoidmiseks tehtud kulutused, kui kulutused tekivad osadel kaasomanikel? Sama lugu kinnistuga piirneva tänava hooldamisega (koristamine, muru niitmine, lume lükkamine), millise kohalik omavalitsus kinnistu omanikele on pannud.
Isiku tähelepanu juhiti asjaolule, et ta pole juba 2 suve (2011 ja 2012) muruniitmise eest kinnistu kaasomanikele tasunud. Selle peale vastas, et kes käskis niita. Kui isik peab loomulikuks, et teised tema omandit hooldavad, siis see on ju kvalifitseeritav kelmusena ja teiste kulul rikastumisena?
Kui muruniitmiseks palgata firma, siis on arve ja asi selge. Aga kui teised kaasomanikud (elamu väike, haldaja ja hooldaja palkamine üleliia koormav) kulutavad omi ressursse (tööjõud, bensiin, muruniiduki kulumine), siis kuidas seda arveldada?
Nõue hakkab aeguma.
Kui arvet pole esitada, siis ei saagi kaasomandi eseme korrashoidmiseks tehtud kulutusi sisse nõuda?
Kas kaasomandi eseme korrapäraseks hoolduseks tehtud kulutuste tasumise nõue algab arve esitamisest või tehtud kulutuste ajast?
Kas eraisik saab teise eraisiku käest viivist nõuda alates kulutuse tasumise kohustuse tekkimise hetkest või arve esitamise hetkest? Millist viivise protsenti võib küsida? Kas eraisikul ja juriidilisel isikul on võrdsed võimalused viivist nõuda?
Kas isikute ebavõrdne kohtlemine on seadustega kooskõlas?

Kas, kuidas ja kui palju võin ma üürnikuna nõuda omanikult, üüriraha arvelt, kompensatsiooni selle eest, et üüritavas eluruumis on lakanud töötamast elektriboiler ja selleks ajaks, kui nüüd omaniku poolt tellitud remondimees tulla saab, olen pidanud elama 3 nädalat ilma sooja veeta, mis on mulle kujunenud tohutuks piinaks. Omanik ütleb, et varem ei saa midagi teha, ja et see on tema jaoks force majeure, tema ei ole süüdi. Aga mina leian, et ta peaks üürileandjana tagama üürnikule need tingimused, mille eest ta igakuiselt raha saab ja kui tingimused on halvenenud tuleb see üürnikule kompenseerida kui kannatanule.

Ja kas üürnikul on õigus, kokkuleppe mittesaavutamise korral, üürileping päevapealt üles öelda?

Tere
Kui põhjustasin avarii ja alkoholi sisaldus väljahingatavas õhus oli 1,02mg/l kohta, kas siis saab mind karistada pealkirjas ära toodud karistusseadustiku paragrahvi järgi või mitte. Varem ei ole alkoholi joobes karistatud.

Tere!
Lapse ema ähvardab mind sellega, et kui ma last iga nädal ei saa võtta enda juurde, siis ta annab mu kohtusse ja laseb kohtul paika panna, kui tihti ma pean last nädalas võtma. Aga mul töögraafik selline, kus pole võimalik iga nädal last võtta ja teen korteris parajasti suurt remonti. Ütlesin talle, et ma lõpetan ära remondiga, et siis saan võtta, ma ei saa last ju mustuse ja tolmu sisse viia. Aga ta tahab kiusu ajada. Aga kas on selline asi siis võimalik, et kohus määrab mulle ise kindlad korrad ema nõudmisel?

Kas tööandjal, kes tegutseb lasteaedade ja koolide toitlustamisega, on õigus nõuda töötajalt üks kuu tasuta puhkust, seoses töömahu vähenemisega suve-perioodil juulis-augustis?
Töölepingus on kirjas: puhkus 28 tööpäeva. Tasuta puhkusest pole juttugi.

Lugupidamisega,

Lapse isa maksis seni kokkuleppel elatisraha, mis oli pool valitsuse kehtestatud kuu alampalgast.
Möödunud aasta detsembris oli tal insult. Tema naise sõnul on mees kiiresti taastunud ja tema töövõimetuspension on vaid 268 eurot. Neil on ühine laps ja naine väidab, et tema on mehe ülalpidamisel. Nüüd pakuvad nad elatisraha 70 eurot kuus. Kas mul on mõtet küsida kohtu kaudu miinimumelatisraha või pole rohkem (kui 70 e) võimalik nagunii saada?
Kodulaenu arvestamata kulub lapsele u 365 eurot kuus. Mida tuleb kirjutada hagiavalduse reale – vanemate varalise seisundi kirjeldus? Kas pean teadma ka kostja vara? Kas tuleb esitada enda vara kohta tõendid, näit palga, korteri jm kohta?
Kui on ette näha, et kohus küsib infot lapsele mineva kulu kohta, kas võin kohe esitada kuludokumendid?
Kas elatisabi saamiseks võin kohtule esitada hagi tagamise taotluse vabas vormis või on ka selleks olemas blankett?

Kui laps on 18-aastane ja õpib gümnaasiumis ning isa lõpetas elatisraha maksmise, kas lapse emal on õigus kohtu kaudu täiskasvanud lapsele elatist nõuda või peab laps seda ise tegema. Senini oli tegemist kohtuvälise kokkuleppega fikseeritud summale (1500 krooni).

Tere.
Ühistu otsusega tasutakse keskkütte eest ettemaksu 9 kuud (näiteks 10 eurot m2), et talvel ei oleks kütte eest vaja palju korraga maksta. Kes soovisid, saavad tasuda tegeliku tarbimise järgi, siis talvel arved suuremad. Kuid arvel oleme võlglased. Kas ühistul on õigus näidata meid võlglastena, kuigi kõik arved tasutud, ka keskkütte eest?