Õigus
Küsimus: Kui mitu ametiaega järjest võib korteriühistu esimees ametis olla?12.03.2014
Tere,
Kui mitu ametiaega järjest võib korteriühistu esimees ametis olla? Kas korteriomanikul on õigus esimehelt küsida erinevaid ühistuga seotud dokumente vaadata? Kas korteriomanikul on õigus teada, kui palju saavad palka esimees/raamatupidaja/koristaja?
Kas esimehel peab olema nädalas üks päev, kus ta võtab korterielanikke vastu seoses nende muredega jne?
Kui mitu ametiaega järjest võib korteriühistu esimees ametis olla? Kas korteriomanikul on õigus esimehelt küsida erinevaid ühistuga seotud dokumente vaadata? Kas korteriomanikul on õigus teada, kui palju saavad palka esimees/raamatupidaja/koristaja?
Kas esimehel peab olema nädalas üks päev, kus ta võtab korterielanikke vastu seoses nende muredega jne?
Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/
Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
Küsimus: Kas tööandjal saab nõuda, et lihtsuse mõttes maksaksin õppepuhkuse ajal asendajale tasu omaenda palgast?12.03.2014
Tere,
Töötan haridusasutuses ning mul on vaja võtta õppepuhkust õpingute tõttu. Selleks perioodiks on mul vaja asendajat.
Töötunnid arvestatakse standardselt ehk need, mis on lepingus määratud ja eraldi arvestust töötundide kohta ei ole. Kuna arvatavasti tööandja ei soovi lisasekeldust, siis ta soovib kokkulepet, et maksaksin enda palgast oma asendajale.
Kas tööandjal on õigus sellist kokkulepet nõuda, kuna mul on tarvis viibida õppepuhkusel pikemal periooodil kui mõned tunnid?
Töötan haridusasutuses ning mul on vaja võtta õppepuhkust õpingute tõttu. Selleks perioodiks on mul vaja asendajat.
Töötunnid arvestatakse standardselt ehk need, mis on lepingus määratud ja eraldi arvestust töötundide kohta ei ole. Kuna arvatavasti tööandja ei soovi lisasekeldust, siis ta soovib kokkulepet, et maksaksin enda palgast oma asendajale.
Kas tööandjal on õigus sellist kokkulepet nõuda, kuna mul on tarvis viibida õppepuhkusel pikemal periooodil kui mõned tunnid?
Vastus: Merike Michelson, info- ja personalitöö, METI personaliabi OÜ, www.metiabi.eu; www.facebook.com/METIabi
Täiskasvanute koolituse seadus sätestab täiskasvanute koolituse alused ja õiguslikud tagatised täiskasvanutele nende soovikohaseks õppeks kogu eluea jooksul (TäKS § 1). Ehk, siis seaduse mõistes luuakse kõigile täiskasvanutele võrdsed võimalused enese täiendamiseks või ümberõppeks.
Tööandja kohustuseks on pidada tööajaarvestust ja seda vastavalt kuu tööaja normi järgi. Kuu tööaeg on erinev, kuna oleneb kalendaarsete tööpäevade arvust kuus (näit k.a veebruaris oli 19 tp -152 töötundi, märtsis - 20 tp ja 168 töötundi). Päevad, mil töötaja viibis õppepuhkusel, arvestatakse normtundidest maha.
Tööandja võib õppepuhkuse andmist edasi lükata juhul, kui üle 10 protsendi töötajatest või teenistujatest on samaaegselt õppepuhkusel (TäKS § 9).
Töötaja kompententsi ei kuulu õppepuhkuse ajal asendaja leidmine, samuti ei ole oma asendajale töötasu maksmine kooskõlas ühegi seadusega.
Seega on Teil täielik õigus õppida ja 20 tööpäeva eest aastas ka selle eest keskmist tasu nõuda.
Edukat enesetäiendust!
Merike Michelson
www.metiabi.eu
Küsimus: Kas ettevõtte peakontorisse koolitusele sõidu 4 tundi läheb tööajana kirja?12.03.2014
Tere. Meie asutuse peakontor asub Tallinnas ja seal toimuvad koolitused. Minu töökoht ei ole Tallinnas. Töötan graafiku alusel summeeritud tööajaga. Koolitusele edasi-tagasi sõiduks kulub kokku ca 4 tundi. Tavaliselt on koolituse pikkuseks 4 töötundi ja nii läheb ka graafikusse kirja. Kas nii on õige?
Vastus: Tiit Kruusalu, juhatuse liige, METI personaliabi OÜ, www.metiabi.eu; www.facebook.com/METIabi
Jah-ei vastust olemasolevate andmete põhjal ei saa anda. Reeglina ei lähe sõit tööle ja töölt koju arvesse tööajana. Samamoodi tuleks üldjuhul vaadelda ka koolitusele sõitu. Teiselt poolt tuleks aga arvestada Teie tavapärast töölejõudmise aega ning hinnata ajalist proportsiooni, kui palju kulub Teil koolitusel käimiseks rohkem isiklikku aega?
Kõigi asjaolude lõplikuks hindamiseks tuleks tutvuda Teie töölepinguga ja kui on siis ka tööandja poolt kehtestatud töökorralduse reeglitega.
Optimaalset aja kasutamist soovides:
Tiit Kruusalu
tiit@metiabi.eu
www.metiabi.eu
Küsimus: Kas tööandja peab töötajat teavitama, et tema töö mobiiltelefoni ja autot jälgitakse?12.03.2014
Kas tööandja peab teavitama töötajat sellest, et ta jälgib töötaja liikumist läbi tööandja poolt töötajale antud töövahendi (mobiiltelefoni)?
Kuivõrd selline tegevus on seaduslik? Sama küsimus ka tööandja poolt töö tegemiseks antud auto jälgimise kohta? Kas peab töötajat teavitama?
Kuivõrd selline tegevus on seaduslik? Sama küsimus ka tööandja poolt töö tegemiseks antud auto jälgimise kohta? Kas peab töötajat teavitama?
Vastus: Tiit Kruusalu, juhatuse liige, METI personaliabi OÜ, www.metiabi.eu; www.facebook.com/METIabi
Vastavalt TLS § 28 lg 2 p 11 peab tööandja austama töötaja privaatsust ja kontrollima töökohustuste täitmist viisil, mis ei riku töötaja põhiõigusi.
Minu hinnangul selline varjatud jälgimine ei ole seaduslik, sest Teie privaatsus saab olulisel määral riivatud. Eeldatavalt ei jäta Te tööpäeva lõpus oma ametimobiiltelefoni tööle ja seetõttu on jälgitav ka Teie tööajaväline liikumine.
Teatud tingimustel võib jälgimine olla ka põhjendatud, kui töötaja on sellest teadlik, aga täpsema vastuse saate, kui pöördute oma küsimusega Andmekaitse Inspektsiooni: https://www.aki.ee/et/inspektsioon/poordu-inspektsiooni-poole .
Teie põhiõiguste ja privaatsuse kaitset soovides:
Tiit Kruusalu
tiit@metiabi.eu
www.metiabi.eu
Küsimus: Kas kõik ühistu liikmed peavad maksma kohtukulusid, kui kohus mõistis menetluskulud ühistult välja?11.03.2014
Möödunud suvel oli meie korteriühistus üldkoosolek, kus osade liikmete arvates võeti vastu korteriühistu liikmeid liialt koormavaid kohustusi. Andsite head nõu siinses rubriigis 19.06.2013.aastal, läksime kohtusse tühistama üldkoosoleku otsust kaugküttele üleminekuks, pangast laenu võtmiseks ja majanduskulude hüppeliseks suurendamiseks. Maakohus lahendas asja kõigis kolmes punktis meile positiivselt ning mõistis menetluskulud ühistu kanda. Kui ühistu üldkoosoleku pädevusse kuulub õigusvaidluse pidamise otsustamine, siis seda otsust möödunud aastal ei tehtud. Ühistu juhatus pöördus tol ajal Korteriühistute Liidu juristi poole.
Kohus on otsuse teinud, lahend veel ei ole jõustunud. Kuid on küsimus, kas kõik ühistu liikmed peavad hakkama maksma kohtukulusid?
Kohus on otsuse teinud, lahend veel ei ole jõustunud. Kuid on küsimus, kas kõik ühistu liikmed peavad hakkama maksma kohtukulusid?
Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/
Kui menetluskulu kandmise nõue on korteriomanikule pandud (A) korteriühistu üldkoosoleku otsusega, (B) menetluskulu on seotud elamu majandamiseks ja säilitamiseks vajaliku toiminguga, (C) küsimuse võis lahendada häälteenamusega, (D) otsus on vastu võetud ettenähtud häälteenamusega, (E) otsus ei ole tühine, eelkõige kui otsuse vastuvõtnud liikmete üldkoosolekul ei ole rikutud kokkukutsumise korda ja otsus ei ole vastuolus heade kommetega, ning (F) otsust ei ole KÜS § 13 lg 3 alusel kehtetuks tunnistatud, siis kuulub kohtu poolt väljamõistetud menetluskulu jagamisele kõikide korteriomanike vahel.
Konkreetsel juhul, vaatamata sellele, et õigusvaidluse pidamise otsust üldkoosolekul ei arutatud, välistaksin võimaluse vältida menetluskulu kandmist punktides B, C ja D toodud alustel. Seega tuleb Teil edasiste sammude otsustamiseks oodata ära üldkoosoleku otsus (A), selgitada seejärel välja, kas sellel esineb tühisuse aluseid (E) ning juhul, kui viimatinimetatud tühisuse aluseid ei leidu, kuid leides, et vastuvõetud otsus rikub siiski Teie õiguseid, siis pöörduda kohtusse korteriühistu üldkoosoleku otsuse tühistamise taotlusega. Sama ring.
Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
Küsimus: Kuidas taotleda tasuta õigusabi, kui ise elan Soomes?11.03.2014
Tere!
Kui mu sissetulek on 500 € (lapsega kodune), ning elan Soomes ja saan toetusrahasid ja sissetulekut pole, kas mul oleks õigust taotleda Eestis tasuta õigusabi või riigilõivu maksmise summa vähendamist (seoses eestis elavad lapsed ning laste isa poolt elatusraha sisse nõudmine). Kuidas seda teha?
Kui mu sissetulek on 500 € (lapsega kodune), ning elan Soomes ja saan toetusrahasid ja sissetulekut pole, kas mul oleks õigust taotleda Eestis tasuta õigusabi või riigilõivu maksmise summa vähendamist (seoses eestis elavad lapsed ning laste isa poolt elatusraha sisse nõudmine). Kuidas seda teha?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Riigipoolse õigusabi saamine otsustatakse vastava taotluse alusel, mille peate esitama kohtule, mis on pädev elatisasja menetlema. Taotluse ja täiendavalt informatsiooni riigi õigusabi kohta leiate järgmiselt veebiaadressilt: http://www.riigioigusabi.ee/
Pean oluliseks märkida, et elatise nõudmine on riigilõivuvaba.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas maksekäsu kiirmenetluses on võimalik elatise suuruse muutumist seostada miinimumpalga muutumisega?11.03.2014
Tere!
Lapse elatisraha taotlemine kiirmenetluse korras - kas sinna saab kirja panna ainult konkreetse käesoleval aastal kehtiva miinimumsumma 177.50 või on võimalik lisada kiirmenetlusse selline sõnastus - "kuid mitte vähem kui riiklik elatise alammäär"? Et siis lause "kuid mitte vähem kui riiklik elatise alammäär" tähendaks seda, et elatise summa on seoses riikliku miinimumpalgaga ning automaatselt tõuseb miinimumpalga tõusuga ja lapse elatisraha suurus seostuks keskmise palga miinimumi muutumisega edaspidi?
Ja veel kas saab sinna lisada ka teema - "PkS § 97 punktist 2 lähtuvalt on ülalpidamist õigustatud saama laps, kes täisealiseks saanuna jätkab põhi- või keskhariduse omandamist põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni"?
Ette tänades
Lapse elatisraha taotlemine kiirmenetluse korras - kas sinna saab kirja panna ainult konkreetse käesoleval aastal kehtiva miinimumsumma 177.50 või on võimalik lisada kiirmenetlusse selline sõnastus - "kuid mitte vähem kui riiklik elatise alammäär"? Et siis lause "kuid mitte vähem kui riiklik elatise alammäär" tähendaks seda, et elatise summa on seoses riikliku miinimumpalgaga ning automaatselt tõuseb miinimumpalga tõusuga ja lapse elatisraha suurus seostuks keskmise palga miinimumi muutumisega edaspidi?
Ja veel kas saab sinna lisada ka teema - "PkS § 97 punktist 2 lähtuvalt on ülalpidamist õigustatud saama laps, kes täisealiseks saanuna jätkab põhi- või keskhariduse omandamist põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni"?
Ette tänades
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Maksekäsu kiirmenetluses on võimalik elatist taotleda vaid konkreetse summana, kuid kui maksekäsu kiirmenetlus läheb võlgniku vastuväite tõttu üle hagimenetluseks, on võimalik hagimenetluses muuta nõuet selliselt, et see oleks seotud alampalgaga.
Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-85-10 selgitanud, et alaealise lapse puhul mõistab kohus alaealise lapse kasuks elatise välja kuni lapse täisealiseks saamiseni. Kui laps täisealiseks saamiseni jätkab õpinguid põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, on lapsel endal võimalus esitada vanema vastu hagi elatise nõudes. Seega on alaealisele lapsele võimalik elatist taotleda kuni lapse täisealiseks saamiseni.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Mida teha, kui kaasomandis oleval kinnistul üks naaber kiuslikult takistab teise kaasomaniku liiklemist?11.03.2014
Tere!
Kui hoonestatud kinnistu on kaasomandis (mõttelised osad) ja hoones elab 2 perekonda ning hoone juurde pääseb kahelt poolt sissesõiduteelt, kuid kiuslikule naabrile ei meeldi, et me üldse tema poolelt läbi (sisse-välja) sõidame, kuigi ise sõidab meie poolelt küll millal aga tahab.
Tema kiusamisviis on järgmine: talvel lükkab meelega lume ette, kui lund pole, pargib oma auto ette.
Meie läbisaamine on olematu. Kuidas saab teda vastutusele võtta niisuguse ahistamise eest? Ükskord teavitasime politseid, aga saime vastuseks, et kaasomandi probleeme nemad ei lahenda.
Kui hoonestatud kinnistu on kaasomandis (mõttelised osad) ja hoones elab 2 perekonda ning hoone juurde pääseb kahelt poolt sissesõiduteelt, kuid kiuslikule naabrile ei meeldi, et me üldse tema poolelt läbi (sisse-välja) sõidame, kuigi ise sõidab meie poolelt küll millal aga tahab.
Tema kiusamisviis on järgmine: talvel lükkab meelega lume ette, kui lund pole, pargib oma auto ette.
Meie läbisaamine on olematu. Kuidas saab teda vastutusele võtta niisuguse ahistamise eest? Ükskord teavitasime politseid, aga saime vastuseks, et kaasomandi probleeme nemad ei lahenda.
Vastus: Taivo Saks, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Taivo Saks & Partnerid OÜ, www.tsp.ee
Küsimus: Kas on õigustatud naise poolt miinimumelatisraha nõudmine, kui isa kannab sisuliselt kõik lastega seotud kulutused?10.03.2014
Oleme abielus. Lapsed 6 ja 3 a. Naine kolis kodunt üürikorterisse 3 kuud tagasi. Lapsed elavad võrdselt nii isaga oma kodus, kui ka emaga oma uues kodus. Isa tasub igakuiselt lasteaiamaksud, huviringid, viib ja toob lapsi, ostab lastele kulukamad riided, ostab kõik vajaliku elamiseks uues kodus (külmiku, lastevoodid, jne). Viib kuu lõpus lastele ja naisele söögikraami. Miks mitte söögiraha, sest teades naise majandamisharjumusi, jätkub tema rahast esimeseks kaheks nädalaks. Kokku kulutused ühes kuus ca 500-600 eurot. Samas mahus on laste isa lubanud toetada lapsi ka edaspidi, kuigi elatakse nii isa kui ema juures.
Kas on sellisel juhul õigustatud naise poolt miinimumelatisraha nõudmine lastele?
Kas on sellisel juhul õigustatud naise poolt miinimumelatisraha nõudmine lastele?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui lapsed elavad võrdse osa ajast mõlema vanemaga ja mõlemad vanemad teevad vahetult laste ülalpidamiseks kulutusi, ei ole põhjendatud elatise väljamõistmine emmalt-kummalt vanemalt. Seega asun seisukohale, et Teie poolt kirjeldatud olukorras ei ole laste ema õigustatud laste isalt elatist nõudma.
Kui laste ema siiski otsustab elatise väljamõistmiseks pöörduda kohtu poole, on laste isale oma ülalpidamiskohustuse täitmise tõendamisel abiks erinevad kuludokumendid, nagu näiteks lastele ostetud riiete tšekid ja laste huviringide arved.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas ainuhooldusõigusega vanemal oli õigus muuta lapse perekonnanime ilma isa nõusolekuta?10.03.2014
Alla 10-aastase lapse ema soovis muuta lapse sünnijärgset perekonnanime (mis oli lapse isa perekonnanimi) ning anda lapsele enda perekonnanime. Emal on ainuhooldusõigus. Lapse nõusolek on protokollitud. Perekonnaseisuasutus ema soovi uue nime andmise otsusega ka täitis. Kas ainuhoolduslikul vanemal oli õigus seda teha ilma lapse isa nõusolekuta?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui lapse emale kuulub lapse ainuhooldusõigus, on tal tõepoolest õigus taotleda lapse perekonnanime muutmist lapse isa nõusolekuta.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand