Õigus

Töölepingu seadus (TLS) sätestab terviseseisundi tõttu töölepingu ülesütlemise töötaja poolt erakorralise ülesütlemisena (TLS § 91 lg 3) ning ei eelda mingit kestvust olukorrale, mil töötaja terviseseisund ei võimalda tal kokkulepitud tööd teha. Säte eeldab hoopis, et tööandja ei võimalda töötajale sobivat tööd ehk töölepingu tingimuste muutmist sellises olukorras ja seetõttu on töötajal õigus leping üles öelda.

Küll aga eeldatakse töövõime vähenemist terviseseisundi tõttu pika aja (eelduslikult nelja kuu) jooksul tööandja poolse erakorralise ülesütlemise korral (TLS § 88 lg 1 p 1). Seda neljakuulist perioodi saab arvestada nii järjestikku kui summeeritult. Eesmärk on, et tööandja ei ruttaks töölepingut lõpetama töötaja lühiajalise eemalviibimise tõttu tervislikel põhjustel. TLS § 92 lõike 2 punkti 3 järgi on töölepingu ülesütlemine keelatud põhjusel, et töötaja ei tule lühiajaliselt toime tööülesannete täitmisega terviseseisundi tõttu.

Töötaja terviseseisundile annab hinnangu spetsialist (arst). Töövõime vähenemist (pika aja jooksul) ei kinnita mitte ainult töövõimetusleht. Tööandjal on õigus suunata töötaja töötervishoiuarsti vastuvõtule töötaja tervise hindamiseks ja kohustus lähtuda arsti otsustest.

Seetõttu tuleb vahet teha, kumb töösuhte pooltest soovib lepingut lõpetada ja lähtuda seejärel seaduse eeldustest.

Pööran Teie tähelepanu asjaolule, et Tööinspektsiooni õigusalane selgitus ei tähenda seaduse ainuõige tõlgenduse kehtestamist. Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal ja kui tekib täiendavaid küsimusi, siis võtke palun uuesti ühendust. Töösuhetest tulenevate probleemidega on Teil alati võimalik pöörduda kohaliku Tööinspektsiooni juristi poole. Tööinspektsiooni juristide kontaktandmed ja vastuvõtuajad on kättesaadavad Tööinspektsiooni koduleheküljelt www.ti.ee. Samuti on Teil võimalik küsida nõu, helistades tööpäeviti kella 09.00-15.00 Tööinspektsiooni infotelefonile numbril 640 6000 või kirjutades e-posti aadressil jurist@ti.ee.

Selleks, et töötaja vastu kahjunõue esitada, tuleb tuvastada töötaja poolt töökohustuste rikkumine ja rikkumise ulatus.

Kui töötaja on töölepingut tahtlikult rikkunud, vastutab ta rikkumise tagajärjel kogu tööandjale tekitatud kahju eest. Kui töötaja on töölepingut rikkunud hooletuse tõttu, vastutab ta tööandjale tekitatud kahju eest ulatuses, mille määramisel arvestatakse töötaja tööülesandeid, süü astet, töötajale antud juhiseid, töötingimusi, töö iseloomust tulenevat riski, tööandja juures töötamise kestust ja senist käitumist, töötaja töötasu, samuti tööandja mõistlikult eeldatavaid võimalusi kahjude vältimiseks või kindlustamiseks. Hüvitist vähendatakse tööandja tegevusega seonduva tüüpilise kahju tekkimise riski tagajärjel tekkinud kahju võrra.

Seega suure tõenäosusega töötaja 100% arvuti väärtusest (sh jääkväärtusest) hüvitama ei pea, kuid konkreetsema vastuse andmine eeldab asjaoludega põhjalikumat tutvumist.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil info@lmp.ee.


Tanel Melk
Advokaadibüroo LMP
partner/jurist

Tallinn & Tartu
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee

Kõige lihtsam on võõrandada 250 EUR suurune osa osanikule, kelle osa on 1000 EUR ja 500 EUR suurune osa osanikule, kelle osa on 750 EUR. Sellisel juhul on mõlema osaniku osad 1250 EUR.

Olukorras, kus OÜ osad pole registreeritud EVK-s, tuleb osade võõrandamise tehingud allkirjastada notari juures, kes valmistab ette ka lepingute projektid. Kuigi tehingu tegemine toob ilmselt kaasa vajaduse külastada notarit, on see ilmselt ikkagi kõige lihtsam võimalus.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil info@lmp.ee.


Tanel Melk
Advokaadibüroo LMP
partner/jurist

Tallinn & Tartu
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee

Tegemist on rikkumisega, kuid kohustuse rikkumise tagajärjed võivad olla reguleeritud tööandja poolt kehtestatud regulatsioonidega. TLS seda küsimust otseselt ei reguleeri (etteteatamisel tuleb lähtuda mõistliku aja põhimõttest), kuid olen seisukohal, et ületunnitööga tegemist pole ning suure tõenäosusega oleks tööle mitteilmumine tööandja huve arvestades liiga koormav õiguskaitsevahend. Samas täpsemate soovituste andmiseks tuleks tutvuda konkreetsete asjaolude ning ka tööandja põhjendustega.


Tanel Melk
Advokaadibüroo LMP
partner/jurist

Tallinn & Tartu
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee

Tere, remondifondi suuruse üle saab otsustada ainult korteriühistu üldkoosolek. Kui üldkoosolek ei ole remondifondi suuruse muutmist otsustanud, siis ei ole antud juhul juhatus õigesti käitunud.

Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ

Lepingu võib sõlmida mis tahes asjade kokku leppimiseks, kuni need kokkulepped ei ole otseselt seaduse või heade kommetega vastuolus.
Teie soovitud kokkuleppe fikseerimisel peaksite pöörama tähelepanu sellele, kuidas seda realiseerida. Selleks peaks eelnevalt määratlema tulemuse, mida soovitakse saada ja seejärel olukorra, mille vastu soovite ennast lepinguga kaitsta. Selleks peaksite määratlema, millal loetakse, et on kohustus täidetud (suitsetamine on maha jäetud) ja millal loetakse, et kohustust on rikutud ning millised tagajärjed peaksid siis saabuma, kui kohustust on rikutud ja millal peaksid need saabuma.
Näiteks, millal loetakse, et inimene enam ei suitseta - kas piisab nädalasest pausist või peab mingi kindla arvu kuid vastu pidama; millal loetakse, et on kohustust rikkunud - kas üks suits aastas tähendab uuesti suitsetamist; kui ei tähenda, siis mitu tükki võib aastas tõmmata, et veel ei oleks kohustust rikkunud; kas ühe suitsuga vahelejäämine tähendab, et kohustust on rikutud; kellele ei tohi vahele jääda - s.t kes kontrollib - kas sõbranna või naabri pahatahtlik pealekaebamine on piisavalt objektiivne, et selle alusel lepingu rikkumist tuvastada või kes peaks olema see, kellele ei või vahele jääda, kas teistele võib; millised on rikkumise tagajärjed - kas kohe saabub kõige hullem tagajärg või antakse enne täiendav tähtaeg rikkumise kõrvaldamiseks (nagu seadus üldjuhul eeldab), kas kunagi võib uuesti suitsetama hakata - s.t kui viie aasta pärast hakkab suitsetama, kas siis on kohustust rikkunud; Lisaks, kuidas tagada lepingu täitmine rikkumise korral - õiguslikult pädev leping on see, millest tekkivad õigused on kohtu kaudu realiseeritavad ja kohtutäituri poolt täidetavad. Antud juhul ilmselt kohustuse täitmise nõue kohtus väga pädev ei oleks, sest raske on ette kujutada, et kohus kohustaks lepingupoolt suitsetamisest loobuma ning kohtutäitur asuks peale otsuse jõustumist isikult sunniviisiliselt selle kohustuse täitmist nõudma...

See, kes korteris elab, ei puutu asjasse ega muuda omaniku õigusi. Kui korter on ostetud kaasomandisse, kummalegi 50% osa, siis täpselt sellisena see suurus ka säilib. Laps niisama korteris elamisest omanikuks ei saa.
Kaasomanik võib alati nõuda kaasomandi lõpetamist. Üheks selliseks võimaluseks on korteri müümine, kuid see ei ole ainus võimalus. Võite ka teiselt kaasomanikult tema osa välja osta.

Peaksite talle nüüd nõude esitama. Kui auto omandit ei ole talle üle läinud, siis võite kaaluda ka auto väljanõudmist.

Liiklusõnnetuse põhjuste osas arvamuse andmiseks on vaja teada kõiki liiklusõnnetuse tehiolusid ja üldjuhul vajab sellise arvamuse andmine nende tehiolude analüüsimist. Teadmata kõnealuse liiklusõnnetuse tehiolusid, on allolev vastus käsitletav eelkõige üldise hinnanguna, mis baseerub tüüpjuhtumitel. Üldjuhul peab liikuva sõiduki juht manöövrit tehes või tagurdades tagama oma tegevuse ohutuse, sh vältima teistele isikutele kuuluva vara kahjustamist. Asjaolu, et seisev sõiduk oli pargitud kohas, kus parkimiskohad olid tähistamata, ei vabasta tagurdavat juhti kohustusest veenduda tagurdamise ohutuses. Eelöeldu tähendab, et tagurdades peab tagurdav juht teisi pargitud sõidukeid üldjuhul märkama ja neile otsasõitmist vältima.

Töölepingu seaduse (TLS) § 55 järgi eeldatakse, et töötaja iga-aastane puhkus on 28 kalendripäeva (põhipuhkus), kui töötaja ja tööandja ei ole leppinud kokku pikemas põhipuhkuses või kui seadus ei sätesta teisiti. Haridus- ja teadustöötaja põhipuhkus on eelduslikult kuni 56 kalendripäeva (TLS § 58). Töötajal on õigus töölepingus ettenähtud ja seadusega kooskõlas olevale põhipuhkusele, mida antakse töötatud aja eest (TLS §68).

Kui töötajal on mitu töölepingut, on tal õigus puhkusele iga lepingu kohta eraldi. See tähendab, et kui töötajal on erinevate töölepingutega õigus nii 28-päevasele kui 56-päevasele põhipuhkusele, siis on tal õigus mõlemale puhkusele.

Seega on kahe töölepingu alusel töötaval töötajal õigus põhipuhkusele kummagi töölepingu alusel töötamise eest eraldi. Kui erinevaid tööülesandeid täidetakse ühe töölepingu alusel, siis on õigus kasutada puhkust vastavalt selles ühes töölepingus nimetatud puhkusepäevade võrra.

Töölepingu seadus ei sätesta, kuidas mitme töölepingu alusel kasutatavat puhkust ajaliselt sobitama peab, kuid tulenevalt puhkuse eesmärgist on erinevate tööandjate puhul mõistlik arvestada töötaja teise töökoha puhkuseajaga, et töötaja ei käiks puhkuse ajal teises kohas tööl, vaid puhkaks. Kui mõlemad töölepingud on sõlmitud sama tööandjaga, on taoline olukord lihtsamalt lahendatav ja tööandja saab arvestada ainult enda ettevõtte vajadustega puhkuse ajal.

Pööran Teie tähelepanu asjaolule, et Tööinspektsiooni õigusalane selgitus ei tähenda seaduse ainuõige tõlgenduse kehtestamist. Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal ja kui tekib täiendavaid küsimusi, siis võtke palun uuesti ühendust. Töösuhetest tulenevate probleemidega on Teil alati võimalik pöörduda kohaliku Tööinspektsiooni juristi poole. Tööinspektsiooni juristide kontaktandmed ja vastuvõtuajad on kättesaadavad Tööinspektsiooni koduleheküljelt www.ti.ee. Samuti on Teil võimalik küsida nõu, helistades tööpäeviti kella 09.00-15.00 Tööinspektsiooni infotelefonile numbril 640 6000 või kirjutades e-posti aadressil jurist@ti.ee.