Õigus

Tere. Abikaasa omandas kinnisvara enne abiellumist kinkelepingu teel. Enne abiellumist panustasin abikaasa kinnisvara remondiks märkimisväärse summa. Abielu on nüüd lahutatud, ühisvara osa jagatud. Millisel moel peaksin abikaasalt nõudma oma kulutuste hüvitamist? Sisuliselt on ju abikaasa enne abielu minu raha arvelt suurendanud oma kinnisvara väärtust. Kas saab kasutada kiirmaksekäsku?

Tegemist paariselamuga, kaks eraldi korteriomandit. Maja olukord on nii kehv, et remont ei ole enam mõeldav. Ise sooviks oma osa lammutada ja uut maja ehitada. Naabriga kokkuleppele ei saa, müügiga ei nõustu, samas laseb oma poolel lihtsalt laguneda.
Millised on üldse väljavaated?

Tere. Elan kahekorruselises 8 korteriga majas, korteriühistut meil ei ole. Mõned aastad tagasi alustas alumise korteri omanik kapitaalremondiga ja viis muu hulgas ka oma korteri laed allapoole ja soojustas need villaga. Selle tulemusena muutus minu korter väga külmaks (külmaperioodil põrandal 7 soojakraadi, korteris hommikuti sooja 13-15 kraadi), õhtuks vaatamata kütmisele üle 16-17 kraadi ei saa, kuigi kütan 2 korda nii pliiti kui ahju, lisaks elektri radiaator ja 2 puhurit. Ka on minu korter muutunud väga niiskeks, hommikuks 90-95%, õhtuks saan õhukuivataja abiga 65-70%. Niiskus tuleb sellest, et minu korteri põranda ja alumise korteri lae vahel on nüüd umbes 50cm kõrgune ventilatsioonita ja kütmata ruum. Kohal on käinud ka kohaliku omavalitsuse komisjon, tehti ettekirjutus naabrile ehitada lae alla ventilatsioon. Midagi naaber ka tegi, kuid see ei toimi, tuvastati ka hallitus naabri laes, tänaseks hallitab ka minu korteris sein põranda juurest. Maja on projekteeritud nii, et meil on ka naabriga ühised korstnad, millede korstnajala tahma väljavõtu luugid asuvad alumistes korterites. Naaber viis oma vannitoa elektriküttele ja sulges seal tahma väljavõtu luugi, teatades, et tema seda enam ei vaja ja muu teda ei huvita. Ka on ta teinud muudatusi ahju ja pliidi korstnajala tahmaluukide asukoha osas, nii et juba aastaid on minu korteri tõmbelõõride tahm korstnajalast välja võtmata. Mingit ehitusluba naabril ümberehitusteks ei olnud ning mulle ütles, et see ei ole minu asi, mida tema oma korteris teeb. Millised võimalused mul on tekkinud olukorda lahendada ja kui suured õigused on sellele kaasa aitamiseks kohalikul omavalitsusel. Kas KOV-il on võimalik teha ettekirjutus, et alumise korteri omanik ennistaks lagede ja küttekollete tahmaluukide maja ehitusprojektis ettenähtud seisundisse?

Tunnen ennast tööandjana tihtipeale kimbatuses olevat, kui tööline tuleb minu juurde jutuga, et tal on vaja, et tema töötasu kantaks teise isiku kontole (töölise isiklik konto on arestitud kohtutäiturite poolt) esitades vastava avalduse. Kas mina kui tööandja (teades, et tööline hiilib tahtlikult kõrvale võlgade maksmisest) võin selle avalduse tagasi lükata ja töölisega vastava kokkuleppe tegemata jätta?

Minu korraline puhkus õpetaja ametikohal (56 päeva) määrati ajavahemikku 23.06-16.08 2014. Kas on seadusega kooskõlas, et puhkus algab riigipühal ja siis nende päevade eest (23.06 ja 24.06 - riigipühad) puhkusetasu ei maksta.

Tere,

Kas tööandjal on õigus omandikaitse tagamiseks ilma töövõtja teadmata lugeda tööandja arvutisse laekuvat või sealt saadetud elektronposti?
Kas ei teki vastuolu siin TLS § 28 lg 11?

Tere.
Mul said rolleri alkoholi joobes juhtimise eest tingimised läbi 2013a. detsembris ja nüüd siis juhtus jälle selline asi et 08.02.2014a. juhtisin külavahel rollerit 1,27mg/l väljahingatavas õhus alkoholi, tõenduslik alkomeeter. Olin täiesti rahulik ega vaielnud politseile vastu ja peale protokolli koostamist lasti mind tulema. Küsimus siis selline, mulle määrati karistuseks: KarS §74 lg 1,2,3 alusel 1 kuu koheselt vangistust. Ülejäänud karistuse osa 4 kuud vangistust ei pöörata täitmisele kui ei pane 18 kuulise katseaja jooksul uut tahtlikku kuritegu ja täidan KarS §75 kontrollnõudeid.
Lisaksin veel selle et, olen 80% töövõimetus pensionär ja kui ma prokuröri juures käisin, siis nii vandeadvokaat ja prokurör panid mulle sõnad suhu "sa ei ole võimeline tööd tegema ja ühiskondliku tööga sa ei saa hakkama jne."
Kas mul oleks võimalik vaidlustada see kohtuotsus ühiskondliku töö kasuks? Kahjuks mul läks arusaamisega kaua aega Kohtumajas.
Ma arvan, et ma ei pea seal vangimajas vaimselt vastu.
Tänan!

Juhtisin mootorsõidukit keelatud seisundis, ühes liitris väljahingatavas õhus oli mitte väiksem kui 0,74mg ning kiirusega 92 km/h ületasin lubatud suurimat sõidukiirust 70 km/h mitte vähem kui 19km/h. Karistus
liiklusseaduse § 224 lg 2 alusel rahatrahv 240 trahviühikut, liiklusseaduse §224 lg 3 p 1 alusel lisakaristus juhtimisõiguse äravõtmine 7 kuuks.
Ei ole otsusega rahul, sooviks teiepoolsed arvamus.

Tere,
Kas kiirusepiirangu märk võib linnas olla paigaldatud kolme sõidurajaga tee vasakule äärde kahe sõidusuuna vahelisele haljasalale? Sain trahvi kuna sõites parempoolsel rajal lihtsalt ei näinud seda.

Ettevõtte juht tahab kohtu korras sisse nõuda oma endiselt töötajalt kahju, mille töötaja tema juhatuse liikmeks oleku ajal sooritas. Kas kohtu menetluses võib juhtuda, et karistada saab ka juhatuse liige, kes vastutas sel perioodil ettevõtte töö korralduse eest?