Õigus
Küsimus: Kas rasedus- ja sünnituspuhkuse (140 päeva) eest on õigus puhkust ette saada?06.03.2014
Tere!
Töötan asutuses alates 01.november 2013. Detsembris teatasin ülemusele, et olen lapseootel. Dekreedi ajast andsin teada mõned päevad tagasi. Dekreet algab 5. mai. Sellega seoses ütlesin ülemusele, et soovin enne dekreeti võtta välja oma puhkuse, mida mul saada on. Tema vastus oli mulle, et mul on saada vaid eelmise aasta puhkus 5 päeva. Et selle aasta eest ei saa ma puhkust võtta. Enne seda muidugi olin ma tutvunud igasuguste seadustega, mis rasedat puudutavad. Ma teadsin, et tema vastus ei ole õige. Minu arusaam oli selline: Mul on õigus võtta oma eelmise aasta puhkus 5 päeva ja pluss siis selle aasta jaanuarist aprillini, mille eest tuleks 9 puhkusepäeva. Rasedus- ja sünnituspuhkus kestab 140 päeva ning ka selle aja eest on mul saada puhkust. Sellest ajast siis tuleks veel 11 päeva juurde.
Kuna mulle ei andnud antud olukord rahu, siis pöördusin juristi poole, kes mulle minu arusaama minu puhkusest kinnitas. Olgu veel öeldud, et puhkust ma ette midagi ei taha, sest enam tagasi ei kavatse ma antud ettevõttesse pärast lapsega kodus olemist enam minna. Seega tahan seda puhkust, mida mul on õigus saada.
Jurist koostas mulle puhkuseavalduse. Pärast juristi vastuvõttu läksin siis uuesti oma tööandja jutule seoses puhkusega. Ta ei ole ikka veel nõus sellise puhkuse andmise viisiga. Tema arvates ei ole mul õigust saada selle aasta puhkust ega ka seda 11 päeva, mis tuleb dekreedi arvelt. Olen tõeliselt mures, mida ma veel pean tegema, kuhu ma veel peaks pöörduma, kui isegi mitte juristi koostatud puhkusevaldus ei sobi mu tööandjale?
Töötan asutuses alates 01.november 2013. Detsembris teatasin ülemusele, et olen lapseootel. Dekreedi ajast andsin teada mõned päevad tagasi. Dekreet algab 5. mai. Sellega seoses ütlesin ülemusele, et soovin enne dekreeti võtta välja oma puhkuse, mida mul saada on. Tema vastus oli mulle, et mul on saada vaid eelmise aasta puhkus 5 päeva. Et selle aasta eest ei saa ma puhkust võtta. Enne seda muidugi olin ma tutvunud igasuguste seadustega, mis rasedat puudutavad. Ma teadsin, et tema vastus ei ole õige. Minu arusaam oli selline: Mul on õigus võtta oma eelmise aasta puhkus 5 päeva ja pluss siis selle aasta jaanuarist aprillini, mille eest tuleks 9 puhkusepäeva. Rasedus- ja sünnituspuhkus kestab 140 päeva ning ka selle aja eest on mul saada puhkust. Sellest ajast siis tuleks veel 11 päeva juurde.
Kuna mulle ei andnud antud olukord rahu, siis pöördusin juristi poole, kes mulle minu arusaama minu puhkusest kinnitas. Olgu veel öeldud, et puhkust ma ette midagi ei taha, sest enam tagasi ei kavatse ma antud ettevõttesse pärast lapsega kodus olemist enam minna. Seega tahan seda puhkust, mida mul on õigus saada.
Jurist koostas mulle puhkuseavalduse. Pärast juristi vastuvõttu läksin siis uuesti oma tööandja jutule seoses puhkusega. Ta ei ole ikka veel nõus sellise puhkuse andmise viisiga. Tema arvates ei ole mul õigust saada selle aasta puhkust ega ka seda 11 päeva, mis tuleb dekreedi arvelt. Olen tõeliselt mures, mida ma veel pean tegema, kuhu ma veel peaks pöörduma, kui isegi mitte juristi koostatud puhkusevaldus ei sobi mu tööandjale?
Vastus: Kaia Taal, nõustamisjurist, Tööinspektsiooni Põhja inspektsioon, www.ti.ee
Töötajal on õigus alanud kalendriaasta puhkusele täies ulatuses (TLS § 68 lg 3). Silmas tuleb pidada, et puhkust (nt 28 kalendripäeva) saab jagada osadeks vaid poolte kokkuleppel (TLS § 68 lg 5 teine lause), kuid ettekasutatud puhkuse tasu on tööandjal õigus töötaja kirjaliku nõusolekuta tasaarvestada nn lõpparvest töölepingu lõppemisel (TLS § 78 lg 3) ning et vahetult enne ja pärast rasedus ja sünnituspuhkust või vahetult pärast lapsehoolduspuhkust on naisel õigus nõuda puhkust talle sobival ajal (TLS § 69 lg 7 p 1).
Tööandja ei saa keelduda puhkuse andmisest jooksva kalendriaasta eest. Tal on mõistlik raseduspuhkusele mineva töötajaga kokku leppida põhipuhkuse jagamises osadeks ning mitte nõuda nö ettepuhkamist kogu 28 kalendripäeva ulatuses kalendriaasta eest, kui ilmselt tekib periood, mille eest ei arvestata väljateenitavat põhipuhkust (so lapsehoolduspuhkuse aeg, TLS § 68 lg 2, § 69 lg 3).
Pööran Teie tähelepanu asjaolule, et Tööinspektsiooni õigusalane selgitus ei tähenda seaduse ainuõige tõlgenduse kehtestamist. Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal ja kui tekib täiendavaid küsimusi, siis võtke palun uuesti ühendust. Töösuhetest tulenevate probleemidega on Teil alati võimalik pöörduda kohaliku Tööinspektsiooni juristi poole. Tööinspektsiooni juristide kontaktandmed ja vastuvõtuajad on kättesaadavad Tööinspektsiooni koduleheküljelt www.ti.ee. Samuti on Teil võimalik küsida nõu, helistades tööpäeviti kella 09.00-15.00 Tööinspektsiooni infotelefonile numbril 640 6000 või kirjutades e-posti aadressil jurist@ti.ee.
Küsimus: Kuidas peaks poeg (OÜ) arvele võtma isa (FIE) poolt üle antud ettevõtluse?05.03.2014
Isa, Füüsilisest Isikust Ettevõtja, andis ettevõtluse vara üle pojale (Osaühingule). Vara üleandmine toimus 0 maksumusega.
Tekkis küsimus, kas poeg (Osaühing) peab vara võtma arvele samuti O väärtusega, või võib selle hinnata vastavalt vara väärtusele ning võtta selle akti alusel arvele oma raamatupidamises.
Fie-na tegutsev isa lõpetas põllumajandusliku tootmise ja seoses sellega andis tootmisvahendid üle.
Tekkis küsimus, kas poeg (Osaühing) peab vara võtma arvele samuti O väärtusega, või võib selle hinnata vastavalt vara väärtusele ning võtta selle akti alusel arvele oma raamatupidamises.
Fie-na tegutsev isa lõpetas põllumajandusliku tootmise ja seoses sellega andis tootmisvahendid üle.
Vastus: Vello Vallaste, PhD (majandus), MEng, MPsych, CMC, Vallaste ja Partnerid OÜ, www.vjap.ee
Küsimus: Kas valesti kokku arvutatud arve võin jätta maksmata?05.03.2014
Tere!
Kuidas peaksin arvet tasuma kui arvel toodud teenused on valesti kokku arvutatud?
Pilt konkreetsest arvest: http://i.imgur.com/3RCcU2y.jpg
Kuidas peaksin arvet tasuma kui arvel toodud teenused on valesti kokku arvutatud?
Pilt konkreetsest arvest: http://i.imgur.com/3RCcU2y.jpg
Vastus: Vello Vallaste, PhD (majandus), MEng, MPsych, CMC, Vallaste ja Partnerid OÜ, www.vjap.ee
Küsimus: Kas maksuamet saab nõuda intresse mitme aasta eest, kui mind ei ole võlgnevusest teavitatud?05.03.2014
Jäin maksu- ja tolliametile tulumaksu võlglaseks ja unustasin seda maksta (loomulikult oma viga) kuid minu küsimus on järgmine, et kuidas maksuamet saab minult küsida nüüd aastaid hiljem meeletuid intresse, kui nad ei ole mind varasemalt sellest teavitanud, et ma olen maksuvõlglane ja et millised sanktsioonid sellega kaasnevad? Mõtlen nende sanktsioonide all intresse. Kuna see maksuvõlg oli andud siis veel mingi aeg kohtutäiturile, et see minu maksuvõla väljanõudmisega tegeleks, kuid samal ajal jooksid ikkagi intressid.
Kas see kõik on seadustega kooskõlas või mitte, see on minu küsimus? Maksuvõlg on koos kohtutäituri kuludega juba nüüdseks makstud.
Kuid intresse ei ole veel makstud, kuna mõtlesin enne asjatundjatega asja arutata.
Ette tänades
Kas see kõik on seadustega kooskõlas või mitte, see on minu küsimus? Maksuvõlg on koos kohtutäituri kuludega juba nüüdseks makstud.
Kuid intresse ei ole veel makstud, kuna mõtlesin enne asjatundjatega asja arutata.
Ette tänades
Vastus: Vello Vallaste, PhD (majandus), MEng, MPsych, CMC, Vallaste ja Partnerid OÜ, www.vjap.ee
Küsimus: Kuidas saada teada EVP-de eest soetatud korteri soetusmaksumus, et müügilt makstud tulumaksu tagasi taotleda?05.03.2014
Pärimise alusel saadud korter, mis on erastatud EVP-de eest, müüdi kaasomanike poolt 2012. aastal ja maksid tehingu pealt tulumaksu.
Nüüd lugedes kohtulahendit, ei oleks pidanud korteri müügi pealt tulumaksu maksma, maksuameti poole pöördudes, tuli välja, et peame tõestama, mis vääringus on korter eelnevalt soetatud? Aga kus peaksime sellise info kätte saama, kui kõik selle korteriga seotud inimesed on surnud ja kas tõesti on maksuameti nõudmised õigustatud, kuna sinna korterisse on tehtud investeeringud, mis ei kajasta ostmise hinnas? Kas on võimalik, kuskilt info leida EVP-de eest ostetud korterite kohta ehk, kui palju on antud korter kunagi maksnud?
Kas on vahet, kas inimesele on määratud invaliidsusgrupp, selliste tehingutega nagu tulumaksu maksustamine?
Nüüd lugedes kohtulahendit, ei oleks pidanud korteri müügi pealt tulumaksu maksma, maksuameti poole pöördudes, tuli välja, et peame tõestama, mis vääringus on korter eelnevalt soetatud? Aga kus peaksime sellise info kätte saama, kui kõik selle korteriga seotud inimesed on surnud ja kas tõesti on maksuameti nõudmised õigustatud, kuna sinna korterisse on tehtud investeeringud, mis ei kajasta ostmise hinnas? Kas on võimalik, kuskilt info leida EVP-de eest ostetud korterite kohta ehk, kui palju on antud korter kunagi maksnud?
Kas on vahet, kas inimesele on määratud invaliidsusgrupp, selliste tehingutega nagu tulumaksu maksustamine?
Vastus: Vello Vallaste, PhD (majandus), MEng, MPsych, CMC, Vallaste ja Partnerid OÜ, www.vjap.ee
Küsimus: Kui pöörduda isaduse tuvastamiseks kohtusse, kas siis saab ka tagantjärgi elatist nõuda?04.03.2014
Läksime raseduse ajal juba lapse isaga lahku. Tema läks tagasi oma vana elu juurde (lapsi tal rohkem pole). Kuna ta soovis, et lapsest keegi tema elus ei teaks, siis sünnitunnistusel isa nimi puudub. Aga ta lubas lapsele iga kuu raha anda. Laps on 1,6 aastat vana ja kokku on isa andnud ca 1000 EUR, mõni kuu 100, mõni kuu 50. Ka on ta last külastanud, ma ei ole seda keelanud. Kahjuks on sellise summaga lapse kasvatamine raske. Kui lapse isaga juttu teha, siis ta vastab, et tal rohkem pole, tal ka ju vaja arved ja pangalaenud tasuda ning süüa osta. Kui ma mainin, et aga laps tahab ka süüa ja riided selga, siis ta saab kohe kurjaks ja ei suhtle mõnda aega meiega.
Ma ei soovigi palju, vaid miinimumelatise summat, aga mida ei saa seda ei saa.
Kui ma nüüd kohtu poole pöördun, esiteks isaduse tuvastamiseks ja teiseks elatis nõudeks, siis kas mul on võimalik elatisraha saada ka tagasiulatuvalt või alates sellest hetkest, kui isa on kantud sünnitunnistusele?
Ma ei soovigi palju, vaid miinimumelatise summat, aga mida ei saa seda ei saa.
Kui ma nüüd kohtu poole pöördun, esiteks isaduse tuvastamiseks ja teiseks elatis nõudeks, siis kas mul on võimalik elatisraha saada ka tagasiulatuvalt või alates sellest hetkest, kui isa on kantud sünnitunnistusele?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-36-08 asunud seisukohale, et kuigi lapse isast põlvnemise tuvastamine on tagasiulatuv kuni lapse sünnini, ei saa lapsele ülalpidamist nõuda tagasiulatuvalt alates lapse sünnist. Reeglina nõuab kohus elatise välja alates elatishagi esitamisest ja erandina ka aasta enne hagi esitamist. Sellest tulenevalt ei saa vanemalt, kellest laps põlvneb, nõuda elatist tagasiulatuvalt alates lapse sünnist, kuid kohus saab esitatud elatise nõude rahuldada alates hagi esitamisest.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kuidas tõestada, et kaasomanik on kokku leppinud müügihinna kolmanda osapoolega, et meilt rohkem raha saada?04.03.2014
Elame majas, kus kaasomand jaguneb 50/50. Teine kaasomanik soovib oma osa müüa kolmandale isikule. Tean, et meil on ostueesõigus, mida saame realiseerida ka 2 kuu möödudes peale tehingu toimumist.
Kuidas saab tõestada, et müügitehingus fikseeritud hind ei ole kokkuleppehind kolmanda osapoolega selleks, et meilt rohkem raha saada?
Meie poolt pakutud hinda, mis on panga poolt tehtud hindamisaktil, samuti ka kinnisvarabüroo hindaja poolt tehtud, teine kaasomanik ei aktepteeri.
Tänades,
Kuidas saab tõestada, et müügitehingus fikseeritud hind ei ole kokkuleppehind kolmanda osapoolega selleks, et meilt rohkem raha saada?
Meie poolt pakutud hinda, mis on panga poolt tehtud hindamisaktil, samuti ka kinnisvarabüroo hindaja poolt tehtud, teine kaasomanik ei aktepteeri.
Tänades,
Vastus: Taivo Saks, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Taivo Saks & Partnerid OÜ, www.tsp.ee
Küsimus: Kas on mingeid võimalusi vaidlustada kaasomandi 50/50 proportsiooni?04.03.2014
Elukaaslased ehitasid kaasomandisse maja. Majja panustati ühe kaasomaniku poolt 70% (kaasomaniku ainuomandisse kuulunud eelmise kinnisvaraobjekti müük), teise poolt 30%, kuid kaasomand vormistati 50/50. Nüüdseks on tekkinud vajadus kaasomandi lõpetamiseks ja kaasomanik nõuabki majast 50% kuigi panustas omal ajal 30% ning soetas kõrvalt ainuomandisse kinnisvaraobjekte. Kas on mingeid võimalusi vaidlustada suhet 50/50 või jääb kaasomandi lõpetamisel loota vaid kaasomaniku südametunnistusele? Iseenesest oleks reaalselt võimalik tõendada, et kaasomandisse panustati ebavõrdsete proportsioonidega.
Vastus: Taivo Saks, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Taivo Saks & Partnerid OÜ, www.tsp.ee
Küsimus: Mida teha kui ema ei lase lapsega kohtuda ja lastekaitse eriti ei aita?03.03.2014
Tere!
Olen 5-aastase poisi isa. 3 kuud ma ei näe oma last, kuna ema ei lase mul temaga kohtuda. 1,5 aastat me ei ela lapse emaga koos. Laps aga oli minu juures 4 päeva nädalas, kuna ema oli tööl. Iga kuu ma maksin emale elatisraha.
Nii minul kui temal on uued elukaaslased. Ema tahab, et mina loobuksin lapsest raha eest. Laps tahab mind näha, aga kardab ema. Ema manipuleerib temaga ja jätab lapse ükskõik kellega, aga mulle üldse ei anna.
Käisin temaga lastekaitse osakonnas, aga midagi pole muutunud. Mida ma võiksin veel teha lapse heaks, et pojaga olla mõni aeg?
Olen 5-aastase poisi isa. 3 kuud ma ei näe oma last, kuna ema ei lase mul temaga kohtuda. 1,5 aastat me ei ela lapse emaga koos. Laps aga oli minu juures 4 päeva nädalas, kuna ema oli tööl. Iga kuu ma maksin emale elatisraha.
Nii minul kui temal on uued elukaaslased. Ema tahab, et mina loobuksin lapsest raha eest. Laps tahab mind näha, aga kardab ema. Ema manipuleerib temaga ja jätab lapse ükskõik kellega, aga mulle üldse ei anna.
Käisin temaga lastekaitse osakonnas, aga midagi pole muutunud. Mida ma võiksin veel teha lapse heaks, et pojaga olla mõni aeg?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui lastekaitsetöötaja vastuvõtul käimine mingisugust tulemust ei andnud, tuleks suhtlemiskorra kindlaksmääramise nõudega pöörduda kohtu poole. Selleks peaksite kohtule esitama vastava avalduse ja tasuma riigilõivu 5 või 10 eurot, olenevalt sellest, kas esitate avalduse kohtule läbi e-toimiku või muul viisil.
Kui kohus määrab lapsega suhtlemise korra kindlaks, on mõlemad vanemad kohustatud seda täitma – kui lapse ema peaks kohtumäärusega kindlaksmääratud korda rikkuma, on võimalik pöörduda lepitusmenetluse kohaldamiseks uuesti kohtu poole.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas selline asi on võimalik, et kui isa ikka ei maksa, siis saab tema vanematelt lastele elatisraha nõuda?03.03.2014
Tere,
Laste isa pole kordagi alimente maksnud kummalegi lapsele. Kuidas ma saaksin laste isalt alimente nõuda? Tööl ta käib mitteametlikult, juhutöid teeb. Ta enda arve on kohtutäiturite poolt arestitud ja sinna ei laeku midagi. Ta on teinud ühe lapse nimele pangakonto enda konto alla, kuid ka sinna ei laeku midagi. Kõik raha mis ta saab, on sulas. Tal puudub ka igasugune vara. Hetkel on tal peal tingimisi karistus ja ta käib igakuiselt ka kriminaalhooldaja juures. Kõige sellepärast sooviksingi saada mingisugust juristi nõu, et kuidas ma peaksin edasi toimima? Lisaks sooviks ma teada, et kas selline asi on võimalik, et kui isa ikka ei maksa, siis saab seda tema vanematelt nõuda? Aitäh kui oskate aidata.
Laste isa pole kordagi alimente maksnud kummalegi lapsele. Kuidas ma saaksin laste isalt alimente nõuda? Tööl ta käib mitteametlikult, juhutöid teeb. Ta enda arve on kohtutäiturite poolt arestitud ja sinna ei laeku midagi. Ta on teinud ühe lapse nimele pangakonto enda konto alla, kuid ka sinna ei laeku midagi. Kõik raha mis ta saab, on sulas. Tal puudub ka igasugune vara. Hetkel on tal peal tingimisi karistus ja ta käib igakuiselt ka kriminaalhooldaja juures. Kõige sellepärast sooviksingi saada mingisugust juristi nõu, et kuidas ma peaksin edasi toimima? Lisaks sooviks ma teada, et kas selline asi on võimalik, et kui isa ikka ei maksa, siis saab seda tema vanematelt nõuda? Aitäh kui oskate aidata.
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kahjuks ei selgu Teie kirjeldusest, kas elatis on kohtuotsusega välja mõistetud või mitte. Kui elatis on kohtuotsusega isalt välja mõistetud, kuid sellest hoolimata ta laste ülalpidamiskohustust ei täida, tuleks elatisraha kättesaamiseks pöörduda kohtu poole. Kui ka see ei anna tulemust, on võimalik laste isa suhtes algatada kriminaalasi KarS § 169 alusel, mis võib iseenesest distsiplineerida laste isa oma kohustusi täitma. Võimalik on taotleda asenduskohustusena lastele elatise maksmist isapoolsetelt vanavanematelt – selle eelduseks on asjaolu, et laste isalt ei ole võimalik elatist saada.
Kui Te elatise väljamõistmiseks kohtusse pöördunud ei ole, peaksitegi esimese sammuna kohtu poole pöörduma, taotledes mõlemale lapsele elatise väljamõistmist.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand