Õigus

Tere!

Kui soovite sõlmida notari juures kokkuleppe elatise maksmise osas, peate mõlemad notari juures kohal viibima. Erandina võib vanemat notari juures asendada selleks volitatud isik, kuid sellisel juhul peab ka volitus olema antud notariaalses vormis.

Notariaalse kokkuleppe sõlmimiseks peate notaribüroo juristi teavitama kokkuleppe sisust, mille alusel jurist koostab kokkuleppe elatise maksmise kohta. Kui kokkulepe on valmis ja sobiv, peavad vanemad tulema kokkulepet notaribüroosse allkirjastama.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand

Kuna puhkuse jagamine toimub töölepingu seaduse § 68 5. lõike järgi vaid poolte kokkuleppel, siis võib tööandja keelduda puhkuse jagamisest osadeks. Vähemalt 14 kalendripäeva peab töötaja tõesti puhkama järjest ja tööandjal on õigus keelduda ka puhkuse jagamisest lühemaks kui seitsmepäevaseks osaks.

Pööran Teie tähelepanu asjaolule, et Tööinspektsiooni õigusalane selgitus ei tähenda seaduse ainuõige tõlgenduse kehtestamist. Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal ja kui tekib täiendavaid küsimusi, siis võtke palun uuesti ühendust. Töösuhetest tulenevate probleemidega on Teil alati võimalik pöörduda kohaliku Tööinspektsiooni juristi poole. Tööinspektsiooni juristide kontaktandmed ja vastuvõtuajad on kättesaadavad Tööinspektsiooni koduleheküljelt www.ti.ee. Samuti on Teil võimalik küsida nõu, helistades tööpäeviti kella 09.00-15.00 Tööinspektsiooni infotelefonile numbril 640 6000 või kirjutades e-posti aadressil jurist@ti.ee.

Tere.

Tööandja ja töötaja (edaspidi Pooled) võivad kokku leppida, et töötaja kohustub tegema tööd üle kokkulepitud tööaja (TLS § 44 lg 1).
Seega eeldab ületunnitöö tegemine kokkulepet enne töö tegemist, kuna tööandja võib vastavalt hea usu põhimõttele nõuda ületunnitöö tegemist töötajalt ainult seaduses ettenähtud juhtudel (näiteks ettevõttega seotud erandlike ettenägematute ajutiste asjaolude tõttu), eelkõige kahju tekkimise ärahoidmiseks (TLS § 44 lg 4).

Antud informatsioonist loen välja, et enne ületunnitöö tegemist pole vaba aja hüvitamise perioodi suhtes Pooled kokku leppinud.
Töölepinguseadusest ei tulene kindlat aega, millal tuleb ületunnitööd vaba ajaga hüvitada, küll aga Poolte kohustust, käituda teineteise suhtes hea usu põhimõttest lähtuvalt. Seega tuleb juba läbirääkimistel arvestada üksteise huvisid ja õigusi ning seda ei saa otsustada ühepoolselt.

Kuna hüvitamise eesmärk on kompenseerida saamata jäänud puhkeaeg, siis ideaalvariandis oleks selle kompenseerimine vahetult pärast ületunnitööd.
Summeeritud tööaja arvestuse korral on ületunnitöö kokkulepitud tööaega ületav töö arvestusperioodi lõpul (TLS § 44 lg 1). Ehk siis, ületunni töö teostamisele järgneva kuu jooksul.

Töölepingu tingimuste täitmise rikkumisega on tegu sellisel juhul, kui ei ole kinni peetud kokkulepetest,
mida ollakse suutelised ka tõendama.

Õigeaegselt sõlmitud kokkuleppeid edaspidiseks!

Merike Michelson
www.metiabi.eu

Tulumaksu arvutamise aluseks on maa müügihinna ning maa soetamismaksumuse ja maa müügiga seotud kulude vahe. Nii müügitulu, soetamismaksumus kui ka müügiga soetud kulud peavad olema dokumentaalselt tõendatud. Seega, kui on võimalik maksuametile esitada maa soetamismaksumust tõendavaid dokumente, siis on saate taotleda tulumaksu ümberarvestust.

Äriühingu õigusvõime tekib äriregistrisse kandmisest ja lõpeb äriregistrist kustutamisega. Kuna antud juhul on ühing registrist kustutatud likvideerimismenetlust läbi viimata, siis on kindel, et maksuhalduril pretensioone pole ja ka keegi teine pole nõudeid esitanud. Kui pärast registrist kustutamist ilmneb, et äriühingul on vara, siis tuleb selle jaotamiseks rakendada likvideerimisabinõud. Vastava otsuse saab osaniku avalduse alusel teha registripidaja (vastav maakohus) kohtumäärusega. Avalduse sisu võiks olla: „Kuna registrist kustutatud OÜ-l YYYYY on vara (vt lisatud tõendit), siis palun algatada OÜ YYYYY likvideerimine ja määrata likvideerijaks endine osaühingu juhatuse liige XXX, isikukood ..., aadress ...“ Avaldusele lisada vara olemasolu tõend. Likvideerijaks võib määrata ka mõne teise vastava nõusoleku andnud inimese. Selle lugu ei puuduta maksuametit mingil kombel.

Need küsimused tuleks esitada ilmselt geodeedile.....

Tere!

Kui elate lapse isaga vabaabielus, siis perekonnaseaduse mõttes kooselu jooksul ühisvara ei teki – kooselu purunemisel jääb mõlemale partnerile see, mis on nende omandis.

Kui lapse isa ei ole nõus vabatahtlikult lapse isadust omaks võtma, peaksite isaduse tuvastamiseks pöörduma kohtu poole. Selleks peaksite kohtule esitama vastava hagiavalduse. Kui lapse isa ei võta ka kohtumenetluses lapse isadust omaks, teeb kohus põlvnemise tuvastamiseks dna-testi.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand

Tere!

Peaksite oma murega pöörduma Justiitsministeeriumi poole, kes abistab vanemaid välisriigist elatisraha kättesaamisel. Siiski annab Justiitsministeerium nõuandeid paberite vormistamisel, kuid sisulist õigusabi siiski ei paku.

Rohkem informatsiooni leiate järgmisel veebiaadressilt: http://www.juristaitab.ee/vormid-ja-kasulikud-viited/maarused-ja-tunnustamine/valisriigist-ulalpidamise-taotlemise-konventsiooni

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand

Töölepinguga võtab tööandja kohustuse anda tööd ning töötaja teha tööd kokkulepitud tasu eest kokkulepitud ajal ja mahus. Tööajakava ehk graafikuga korraldab tööandja tööd ja tööaega. Seega on ka summeeritud tööajaga töötaja kohustatud töötama kokkulepitud tööaja piires.

Töölepingu seaduse (TLS) § 51 lõike 1 järgi tuleb töötajale võimaldada 24-tunnise ajavahemiku jooksul vähemalt 11 tundi järjestikust puhkeaega. See tähendab, et tööpäev saab sama aja jooksul olla vaid kuni 13 tunni pikkune. Erandid ehk kuni 24-tunnised tööpäevad on võimalikud vaid järgmiste kriteeriumite samaaegsel esinemisel (TLS § 51 lg 3):
1. Erandiks on pooltevaheline kirjalik kokkulepe;
2. Ettevõtte tegevusala kuulub Euroopa Nõukogu direktiivi 2003/88/EÜ artikli 17 lõikes 3 nimetatud loetellu, ehk - nii pikk tööpäev on tegevusala tõttu õigustatud;
3. Töötamine ei kahjusta töötaja tervist ja ohutust.

TLS § 51 lg 5 alusel antakse sel juhul täiendavat puhkeaega võrdselt 13 töötundi ületanud tundide arvuga. See tähendab, et kui kuni 13-tunnisele tööpäevale peab järgnema vähemalt 11 tundi järjestikust puhkeaega, siis eelpool nimetatud tingimustel toimunud 14-tunnisele tööpäevale peab järgnema vähemalt 11+1 tundi puhkeaega.

Pööran Teie tähelepanu asjaolule, et Tööinspektsiooni õigusalane selgitus ei tähenda seaduse ainuõige tõlgenduse kehtestamist. Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal ja kui tekib täiendavaid küsimusi, siis võtke palun uuesti ühendust. Töösuhetest tulenevate probleemidega on Teil alati võimalik pöörduda kohaliku Tööinspektsiooni juristi poole. Tööinspektsiooni juristide kontaktandmed ja vastuvõtuajad on kättesaadavad Tööinspektsiooni koduleheküljelt www.ti.ee. Samuti on Teil võimalik küsida nõu, helistades tööpäeviti kella 09.00-15.00 Tööinspektsiooni infotelefonile numbril 640 6000 või kirjutades e-posti aadressil jurist@ti.ee.

Tere, KÜ dokumentidega tutvumise nõuet menetleb kohus hagimenetluses, mille algatamiseks tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku paragrahv 132 lg 1 kohaselt tasuda riigilõiv 250 eurot. Menetluses kantud kulude korteriühistult väljamõistmise kohta teeb otsuse vastava taotluse korral kohus.

Haginõude esitamine peab olema esitatud sellise täpsusega, et kohtuotsuse täitmist oleks võimalik ka kontrollida. Nõude esitamine "kõikide" mingit perioodi puudutate dokumentide esitamise kohta jätab kindlasti liiga palju ruumi subjektiivsusele ja laveerimisvõimalusele.

Mis puutub dokumentide näitamise eest tasu nõudmisesse, siis eeldades, et (a) mõlemad pooled lähtuvad hea usu põhimõttest, (b) dokumentide esitamise nõude esitaja on KÜ liige, (c) KÜ liikme poolt nõutud dokument puudutab KÜ liikme ja KÜ vahelist õigussuhet ning (d) KÜ põhikirjas puudub sellekohane eriregulatsioon, siis olen seisukohal, et tasu nõudmine KÜ poolt ei ole õiguspärane tegevus.

Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ