Õigus
Küsimus: Kui palju peab ette teadma oma tööaega, tööle asumise aja saan pidevalt teada ootamatult viimasel hetkel?14.02.2014
Tere,
Minul mure tööajaga. Olen tööl ühes ruumide rentimist pakkuvas asutuses. Töö on vahetustega ja selle ala töötajaid kaks. Tööpäevad on nädalas kõik päevad, seega tuleb tööpäevi kuus 15 päeva kanti. Töögraafik on teada, aga mitte tööpäevade kellaajad. Vahel algab tööpäev näiteks 8.00 hommikul, vahel aga hoopis 13.00 päeval, vastavalt siis ruumide rentimise broneeringule. Tihti on nii, et reedel (alles õhtul) teatatakse, et laupäeval on vaja tulla 10.00, kuigi varem oli teada, et tööpäev algab 15.00. Muudetakse viimasel minutil. TLS ütleb, et peaks olema mõistlik etteteatamise aeg. Minu tööandja väidab, et see kehtib tööpäevade, mitte aga kellaaegade kohta ja tööpäevad on mul ju ette teada. Töölepingus on kirjas vaid, et töötaja töötab graafiku alusel, täiskohaga, siis 40 tundi nädalas. Töötasuks on kindel kuupalk. Siit aga tekibki minu järgmine küsimus - kuna tööandja väidab, et kõik need 15 tööpäeva, mis on graafikujärgselt minu tööpäevad, pean ma arvestama, et võib-olla on vaja tulla tööle 8.00 ja olla kuni 00.00 ja ma ei või nende päevade sellesse ajavahemikku planeerida ühtegi enda asja, vaid pean olema iga hetk valmis selles ajavahemikus 8.00-00.00 tööle asuma - siis kas ei tuleks see aeg lugeda valveajaks?
Minul mure tööajaga. Olen tööl ühes ruumide rentimist pakkuvas asutuses. Töö on vahetustega ja selle ala töötajaid kaks. Tööpäevad on nädalas kõik päevad, seega tuleb tööpäevi kuus 15 päeva kanti. Töögraafik on teada, aga mitte tööpäevade kellaajad. Vahel algab tööpäev näiteks 8.00 hommikul, vahel aga hoopis 13.00 päeval, vastavalt siis ruumide rentimise broneeringule. Tihti on nii, et reedel (alles õhtul) teatatakse, et laupäeval on vaja tulla 10.00, kuigi varem oli teada, et tööpäev algab 15.00. Muudetakse viimasel minutil. TLS ütleb, et peaks olema mõistlik etteteatamise aeg. Minu tööandja väidab, et see kehtib tööpäevade, mitte aga kellaaegade kohta ja tööpäevad on mul ju ette teada. Töölepingus on kirjas vaid, et töötaja töötab graafiku alusel, täiskohaga, siis 40 tundi nädalas. Töötasuks on kindel kuupalk. Siit aga tekibki minu järgmine küsimus - kuna tööandja väidab, et kõik need 15 tööpäeva, mis on graafikujärgselt minu tööpäevad, pean ma arvestama, et võib-olla on vaja tulla tööle 8.00 ja olla kuni 00.00 ja ma ei või nende päevade sellesse ajavahemikku planeerida ühtegi enda asja, vaid pean olema iga hetk valmis selles ajavahemikus 8.00-00.00 tööle asuma - siis kas ei tuleks see aeg lugeda valveajaks?
Vastus: Tanel Melk, partner/jurist, Advokaadibüroo LMP OÜ, www.lmp.ee
Juhul kui tööandja ja töötaja on leppinud kokku summeeritud tööaja kohaldamises, peab tööandja töötajat kirjalikult teavitama tööajakava teatavaks tegemise tingimustest (alus: TLS § 6 lg 6). Summeeritud tööaega rakendatakse juhul, kui töötaja tööaeg jaguneb töösuhte iseloomust või töökorralduse eripärast tulenevalt arvestusperioodi jooksul ebavõrdselt. Taoline töökorraldus toimub tavapäraselt tööajakava alusel.
Tööandja peab töötajat kirjalikult teavitama eelkõige arvestusperioodist, tööajakava perioodist ja töötajale tööajakavast etteteatamise ajast enne arvestusperioodi või sellest lühema ajaperioodi algusest. Kuigi teatud juhtudel on tööandjal õigus tööajakorraldust ühepoolselt muuta, siiski ei tohiks tööandja töögraafikut pidevalt muuta. TLS § 17 lg 2 alusel on tööandja kohustatud arvestama korralduste andmisel mõistlikult töötaja huve ja õigusi. Kui korraldus tuleneb nt ühekordsest hädavajadusest, võib tööandja muudatusi graafikus ette näha, kuid ei saa pidada õigeks tööajakava pidevat muutmist, asetades töötaja olukorda, kus tal puudub võimalus oma isiklikku elu planeerida.
Kui tööandja antud korraldus ei arvesta töötaja huve ja õigusi või on vastuolus hea usu või mõistlikkuse põhimõttega (nt pidevad graafiku muutmised, millest töötajale antakse teada tööpäevale eelneval õhtul), on see tühine ehk töötaja jaoks ei ole korraldust kunagi antud, samuti ei ole vajalik korralduse vaidlustamine ja täitmine ehk töötaja võib keelduda sellise korralduse täitmisest (TLS § 17 lg 3).
Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Tanel Melk & Partners Law Firm`i poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@melk.ee.
Tanel Melk
Tanel Melk & Partners Law Firm
juhtivpartner
Tallinn & Tartu
Tel: 7 300 400
E-post: info@melk.ee
www.melk.ee
Küsimus: Kas on võimalik taotleda lubade varem tagasi saamist, kui pool aega on karistus juba ära kantud?14.02.2014
Tere,
Esmase kiiruseületamise eest määrati mulle ÜKT ja lisakaristusena 6 kuud load ära. Nüüdseks on load ära olnud pool ajast ehk üle kolme kuu. Kas on võimalik taotleda lubade tagasisaamist enne kui 6 kuud täis?
Aitäh!
Esmase kiiruseületamise eest määrati mulle ÜKT ja lisakaristusena 6 kuud load ära. Nüüdseks on load ära olnud pool ajast ehk üle kolme kuu. Kas on võimalik taotleda lubade tagasisaamist enne kui 6 kuud täis?
Aitäh!
Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee
Küsimus: Kas lubadeta sõidu eest vahele jäämise korral pööratakse tingimisi vangistus täitmisele?14.02.2014
On KarS 424 (joobes juhtimine) järgi määratud tingimisi 1a karistus, 3 a katseajaga. Lisaks 6 kuuks juhtimisõigus ära võetud. Otsuses on kirjas, et karistus jääb täitmisele pööramata, kui ei pane 3a jooksul toime tahtlikult uut kuritegu. Kui ma nüüd peaks rooli minema ja lubadeta sõidu eest vahele jääma, kas siis pööratakse see 1a vangistus täitmisele või mitte? Iseenesest peaks see olema väärtegu?
Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee
Küsimus: Kas tasub taotleda kiirmenetluse otsuse tühistamist, kuna sellele ei olnud sõiduki registreerimisnumbrit?14.02.2014
Tere,
17.01 toimus aeglasest sõidukist möödasõit, mille käigus nagu tellitult, fikseeris Liikluspolitsei inspektor kiiruse ületamise 119 +/- 4km/h. Kuna varasemast kiiruse ületamisest oli möödas 255 päeva (tookord kiirusega 104 +/- 4km/h), siis olin kohe raske rikkuja. Terve aasta on sõidetud täpselt liikluseeskirjade järgi. Möödasõidu põhjused olid väga kaalukad ja tee oli vastassuunas pikalt tühi.
Ise ei märganud, et protokollil ei olnud märgitud sõiduki reg nr-t.
Sain sellest teada alles siis, kui saabus tähtkirjaga otsuse koostanud inspektori kiri kus öeldi, et lugeda parandus õigeks ja lisada otsusele sõiduki reg nr. Tähtkiri saabus 06.02.14 kuigi koostamise päev oli märgitud 22.01.14
Tänaseks ei ole veel majanduslikel põhjustel rahatrahvi 200€ tasunud!
Kas kiirmenetluse otsust võiks paluda tühistada, mingeid kanaleid pidi, kuna sellele ei olnud sõiduki reg nr. märgitud!? Minu nimel ei ole ühtegi liiklusvahendit!
17.01 toimus aeglasest sõidukist möödasõit, mille käigus nagu tellitult, fikseeris Liikluspolitsei inspektor kiiruse ületamise 119 +/- 4km/h. Kuna varasemast kiiruse ületamisest oli möödas 255 päeva (tookord kiirusega 104 +/- 4km/h), siis olin kohe raske rikkuja. Terve aasta on sõidetud täpselt liikluseeskirjade järgi. Möödasõidu põhjused olid väga kaalukad ja tee oli vastassuunas pikalt tühi.
Ise ei märganud, et protokollil ei olnud märgitud sõiduki reg nr-t.
Sain sellest teada alles siis, kui saabus tähtkirjaga otsuse koostanud inspektori kiri kus öeldi, et lugeda parandus õigeks ja lisada otsusele sõiduki reg nr. Tähtkiri saabus 06.02.14 kuigi koostamise päev oli märgitud 22.01.14
Tänaseks ei ole veel majanduslikel põhjustel rahatrahvi 200€ tasunud!
Kas kiirmenetluse otsust võiks paluda tühistada, mingeid kanaleid pidi, kuna sellele ei olnud sõiduki reg nr. märgitud!? Minu nimel ei ole ühtegi liiklusvahendit!
Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee
Sõiduki registreerimisnumbri puudumine otsuselt ei loo iseenesest vältimatut alust kiirmenetluse otsuse tühistamiseks ja väärteomenetluse lõpetamiseks. Kiiruse ületamine jääb iseenesest kiiruse ületamiseks ka siis, kui sõiduki number on kiirmenetluse otsuses märkimata. Kas ja kui palju märkimata sõiduki number mõjutab kohtuotsust, sõltub menetluse käigus tuvastatavatest asjaoludest. Kui kohus tuvastab, et tegemist on pelgalt vormilise veaga, siis numbri puudumine kiirmenetluse otsuses otsuse tühistamist üldjuhul kaasa ei too.
Küsimus: Kuidas taotleda tasuta õigusabi?14.02.2014
Tere!
Kui mu sissetulek on alla 200 € (töövõimetus), seegi sots. ja pensioni raha, kas mul oleks õigust taotleda tasuta õigusabi või riigilõivu maksmise summa vähendamist (seoses alimentidega). Kuidas seda teha?
Kui mu sissetulek on alla 200 € (töövõimetus), seegi sots. ja pensioni raha, kas mul oleks õigust taotleda tasuta õigusabi või riigilõivu maksmise summa vähendamist (seoses alimentidega). Kuidas seda teha?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Usun, et Teie olukorras on tõepoolest alust riigipoolselt õigusabi saada.
Riigi õigusabi saamiseks peate kohtule esitama taotluse, mille vorm on saadav nii Justiitsministeeriumi kodulehel (http://www.just.ee/oigusabi) kui ka kohtutes ja advokaadibüroodes.
Taotluse peate esitama sellele esimese astme kohtule, kelle pädevuses oleks tsiviilasja lahendamine (nt kui elate Tallinnas, peaksite taotluse esitama Harju Maakohtule).
Parimate soovidega,
Küsimus: Kui soovime lahutada, maja ja laenu ümber vormistada ning ka alimendid paika panna, siis kuidas seda vormistada?14.02.2014
Tere,
kirjeldan olukorda:
Abielus mees ja naine, kaks alaealist last, abielu jooksul koos võetud laen ja maja ehitatud.
* Tänaseks elame laste isaga lahus. Soov on abielu lahutada. Mina lastega jään majja elama ja taotlesin pangast laenu ainulaenajaks saada. Pank on andnud nõusoleku.
* Laste isa on nõus maja minule andma. Hetkel on see ühisomandis. Kuidas majaga seotud tehingut tehakse? Notaris? Ja milline peaks see tehing olema? Kinkeleping? Võõrandamine? Kas seda tehingut saab koos lahutusega teha? Millises järjekorras peaks antud juhul toimima?
* Soov on ka ametlikud elatisrahad peale panna. Olen laste isaga kokku leppinud, et maksab iga kuu 300 eurot (150 eurot lapse kohta). Aasta jooksul on maksed toimunud väga kaootiliselt ja ta teeb oma äranägemise järgi tasaarveldusi (kui lapsed on vahel nädalavahetustel tema juures, siis ta vähendab summat). Soovin miinimum elatisraha rakendada. Kuidas selle protsessiga alustada?
* Kui ma soovin ühest Eesti linnast kolida teise koos lastega, siis kas laste isa saab seda takistada? Kuidas seda vältida ehk mida peaks tegema, et tal sellisel kujul sekkuda seaduslikult pole alust?
Ette tänades,
kirjeldan olukorda:
Abielus mees ja naine, kaks alaealist last, abielu jooksul koos võetud laen ja maja ehitatud.
* Tänaseks elame laste isaga lahus. Soov on abielu lahutada. Mina lastega jään majja elama ja taotlesin pangast laenu ainulaenajaks saada. Pank on andnud nõusoleku.
* Laste isa on nõus maja minule andma. Hetkel on see ühisomandis. Kuidas majaga seotud tehingut tehakse? Notaris? Ja milline peaks see tehing olema? Kinkeleping? Võõrandamine? Kas seda tehingut saab koos lahutusega teha? Millises järjekorras peaks antud juhul toimima?
* Soov on ka ametlikud elatisrahad peale panna. Olen laste isaga kokku leppinud, et maksab iga kuu 300 eurot (150 eurot lapse kohta). Aasta jooksul on maksed toimunud väga kaootiliselt ja ta teeb oma äranägemise järgi tasaarveldusi (kui lapsed on vahel nädalavahetustel tema juures, siis ta vähendab summat). Soovin miinimum elatisraha rakendada. Kuidas selle protsessiga alustada?
* Kui ma soovin ühest Eesti linnast kolida teise koos lastega, siis kas laste isa saab seda takistada? Kuidas seda vältida ehk mida peaks tegema, et tal sellisel kujul sekkuda seaduslikult pole alust?
Ette tänades,
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui olete abielu lahutamise ja ühisvara jagamise osas abikaasaga kokkuleppele jõudnud, peaksite mõlema küsimuse lahendamiseks notari poole pöörduma – notari juures saate lahutada oma abielu ja samuti sõlmida ühisvara jagamise kokkuleppe.
Lisaks eeltoodule saate notari juures sõlmida kokkuleppe elatise maksmise kohta – kokkuleppe võite sõnastada näiteks selliselt, et laste isa on kohustatud mõlemale lapsele elatist maksma poole alampalga ulatuses, siis on tagatud see, et alampalga suurenemisel tõuseb automaatselt ka elatis ja elatise summa ei jää nö ajale jalgu.
Laste isa Teid otseselt takistada ei saa, kui soovite lastega teise linna elama kolida, kuid tal on õigus kohtult taotleda laste viibimiskoha otsustusõigust. Kui kohus laste isa nõude rahuldab, on laste isal õigus ainuisikuliselt otsustada, kus lapsed edaspidi elama hakkavad. Ilmselgelt on ka Teil õigus taotleda laste viibimiskoha otsustusõiguse andmist.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas hoolduslehel oleku ajal olnud 24-tunnine valve ei lähegi graafikuga töö korral tunniarvestusse?13.02.2014
Tere,
Käin graafikuga tööl ning olin veebruari esimesed kolm päeva hoolduslehel. Selle aja sees oli mul üks 24-tunnine valve, ehk arvestasin, et lehega see kaetud. Tööle tulles aga selgus tõsiasi, et normtundidest võetud maha ainult 1 päev ehk 8 tundi ning tööandja ütles, et nädalavahetuse päevad ei lähe arvesse ning see siis tekitab olukorra, kus pean leidma võimaluse teha 16 tundi veel tööd. Kas tõesti vastab tõele, et nädalavahetus antud juhul ei lähe tunniarvestusse? Kui muidu olid normtunnid 152, siis hoolduslehelt saabudes ütles tööandja, et minu normtunnid on 144.
Ette tänades
Käin graafikuga tööl ning olin veebruari esimesed kolm päeva hoolduslehel. Selle aja sees oli mul üks 24-tunnine valve, ehk arvestasin, et lehega see kaetud. Tööle tulles aga selgus tõsiasi, et normtundidest võetud maha ainult 1 päev ehk 8 tundi ning tööandja ütles, et nädalavahetuse päevad ei lähe arvesse ning see siis tekitab olukorra, kus pean leidma võimaluse teha 16 tundi veel tööd. Kas tõesti vastab tõele, et nädalavahetus antud juhul ei lähe tunniarvestusse? Kui muidu olid normtunnid 152, siis hoolduslehelt saabudes ütles tööandja, et minu normtunnid on 144.
Ette tänades
Vastus: Tanel Melk, partner/jurist, Advokaadibüroo LMP OÜ, www.lmp.ee
Töötades summeeritud tööaja alusel ning olukorra tekkides, kus töötaja hoolduslehel oleku tõttu ei tööta, tuleb arvestusperioodi tööaega vähendada nende päevade võrra, mil töötaja ei saanud tööd teha. Siinjuures ei ole oluline, kas tegemist on nädalavahetusega või mitte, kuna summeeritud tööaja puhul on olulised vaid töötunnid.
Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Tanel Melk & Partners Law Firm`i poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@melk.ee.
Tanel Melk
Tanel Melk & Partners Law Firm
juhtivpartner
Tallinn & Tartu
Tel: 7 300 400
E-post: info@melk.ee
www.melk.ee
Küsimus: Kas mul on lahutamisel ka mingi õigus ühiselt enne abielu ostetud korterile?13.02.2014
Tere!
Elasime koos alates 2007 a jaanuarist, 2009 a märtsis ostsime koos korteri mehe nimele, abiellusime 2010 mais ja nüüd tahame lahutada. Kas minul on mingi õigus sellele korterile või kompensatsioonile, sest mu abikaasa kasutab seda korterit, mina kolisin sealt ammu välja. Pangalaenu maksab ka abikaasa, kuid kuna oleme abielus, siis on on see ühisraha ju, millest ta laenu maksab.
Tänan vastuse eest!
Elasime koos alates 2007 a jaanuarist, 2009 a märtsis ostsime koos korteri mehe nimele, abiellusime 2010 mais ja nüüd tahame lahutada. Kas minul on mingi õigus sellele korterile või kompensatsioonile, sest mu abikaasa kasutab seda korterit, mina kolisin sealt ammu välja. Pangalaenu maksab ka abikaasa, kuid kuna oleme abielus, siis on on see ühisraha ju, millest ta laenu maksab.
Tänan vastuse eest!
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui korter on ostetud enne abiellumist ja selle ainuomanikuks on Teie abikaasa, on tegemist Teie abikaasa lahusvaraga ja abielu lahutamisel selle jagamist nõuda ei saa. Kokkuleppel võite ilmselgelt sõlmida mistahes sisuga varajagamise kokkuleppeid.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas mul on isalt õigus nõuda kohtu määratud summat, hoolimata sellest, et meil olid vahepeal omavahelised kokkulepped?13.02.2014
Tere!
7 aastat tagasi lahku minnes sain kohtu kaudu otsuse, millega lapse ise maksab igakuiselt lapsele elatist 2000 Eesti krooni (127.82 eur). Vahepeal on olnud nii kokkukolimisi ja lahkuminekuid, et ühisel kokkuleppel maksmist ei olnud. 2 aastat tagasi sai lõplikult lahku mindud. Kuna meile - nii isale kui ka emale kuulus mõlemale 1/2 korteriomandist, siis lapse isa oli nõus oma poole korterist mulle (lapse emale) kinkima ning lapsele igakuiselt maksma 32 eurot. Kokkulepe oli, et abistab ka suuremate asjade puhul, kooli alguses küsisin 50 eurot lisaks ja ühe jope ostsime pooleks. Rohkem pole küsinud. Paraku on tänane elu läinud väga kalliks ning ilmselgelt jääb 10 aastase poisi söögiks ja riieteks sellise summa saamine väheks. Laps kasvab 97% minu (lapse ema) juures, kuna ta keeldub isa juurde minemast (näiteks jaanuaris oli laps isa juures ühe öö). Lapse isa elab koos uue perega, kus alles sündis ka laps ning osteti suur maja laenuga.
Kas mul (lapse emana) on õigus nõuda kohtupoolt määratud summat, mis sest et meil olid siin omavahelised kokkulepped ilma et me oma elukohast ilma jääks?
Kahjuks kingitud korteriomandiga laps suureks ei kasva.
7 aastat tagasi lahku minnes sain kohtu kaudu otsuse, millega lapse ise maksab igakuiselt lapsele elatist 2000 Eesti krooni (127.82 eur). Vahepeal on olnud nii kokkukolimisi ja lahkuminekuid, et ühisel kokkuleppel maksmist ei olnud. 2 aastat tagasi sai lõplikult lahku mindud. Kuna meile - nii isale kui ka emale kuulus mõlemale 1/2 korteriomandist, siis lapse isa oli nõus oma poole korterist mulle (lapse emale) kinkima ning lapsele igakuiselt maksma 32 eurot. Kokkulepe oli, et abistab ka suuremate asjade puhul, kooli alguses küsisin 50 eurot lisaks ja ühe jope ostsime pooleks. Rohkem pole küsinud. Paraku on tänane elu läinud väga kalliks ning ilmselgelt jääb 10 aastase poisi söögiks ja riieteks sellise summa saamine väheks. Laps kasvab 97% minu (lapse ema) juures, kuna ta keeldub isa juurde minemast (näiteks jaanuaris oli laps isa juures ühe öö). Lapse isa elab koos uue perega, kus alles sündis ka laps ning osteti suur maja laenuga.
Kas mul (lapse emana) on õigus nõuda kohtupoolt määratud summat, mis sest et meil olid siin omavahelised kokkulepped ilma et me oma elukohast ilma jääks?
Kahjuks kingitud korteriomandiga laps suureks ei kasva.
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui kohtuotsusega on elatisraha välja mõistetud, on Teil igal juhul õigus seda nõuda, olenemata sellest, et olete lapse isaga sõlminud kokkuleppe kaasomandi lõpetamise osas. Lapsele makstava elatisraha eesmärgiks on katta lapse igapäevaseid vajadusi, mistõttu ei saa elatist muude nõuetega tasaarveldada.
Kohtuotsuses märgitud summas on Teil õigus elatist nõuda seni, kuni tehakse uus otsus elatise osas (nt vähendatakse elatist, mis on küll väga ebatõenäoline, või suurendatakse elatist) või kui laps saab täisealiseks.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Millised kulud kuuluvad elatise alla ja mis määral elatist maksev vanem neid hüvitama peab?13.02.2014
Tere! Paluksin võimalusel lahti kirjutada, millised kulutused kuuluvad elatise alla ja mis määral elatist maksev vanem neid hüvitama peab. Lapse alaline elukoht on ema juures, isa tegeleb lapsega kahel argipäeva õhtul nädalas ca 3 h korraga ning vahel harva on laps isaga ka nädalavahetusel. Ema tasub kõik lapsega seotud kulud, va suuremad kulutused riietusele, mis on ära jagatud või makstakse kahasse. Kas järgnev arvestus on õige: üür + kommunaalkulud + söögikulud - isa osa on 1/4? Lasteaiamaks, trenn - isa osa on 1/2? Kas elatise alla võib ja tuleb arvestada ka muud lapsega seotud kulud, näiteks kulutused ravimite ostuks, meelelahutus (näiteks kinos- ja muuseumiskäigud, kohvikuskäigud, kulu sünnipäevakingitustele jne - kuna isa lapsega nädalvahetusel reeglina ei tegele, on need ca 90% ema kanda), väiksemad igapäevased rõivakulutused (pesu, sukapüksid jne). Kui isa selliseid kulusid vajalikuks ei pea, siis võib ta ka ju keelduda neid elatise sisse arvestamast? Hetkel on elatise kohta sõlmitud suusõnaline kokkulepe, aga kahjuks on ses osas tekkinud vaidlusi, samuti on probleemiks see, et elatis ei laeku kindlaks kuupäevaks, võib laekuda ette hoiatamata kuu hiljem jne - nagu isale sobib. Tänan vastuse eest ette!
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Lapse ülalpidamiskulude alla lähevad suures plaanis järgmised kuluartiklid: eluasemega seotud kulud, söök-jook, riided-jalanõud, huvitegevus, kooli-lasteaiaga seotud kulud, meelelahutus, sidekulud, hügieenikulud, ravikulud, transpordikulud. Lapse ülalpidamiskuluga on tegemist siis, kui see on lapse ülalpidamiseks vajalik.
Kui laps ja ema elavad kahekesi, on lapse eluasemekulude suuruseks ½ kogukulust ja lahus elava vanema kanda peaks jääma seega kogukulust ¼. Ülejäänud kuluartiklite osas peaks lahus elava vanema kanda jääma konkreetse kuluartikli ½ kogukulust.
Kui lapse isa ei nõustu elatist maksma vastavalt lapse põhjendatud vajadustele, tuleb ilmselt elatishagiga kohtu poole pöörduda.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand