Õigus

Tere,
Mul on heameel vastata tööandjale, kes lisaks oma ettevõtte majanduslikule seisukorrale hoolib ka töötajatest. Kindlasti leidub lahendus, mis mõlemapoolsete minimaalsete loobumiste hinnaga jätaks ellu nii tööandja kui ka töötajad.
Üheks lahenduseks on ajutiselt, kuni 3-ks kuuks vähendada töötajate töötasusid TLS § 37 alusel. Nimetatud paragrahv annab selleks vajalikud juhised ja eeltingimused. Teadmata kõiki asjaolusid, ei saa ma kahjuks anda põhjalikumat vastust, sest see väljuks siin portaalis lubatud tähemärkide arvust.
Kui registreerite ennast konsultatsioonile, siis saaksime läbi arutada erinevad võimalused ja leida kõige sobivama.
Kõigile parimat lahendust soovides:

Tiit Kruusalu
tiit@metiabi.eu
www.metiabi.eu

See, et inimesed sinna sisse on kirjutatud, ei tähenda mitte midagi. Elukoha registreering (n.ö sissekirjutus) ei oma õiguslikult juba väga palju aastaid ruumi kasutamise seisukohast mitte mingisugust tähendust. S.t et ei ruumi omanikule ega selle kasutajale ei teki ainuüksi elukohta "sissekirjutamisest" mitte mingeid õigusi ega kohtusi.
Ainus võimalus korteri jõuga vabastamiseks on pöörduda kohtusse.

Ekspertiisi tehakse reeglina siis kui on tekkinud vaidlus ning selles vaidluses tuginetakse võltsitud dokumendile, mitte lihtsalt niisama. Kui aga selline soov siiski esineb, siis saaks sellise allkirja võltsimise kahtluse hajutada sellega, et tuleks töötajalt otse küsida, kas ta on lepingule allakirjutanud või mitte. Kui ta selles kindel ei ole, siis tuleks jah, kaaluda, millised ekspertiisid on vajalikud ja siis vastavasse asutusse pöörduda.

Eluruumi pinna suurus kinnistu suurust ega ka kaasomandi suurust ei mõjuta. Kasutuskorras võib leppida kokku, et kaasomaniku kasutuses olevate ruumide suurus on tema kaasomandi osa suurusest erinev. Ja tõsi on see, et kaasomandi osa suurust hinnatakse selle järgi, mida kaasomanik reaalselt kasutada saab. Seega elamispinna suurendamisega tõstab kaasomanik kahtlematult oma osa väärtust. Teilt on tarvis nõusolekut selleks, et te lepiksite olukorraga, kus naabrile kuulub samapalju elamispinda kui teile, kuid tema kaasomandi osa on seejuures väiksem. Tavaliselt hüvitatakse selline kinnisomandi osa suurusest kõrvalekaldumine vastaspoolele kas siis raha või muu hüvega, mis teist poole rahuldaks. Äkki oleks õige aeg pööningu väljaehitamisega alustada.

Tere, korteriühistuseaduse § 15 lg 1 kohaselt peab juhatus koostama ja esitama korteriühistu üldkoosolekule kinnistamiseks korteriühistu majandustegevuse aastakava, mis sisaldab:
1) korteriomandite majandamise eeldatavaid tulusid ja kulusid;
2) korteriühistu liikmete kohustusi sihtkulutuste ja koormatiste kandmisel;
3) andmeid korteriühistus tarbitud kütuse, soojuse, vee ja elektri koguse ning maksumuse kohta.
Sama paragrahv lõige kaks kohaselt tuleb eelnimetatud dokumendid koos eelmise aasta aruande ja bilansiga esitada korteriühistu liikmele vähemalt kaks nädalat enne korteriühistu üldkoosoleku toimumist.
Seega, kuigi seadus pangaväljavõtete esitamise kohustust juhatusele sõna-sõnalt ei pane, näeb see siiski ette ulatusliku aruandekohustuse. Arvestades, et juhatuse koostatud aruanded kinnitavad korteriühistu liikmed, siis peab juhatus võimaldama korteriomanikele ka esitatud aruannete kontrolli. Leian, et olukorras, kus korteriomanikud ei ole enda hulgast revidenti valinud, on juhatus kohustatud esitama aruande algdokumendid igale korteriühistu liikmele, kes vastava nõude esitab. Seega revidendi puudumine muudab keerulisemaks mitte korteriühistu liikmete vaid juhatuse olukorra.

Mis puutub remondirahade tasumisest keeldumisse, siis korteriühistu arvete tasumisest on korteri omanikul õigus keelduda juhul, kui korteriühistu ei ole eelnimetatud majanduskava kinnitanud või kui korteriühistu juhatus ei tõenda korteriomanikule, et korteriühistu on kulud, mida ta korteriomanikult nõuab, kandnud, õigesti jaganud, ning need on vajalikud korteriomandi valitsemiseks või sihipäraseks kasutamiseks.

Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ

Tere!

Kui laps täisealiseks saanuna jätkab põhi- või keskhariduse omandamist põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, on tal endiselt õigus nõuda oma vanematelt ülalpidamist, kuid maksimaalselt 21-aastaseks saamiseni.

Tulenevalt TsÜS § 164 lõikest 2 on vanemate ja laste vaheliste nõuete aegumine peatunud kuni lapse täisealiseks saamiseni. Kui laps on täisealiseks saanud, toimub elatisvõlgnevuse aegumine vastavalt TsÜS § 154-le – ülalpidamiskohustuse täitmise nõude aegumistähtaeg on kolm aastat iga üksiku kohustuse eest, seejuures aegumistähtaeg algab selle kalendrikaasta lõppemisest, mil kohustusele vastav nõue muutub sissenõutavaks.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand

Tööandjal ei saa olla mingit eri süsteemi. Töö- ja palgatingimused lepivad töötaja ja tööandja kokku töölepingus. Päevaraha pole töötasu, vaid tasu ebameeldivuste talumise eest, mis kaasneb tööülesannete täitmisega väljaspool alalist töökohta (töölähetus). Lisaks päevaraha maksmisele peab tööandja hüvitama kuludokumentide alusel ka töölähetusega kaasnenud kulud (näit transpordikulud). Töötundide arv pole seejuures oluline, loetakse päevi. Lähetusrahade maksmist reguleerib seadus. Kas pank arvestab krediidikõlbulikkuse määramisel kogu laekunud summat (mis sisaldab ka ebastabiilset lähetusraha) või ainult (stabiilset) palka, on iga panga enda otsustada.

Peab, sest raieõiguse müügitulult pole tulumaksu kinni peetud. Kasu raieõiguse võõrandamisest kajastatakse tuludeklaratsiooni tabelis 6.2. Ühtki tululiiki eraldi ei maksustata, maksuamet arvutab tulumaksu tulude kogusummalt, millest on tehtud seadusega lubatud mahaarvamised (raieõiguse müügi puhul selle soetamismaksumus, võõrandamisega seotud kulud, metsauuendamiskulud).

Töölepingu seaduse (TLS) § 86 lõike 4 järgi ei või tööandja töölepingut üles öelda põhjusel, mis on vastuolus katseaja eesmärgiga. Katseaja eesmärgid tulenevad TLS § 6 lõikest 1, mille järgi on katseajal võimalik hinnata, kas töötaja tervis, teadmised, oskused, võimed ja isikuomadused vastavad tasemele, mida nõutakse töö tegemisel. Ülesütlemisavaldus peab olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ning sisaldama põhjendust. Töötajal on õigus avalduse saamisele järgnevast päevast alates 30 päeva jooksul ülesütlemine vaidlustada kohtus või töövaidluskomisjonis, kui tema õigusi on rikutud, nt kui ülesütlemine pole õigustatud.

Pööran Teie tähelepanu asjaolule, et Tööinspektsiooni õigusalane selgitus ei tähenda seaduse ainuõige tõlgenduse kehtestamist. Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal ja kui tekib täiendavaid küsimusi, siis võtke palun uuesti ühendust. Töösuhetest tulenevate probleemidega on Teil alati võimalik pöörduda kohaliku Tööinspektsiooni juristi poole. Tööinspektsiooni juristide kontaktandmed ja vastuvõtuajad on kättesaadavad Tööinspektsiooni koduleheküljelt www.ti.ee. Samuti on Teil võimalik küsida nõu, helistades tööpäeviti kella 09.00-15.00 Tööinspektsiooni infotelefonile numbril 640 6000 või kirjutades e-posti aadressil jurist@ti.ee.

Ei ole mingit seadust, mis eeldaks teise kaasomaniku nõusolekut kellegi pikaajalisel külastamisel. Omanikul on täieõiguslik võim oma asja kasutada. See tähendab eelkõige just seda, et ta võib kasutada oma asja oma äranägemise järgi. Kui kaasomanike vahel kehtib kaasomandis oleva asja kasutuskord (olenemata kinnistusraamatusse kandmisest), siis võib kumbki kaasomanik teostada oma omanikuõigusi tema kasutuses oleval kaasomandiosal ehk siis ise vabalt valida, keda ta oma kaasomandi osale kutsub ja kui kaua ta kellelgi seal viibida laseb.