Õigus
Küsimus: Kas tohin kahe kodu kahe laenu intressid tuludeklaratsioonis maha arvata?19.02.2014
Tere,
Mul on kaks kodu, kaks laenu. Varem elasin mõlemas kodus kordamööda, eri linnad. Nüüd ühes kodus elab mul üürnik. Kas tohin tuludeklaratsioonis ka selle kodu laenu intressid maha arvata?
Mul on kaks kodu, kaks laenu. Varem elasin mõlemas kodus kordamööda, eri linnad. Nüüd ühes kodus elab mul üürnik. Kas tohin tuludeklaratsioonis ka selle kodu laenu intressid maha arvata?
Vastus: Vello Vallaste, PhD (majandus), MEng, MPsych, CMC, Vallaste ja Partnerid OÜ, www.vjap.ee
Küsimus: Kas endine tööandja on kohustatud mulle saatma 14 kuu palgateatise posti teel või e-kirjaga?19.02.2014
Töötasin asutuses 14 kuud ja selle aja jooksul ei õnnestunud palgateatisi saada. Töörahu huvides ei hakanud neid ka jõulisemalt sel ajal nõudma, kuna teistelt töötajatelt sain teada, et kellelegi ei anta palgateatisi.
Saatsin peale töösuhte lõppemist 14. jaanuaril 2014 asutusele meili, milles palusin mulle saata meili või posti teel mu 14 kuu palgateatised tagantjärele, millest keelduti, kui ma ise isiklikult kohale ei tule.
Kas endine tööandja saab nüüd nõuda, et ma pean isiklikult minema kohale, et oma palgateatised kätte saada (nende poolt määratud nii nädalapäevad kui ka kellaajad, mis mulle ei sobi).
Elan oma endisest töökohast 100 km kaugusel.
Kas neil on õigus keelduda saata need teatised posti teel või meiliga?
Kas mu palgateatised jäävadki saamata, kui ma ise kohale ei sõida?
Saatsin peale töösuhte lõppemist 14. jaanuaril 2014 asutusele meili, milles palusin mulle saata meili või posti teel mu 14 kuu palgateatised tagantjärele, millest keelduti, kui ma ise isiklikult kohale ei tule.
Kas endine tööandja saab nüüd nõuda, et ma pean isiklikult minema kohale, et oma palgateatised kätte saada (nende poolt määratud nii nädalapäevad kui ka kellaajad, mis mulle ei sobi).
Elan oma endisest töökohast 100 km kaugusel.
Kas neil on õigus keelduda saata need teatised posti teel või meiliga?
Kas mu palgateatised jäävadki saamata, kui ma ise kohale ei sõida?
Vastus: Merike Michelson, info- ja personalitöö, METI personaliabi OÜ, www.metiabi.eu; www.facebook.com/METIabi
Teil on õigus oma tööandjalt küsida arvutatud ja makstud või maksmisele kuuluva töötasu kohta (TLS § 28 lg 2 p 12).
Esitage nõue kindlasti kirjalikult, sobib ka e-kiri.
Kui tööandja kahe nädala jooksul nõudmist ei täida, soovitan vastavasisulise avaldusega registreerida tööinspektori vastuvõtule.
Teile sobiva tööinspektori kontaktid leiate Tööinspektsiooni kodulehelt: http://www.ti.ee/index.php?page=120&
Edukat järelpärimist soovides:
Merike Michelson
www.metiabi.eu
Küsimus: Kas saan töölt tagasi lapsehoolduspuhkusele minna?18.02.2014
Tere!
Töötan praegu poole kohaga. Enne olin täistööajaga, aga jäin dekreeti 2011 september. Uuesti tööle läksin siis omal soovil poole kohaga 2013 aprill ehk siis tulin lapsehoolduspuhkuselt välja. Olen nüüd poole kohaga tööd teinud 10 kuud. Nüüd aga olen uuesti lapseootel, laps peaks sündima september/oktoober 2014. Küsimus selles, et kas mul on võimalik nö töölt ära tulla ja jääda uuesti lapsehoolduspuhkusele (Kui jah siis millal oleks viimane aeg seda teha)? Et ei peaks dekreeti jääma nüüd uue lapsega? Laps kellest jäin dekreeti töölt 2011 september saab 3-aastaseks novembris, et põhimõtteliselt mul ju kestab veel lapsehoolduspuhkus kui ma tööl ei käiks. Ma ei sooviks jääda dekreeti kuna dekreediraha ei tuleks palju, kuna töötan poole kohaga. Ja pärast lapse sündi peaksin ootama vanemahüvitist paar kuud, mida ma ei soovi. Sooviksin, et saaksin pärast lapse sündi kohe hakkata vanemahüvitist saama (kuna siis saab lapsega kauem kodus olla, dekreeti jäädes 1,4 aga kui ei ole dekreeti jäänud siis peaks olema 1,6) aga seda ma saaksin juhul kui ma dekreeti ei jääks. Olen ma õieti arusaanud? Või kuidas selles olukorras käituda, mida teha? Ette tänades
Töötan praegu poole kohaga. Enne olin täistööajaga, aga jäin dekreeti 2011 september. Uuesti tööle läksin siis omal soovil poole kohaga 2013 aprill ehk siis tulin lapsehoolduspuhkuselt välja. Olen nüüd poole kohaga tööd teinud 10 kuud. Nüüd aga olen uuesti lapseootel, laps peaks sündima september/oktoober 2014. Küsimus selles, et kas mul on võimalik nö töölt ära tulla ja jääda uuesti lapsehoolduspuhkusele (Kui jah siis millal oleks viimane aeg seda teha)? Et ei peaks dekreeti jääma nüüd uue lapsega? Laps kellest jäin dekreeti töölt 2011 september saab 3-aastaseks novembris, et põhimõtteliselt mul ju kestab veel lapsehoolduspuhkus kui ma tööl ei käiks. Ma ei sooviks jääda dekreeti kuna dekreediraha ei tuleks palju, kuna töötan poole kohaga. Ja pärast lapse sündi peaksin ootama vanemahüvitist paar kuud, mida ma ei soovi. Sooviksin, et saaksin pärast lapse sündi kohe hakkata vanemahüvitist saama (kuna siis saab lapsega kauem kodus olla, dekreeti jäädes 1,4 aga kui ei ole dekreeti jäänud siis peaks olema 1,6) aga seda ma saaksin juhul kui ma dekreeti ei jääks. Olen ma õieti arusaanud? Või kuidas selles olukorras käituda, mida teha? Ette tänades
Vastus: Merike Michelson, info- ja personalitöö, METI personaliabi OÜ, www.metiabi.eu; www.facebook.com/METIabi
Lapsehoolduspuhkust on õigus kasutada ühes osas või osade kaupa igal ajal kuni lapse kolme aastaseks saamiseni (TLS § 62).
Eeldatakse, et lapsehoolduspuhkusele jäämisest või lapsehoolduspuhkuse katkestamisest teatab töötaja tööandjale 14 kalendripäeva ette, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti (TLS § 62 lg 2).
Õigus vanemahüvitisele algab rasedus- ja sünnituspuhkuse lõpupäevale järgnevast päevast. Kui ema ei saanud rasedus- ja sünnituspuhkust, tekib õigus vanemahüvitisele alates lapse sünnist. http://www.sm.ee/sinule/perele/vanemahuvitis.html
Turvalist ja muretut lapseootust soovides:
Merike Michelson
www.metiabi.eu
Küsimus: Kas uus omanik võib üürnikult küsida lepingus kirjas olevat summat või eelmise üürileandjaga suuliselt kokkulepitut?18.02.2014
20.01.2014 läks maja, milles tähtajatu lepingu alusel korterit üürin, üle uuele omanikule. 15.02 esitati mulle uue omaniku poolt üürilepingu korraline ülesütlemise avaldus (3 kuud ette teatamist, tähtaeg 16.05) mille ka allkirjastasin. Sellega seoses järgmised küsimused:
1. Kui kirjalikus üürilepingus oli sätestatud, et ühe kuu üür on 200 € kuid hilisema suulise kokkuleppe kohaselt vana omanikuga maksin 250€ siis kas uuel omanikul on õigus küsida viimast summat või peab lähtuma lepingus kirjas olevast summast?
2. Uus omanik plaanib majas teostada kapitaalremondi korterite edasi müümiseks ning hoiatas, et töödega alustatakse esimesel võimalusel juba enne 16.05. Kas seal kehtivad mingid reeglid kui majas veel inimesi sees elab, et mitte nende elamistingimusi halvendada (müra, tolm jne.)?
3. Elasin varem samas majas teises korteris suulise lepingu alusel ja tegin ettemakse ühe kuu üüri ulatuses. Kolides praegusesse korterisse jäi ettemaks nö. õhku. Kas mul on õigus vanale omanikule viimast üüri tasudes see ettemaks üürist maha arvestada?
1. Kui kirjalikus üürilepingus oli sätestatud, et ühe kuu üür on 200 € kuid hilisema suulise kokkuleppe kohaselt vana omanikuga maksin 250€ siis kas uuel omanikul on õigus küsida viimast summat või peab lähtuma lepingus kirjas olevast summast?
2. Uus omanik plaanib majas teostada kapitaalremondi korterite edasi müümiseks ning hoiatas, et töödega alustatakse esimesel võimalusel juba enne 16.05. Kas seal kehtivad mingid reeglid kui majas veel inimesi sees elab, et mitte nende elamistingimusi halvendada (müra, tolm jne.)?
3. Elasin varem samas majas teises korteris suulise lepingu alusel ja tegin ettemakse ühe kuu üüri ulatuses. Kolides praegusesse korterisse jäi ettemaks nö. õhku. Kas mul on õigus vanale omanikule viimast üüri tasudes see ettemaks üürist maha arvestada?
Vastus: Taivo Saks, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Taivo Saks & Partnerid OÜ, www.tsp.ee
Omaniku vahetumisel läheb vana üürileping uuele omanikule üle sellisel kujul, nagu see teil eelmise omanikuga oli sõlmitud. Sellest tulenevalt kehtivad kõik kokkulepped senisel kujul edasi, muuhulgas ka kokkulepe selle kohta, et üürileandja on kohustatud teil seal sees normaalselt elada laskma ja mitte tekitama põhjendamatuid ebamugavusi.
Kui maksite üürilepingu sõlmimisel ettemaksu, siis korteri kokkuleppelisel vahetumisel see ettemaks niisama ära ei kadunud ja teil on jätkuvalt õigus see tagasi nõuda. Kuna üürileping läheb üle, siis ei või te lihtsalt niisama mingisugusest üürisummast (vanale omanikule) maha arvata, see tuleb teile uue omaniku poolt tagastada või lepite kokku tasaarvestuses viimase kuus üürist vms.
Küsimus: Kas pean tasuma teenuse eest, mida pole tellinud, sest korteriühistu esimees nokitses ise radiaatori termostaadi tööle?18.02.2014
Tere,
Peale maja küttesüsteemi renoveerimist ei läinud enam soojaks ühes korteris ühe toa radiaator. Eeldatavalt põhjustas seda paigaldatud vigane termostaat. Informeerisime sellest ühistu esimeest, kes saatis kohale "spetsialisti", viimane lihtsalt vaatas radiaatorit ja ei osanud sellest midagi arvata. Probleem püsis. Mõne aja pärast oli kohal ühistu esimees, kes mõningase termostaadi kallal nokitsemise, likvideeris probleemi.
Viimase kütte-kommunaalide arvele on aga lisatud summa, mille selgituseks on ülevaatus-konsultatsioon.
Küsimus on aga, kas pean tasuma teenuse eest, mida ma ei ole tellinud.
Tänades.
Peale maja küttesüsteemi renoveerimist ei läinud enam soojaks ühes korteris ühe toa radiaator. Eeldatavalt põhjustas seda paigaldatud vigane termostaat. Informeerisime sellest ühistu esimeest, kes saatis kohale "spetsialisti", viimane lihtsalt vaatas radiaatorit ja ei osanud sellest midagi arvata. Probleem püsis. Mõne aja pärast oli kohal ühistu esimees, kes mõningase termostaadi kallal nokitsemise, likvideeris probleemi.
Viimase kütte-kommunaalide arvele on aga lisatud summa, mille selgituseks on ülevaatus-konsultatsioon.
Küsimus on aga, kas pean tasuma teenuse eest, mida ma ei ole tellinud.
Tänades.
Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/
Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
Küsimus: Kes on süüdi, kui jalakäijale otsasõidu vältimise manöövriga vigastasin autot, mis mille juht oli see jalakäija?18.02.2014
Mul juhtus maanteel sõites liiklusõnnetus, kus selleks mitte ette nähtud kohas üritas minu auto eest kiiresti teed ületada jalakäija. Paraku ta libastus ja kukkus keset teed maha. Et mitte otsa sõita maas lamavale inimesele, ei jäänud mul muud üle, kui proovida temast mööduda paremalt, kuhu oli teepervele pargitud auto (ka vastasuunavööndi kaudu ei saanud mööduda, sest ka sealt tuli auto). Jalakäijast sain ma talle viga tekitamata mööda, aga tee äärde pargitud auto juhipoolsele taganurgale sõitsin sisse. Seega katki nii minu auto esinurk kui pargitud auto taganurk. Jalakäijaks osutus sellesama pargitud auto juht, kes kohe kohapeal õiglaselt tunnistas, et see avarii juhtus tema tõttu ja nii vormistasime kohapeal liiklusõnnetuse teatise, kuhu ta süü omaksvõtnuna ka alla kirjutas. Kohal käis ka politsei, kes asjasse ei süüvinud (tõi meile liiklusõnnetuse teatised), kuna meil süüdlase osas oli saavutatud kokkulepe ja ka inimesed viga ei saanud. Nüüd olevat aga kindlustusselts autoremonditöökotta, kus minu autot parandatakse, saatnud garantiikirja ja vormistanud selle minu kaskojuhtumiks koos omavastutusega ehk siis nagu mina oleksin süüdlane. Mind sellisest asjade käigust pole keegi siiani teavitanud. Tahaksin teada, kas selline käitumine on õige? Ja miks peaksin mina kinni maksma lisaks oma auto remondile liiklusõnnetuse põhjustanud jalakäija autole tekitatud kahjustused kui ta on algselt süü omaks võtnud? Olgu igaks juhuks märgitud, et mõlemad autod on kindlustatud ühes ja samas kindlustusfirmas.
Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee
Teie enda sõidukile tekkinud kahjude hüvitamist on võimalik nõuda siis kas kaskokindlustuse kindlustusseltsilt või tegelikult kahju tekitajalt. Kui Te leiate, et kahju on tekitatud konkreetse isiku e. antud juhul jalakäija poolt, võib kahjunõude kas tervikuna või osaliselt esitada ka kahju tekitanud isiku vastu. Antud juhul võiks nõuda omavastutuse osa hüvitamist.
Asjaolu, kas jalakäija tegevus ka tegelikult kahju tekkimisega põhjuslikus seoses on, tuleb välja selgitada ja tõendada.
Küsimus: Kas tööandja saab panna töötajatele valiku, et valigu, kes koondada ja selle töötaja tasu jagatakse teistele?18.02.2014
Toimusid palgaläbirääkimised, kus öeldi, et ettevõte palku ei tõsta, aga kui vahetustest üks inimene koondatakse, siis selle inimese palk jaotatakse vahetusse alles jäänud töötajate vahele ära.
Otsustamine jäeti töötajatele endile ja tundub, et enamus töötajaid on sellise asjaga nõus. Nii mõnelegi tundub see asi aga moraalselt ülimalt väär.
1. Kas selline tegevus on seadusega lubatud?
2. Kas tõesti on võimalik, et töötajatel endil on õigus otsustada sellise asja üle?
3. Kellel ja kuidas on õigus otsustada keda koondatakse, tegemist on vahetustega tööga ja meil on igas vahetuses nii öelda vahetuse vanem, kas tema on see, kes otsustab või peaks selline otsus tulema personali juhilt, osakonna juhatajalt või lausa direktorilt?
4. Kui koondatav leiab, et tema on rohkem kvalifitseeritud kui nii mõnigi tööle jäetud inimene, kas siis on võimalik koondamine vaidlustada?
5. Hetkel ise eeldan, et tuleb koondamine, aga kas on ka teisi võimalusi inimeste eemaldamiseks töökohalt, mida tööandja arvestama peab, kui otsustab keda koondada?
Otsustamine jäeti töötajatele endile ja tundub, et enamus töötajaid on sellise asjaga nõus. Nii mõnelegi tundub see asi aga moraalselt ülimalt väär.
1. Kas selline tegevus on seadusega lubatud?
2. Kas tõesti on võimalik, et töötajatel endil on õigus otsustada sellise asja üle?
3. Kellel ja kuidas on õigus otsustada keda koondatakse, tegemist on vahetustega tööga ja meil on igas vahetuses nii öelda vahetuse vanem, kas tema on see, kes otsustab või peaks selline otsus tulema personali juhilt, osakonna juhatajalt või lausa direktorilt?
4. Kui koondatav leiab, et tema on rohkem kvalifitseeritud kui nii mõnigi tööle jäetud inimene, kas siis on võimalik koondamine vaidlustada?
5. Hetkel ise eeldan, et tuleb koondamine, aga kas on ka teisi võimalusi inimeste eemaldamiseks töökohalt, mida tööandja arvestama peab, kui otsustab keda koondada?
Vastus: Kaia Taal, nõustamisjurist, Tööinspektsiooni Põhja inspektsioon, www.ti.ee
Kui tööandjal pole majanduslikel põhjustel võimalik kokkulepitud tööd töötajale anda, tuleb pakkuda talle võimalusel teist vaba töökohta ettevõttes. Kui vaba kohta pole või töötaja pakkumisest keeldub, on tööandjal õigus tööleping erakorraliselt üles öelda koondamise tõttu. Töölepingu seadus ei sätesta kriteeriume valikute tegemiseks koondamissituatsioonis, kuid kohustab tööandjat eelisjärjekorras tagama töö alla kolmeaastast last kasvatavale vanemale ja töötajate esindajale.
Kriteeriumid, mille alusel koondamissituatsioonis valikuid tehakse, võivad olla näiteks ettevõtte poolt koostatud reeglites töökorraldusele. Otsustamispädevus koondamisolukorras on ettevõtte juhatusel või juhatuse poolt volitatud isikul. Tööandja peab tagama töötajate kaitse diskrimineerimise eest, järgima võrdse kohtlemise põhimõtet ning edendama võrdõiguslikkust vastavalt võrdse kohtlemise seadusele ja soolise võrdõiguslikkuse seadusele.
Kui töötaja pole nõus töölepingu ülesütlemise põhjendusega või leiab, et sellega on tema õigusi rikutud, on tal õigus 30 kalendripäeva jooksul avalduse saamisest arvates pöörduda avalduse või hagiga töövaidlusorgani, so töövaidluskomisjoni või kohtu poole. Nõuded avaldusele ja töövaidluskomisjonide kontaktid leiate Tööinspektsiooni kodulehelt internetis www.ti.ee .
Pööran Teie tähelepanu asjaolule, et Tööinspektsiooni õigusalane selgitus ei tähenda seaduse ainuõige tõlgenduse kehtestamist. Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal ja kui tekib täiendavaid küsimusi, siis võtke palun uuesti ühendust. Töösuhetest tulenevate probleemidega on Teil alati võimalik pöörduda kohaliku Tööinspektsiooni juristi poole. Tööinspektsiooni juristide kontaktandmed ja vastuvõtuajad on kättesaadavad Tööinspektsiooni koduleheküljelt www.ti.ee. Samuti on Teil võimalik küsida nõu, helistades tööpäeviti kella 09.00-15.00 Tööinspektsiooni infotelefonile numbril 640 6000 või kirjutades e-posti aadressil jurist@ti.ee.
Küsimus: Kas ja kuidas peaksin deklareerima oma tulusid, kui töötan interneti teel USA veebilehe heaks?18.02.2014
Elan Eestis ja töötan alates 19.08.2013 Odesk töövahendusportaali(www.odesk.com) kaudu interneti teel välisriigi(USA) veebilehe jaoks (vabakutseline/freelancer). Olen sõlminud sõltumatu töövõtja lepingu (independent contractor agreement) USA veebilehega, kes on lepingus ära märkinud, et nemad ei võta minu tulult makse. USA veebileht kannab minu teenitud tulud Odeski kontole, kust saan selle edasi kanda oma pangakontole. Maksu- ja tolliameti tuludeklaratsiooni veebilehel ei ole märgitud Odeski poolt minu tulusid. Kuidas oma teenitud tulud deklareerida?
Tänan.
Tänan.
Vastus: Vello Vallaste, PhD (majandus), MEng, MPsych, CMC, Vallaste ja Partnerid OÜ, www.vjap.ee
Küsimus: Kas korteriühistu saab võlgniku uuesti anda kohtu kiirmenetlusse, kuigi tema eelmine võlg on tasumata?16.02.2014
Tere!
Võlglane on antud kohtu kiirmenetlusse kindlast ajavahemikust-kindla ajavahemikuni. Seejärel hakkab tal kuude kaupa kogunema juba uus võlg ühistule. Võla kättesaamine võlgnikult võib kesta kuni aasta, isegi kui on kaasatud kohtutäitur. Kas on võimalik võlgnik uuesti anda kohtu kiirmenetlusse, kuigi tema eelmine menetlus on veel lõpetamata (võlg on kätte saamata)? Kas kiirmenetlusse võib panna punkti, et üldkoosolek otsustas, et võlakorter läheks sundmüüki. See punkt oleks abiks kohtutäiturile, kes tegeleb edaspidi kohtusse antud võlglasega.
Tänades
Võlglane on antud kohtu kiirmenetlusse kindlast ajavahemikust-kindla ajavahemikuni. Seejärel hakkab tal kuude kaupa kogunema juba uus võlg ühistule. Võla kättesaamine võlgnikult võib kesta kuni aasta, isegi kui on kaasatud kohtutäitur. Kas on võimalik võlgnik uuesti anda kohtu kiirmenetlusse, kuigi tema eelmine menetlus on veel lõpetamata (võlg on kätte saamata)? Kas kiirmenetlusse võib panna punkti, et üldkoosolek otsustas, et võlakorter läheks sundmüüki. See punkt oleks abiks kohtutäiturile, kes tegeleb edaspidi kohtusse antud võlglasega.
Tänades
Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/
Mis puutub küsimusse, kas maksekäsu kiirmenetluses saab esitada korteri sundvõõrandamise nõude/lisatingimuse? siis seda maksekäsu kiirmenetluses esitada ei saa. Samas ei ole sellise nõude esitamine praktikas ka vajalik, kuna juhul kui võlglane täitemenetluses võlga ei kustuta, siis saab kohtutäitur korteri enampakkumisel võõrandada ka ilma vastava kohtuotsuseta.
Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
Küsimus: Kui palju peab ette teadma oma tööaega, tööle asumise aja saan pidevalt teada ootamatult viimasel hetkel?14.02.2014
Tere,
Minul mure tööajaga. Olen tööl ühes ruumide rentimist pakkuvas asutuses. Töö on vahetustega ja selle ala töötajaid kaks. Tööpäevad on nädalas kõik päevad, seega tuleb tööpäevi kuus 15 päeva kanti. Töögraafik on teada, aga mitte tööpäevade kellaajad. Vahel algab tööpäev näiteks 8.00 hommikul, vahel aga hoopis 13.00 päeval, vastavalt siis ruumide rentimise broneeringule. Tihti on nii, et reedel (alles õhtul) teatatakse, et laupäeval on vaja tulla 10.00, kuigi varem oli teada, et tööpäev algab 15.00. Muudetakse viimasel minutil. TLS ütleb, et peaks olema mõistlik etteteatamise aeg. Minu tööandja väidab, et see kehtib tööpäevade, mitte aga kellaaegade kohta ja tööpäevad on mul ju ette teada. Töölepingus on kirjas vaid, et töötaja töötab graafiku alusel, täiskohaga, siis 40 tundi nädalas. Töötasuks on kindel kuupalk. Siit aga tekibki minu järgmine küsimus - kuna tööandja väidab, et kõik need 15 tööpäeva, mis on graafikujärgselt minu tööpäevad, pean ma arvestama, et võib-olla on vaja tulla tööle 8.00 ja olla kuni 00.00 ja ma ei või nende päevade sellesse ajavahemikku planeerida ühtegi enda asja, vaid pean olema iga hetk valmis selles ajavahemikus 8.00-00.00 tööle asuma - siis kas ei tuleks see aeg lugeda valveajaks?
Minul mure tööajaga. Olen tööl ühes ruumide rentimist pakkuvas asutuses. Töö on vahetustega ja selle ala töötajaid kaks. Tööpäevad on nädalas kõik päevad, seega tuleb tööpäevi kuus 15 päeva kanti. Töögraafik on teada, aga mitte tööpäevade kellaajad. Vahel algab tööpäev näiteks 8.00 hommikul, vahel aga hoopis 13.00 päeval, vastavalt siis ruumide rentimise broneeringule. Tihti on nii, et reedel (alles õhtul) teatatakse, et laupäeval on vaja tulla 10.00, kuigi varem oli teada, et tööpäev algab 15.00. Muudetakse viimasel minutil. TLS ütleb, et peaks olema mõistlik etteteatamise aeg. Minu tööandja väidab, et see kehtib tööpäevade, mitte aga kellaaegade kohta ja tööpäevad on mul ju ette teada. Töölepingus on kirjas vaid, et töötaja töötab graafiku alusel, täiskohaga, siis 40 tundi nädalas. Töötasuks on kindel kuupalk. Siit aga tekibki minu järgmine küsimus - kuna tööandja väidab, et kõik need 15 tööpäeva, mis on graafikujärgselt minu tööpäevad, pean ma arvestama, et võib-olla on vaja tulla tööle 8.00 ja olla kuni 00.00 ja ma ei või nende päevade sellesse ajavahemikku planeerida ühtegi enda asja, vaid pean olema iga hetk valmis selles ajavahemikus 8.00-00.00 tööle asuma - siis kas ei tuleks see aeg lugeda valveajaks?
Vastus: Tanel Melk, partner/jurist, Advokaadibüroo LMP OÜ, www.lmp.ee
Juhul kui tööandja ja töötaja on leppinud kokku summeeritud tööaja kohaldamises, peab tööandja töötajat kirjalikult teavitama tööajakava teatavaks tegemise tingimustest (alus: TLS § 6 lg 6). Summeeritud tööaega rakendatakse juhul, kui töötaja tööaeg jaguneb töösuhte iseloomust või töökorralduse eripärast tulenevalt arvestusperioodi jooksul ebavõrdselt. Taoline töökorraldus toimub tavapäraselt tööajakava alusel.
Tööandja peab töötajat kirjalikult teavitama eelkõige arvestusperioodist, tööajakava perioodist ja töötajale tööajakavast etteteatamise ajast enne arvestusperioodi või sellest lühema ajaperioodi algusest. Kuigi teatud juhtudel on tööandjal õigus tööajakorraldust ühepoolselt muuta, siiski ei tohiks tööandja töögraafikut pidevalt muuta. TLS § 17 lg 2 alusel on tööandja kohustatud arvestama korralduste andmisel mõistlikult töötaja huve ja õigusi. Kui korraldus tuleneb nt ühekordsest hädavajadusest, võib tööandja muudatusi graafikus ette näha, kuid ei saa pidada õigeks tööajakava pidevat muutmist, asetades töötaja olukorda, kus tal puudub võimalus oma isiklikku elu planeerida.
Kui tööandja antud korraldus ei arvesta töötaja huve ja õigusi või on vastuolus hea usu või mõistlikkuse põhimõttega (nt pidevad graafiku muutmised, millest töötajale antakse teada tööpäevale eelneval õhtul), on see tühine ehk töötaja jaoks ei ole korraldust kunagi antud, samuti ei ole vajalik korralduse vaidlustamine ja täitmine ehk töötaja võib keelduda sellise korralduse täitmisest (TLS § 17 lg 3).
Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Tanel Melk & Partners Law Firm`i poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@melk.ee.
Tanel Melk
Tanel Melk & Partners Law Firm
juhtivpartner
Tallinn & Tartu
Tel: 7 300 400
E-post: info@melk.ee
www.melk.ee