Õigus

Tegemist peab olema aadressiga, kuhu on võimalik posti saata. Eesti Posti poolt pakutava teenuse korral saate Te mulle teadaolevalt konkreetse aadressi (sh postkasti numbri), mistõttu ei tohiks sellise aadressi registreerimine ettevõtte aadressiks olla probleemiks.


Tanel Melk
Tanel Melk & Partners Law Firm
juhtivpartner

Tallinn & Tartu
Tel: 7 300 400
E-post: info@melk.ee
www.melk.ee

Töölepingu seaduse (edaspidi TLS) § 45 lg 1 sätestab, et juhul, kui tööaeg langeb ööajale (kell 22:00 kuni 6:00), maksab tööandja töö eest 1,25-kordset töötasu, kui ei ole eraldi lepitud kokku, et töötasu sisaldab tasu ööajal töötamise eest. Kuna Teie olukorra kirjeldusest tuleneb, et sellist eraldiseisvat kokkulepet ei ole, siis peab tööandja öötöö tegemise eest maksma töötajale tasu vastavalt seadusega kehtestatud kõrgendatud määrale. Riigipühadel töötamise eest maksab tööandja töötajale 2-kordset tasu ning seda ei saa pooled teistmoodi kokku leppida.

Kuna TLS kohaselt tuleb ööajal tehtav töö täiendavalt hüvitada, ei ole seadusega kooskõlas olukord, kus pooled on kokku leppinud töötasu alammääras, mis sisaldab tasu öösel töötamise eest. Viidatud juhul saab töötaja kätte üksnes seaduses toodud miinimumi, mis ei sisalda lisatasu komponenti.

Euro kasutuselevõtt ei muuda töölepingut kehtetuks ega anna pooltele alust lepingu ühepoolseks muutmiseks. Kuna tegemist on vaid vääringu muutusega, siis ei saa eurole üleminekut käsitleda töölepingu tingimuste muutusena TLS mõistes ning seega ei ole ka seadusega määratletud aega, mille jooksul tuleks vääringu muutusest töötajat teavitada ja millise aja jooksul tuleks see lepingus vormistada. Siiski tuginedes TLS § 5 lg 2 sätestatule, mille järgselt peavad töölepingu andmed olema selged ja arusaadavad, oleks igati mõistlik tööandjal ja töötajal uues vääringus makstav töötasu läbi arutada (eelkõige võimalik ümardamise küsimus). Kas pooled vormistavad selle kohta ka töölepingu lisa, sõltub praktikast konkreetse tööandja juures.


Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Tanel Melk & Partners Law Firm`i poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@melk.ee.


Tanel Melk
Tanel Melk & Partners Law Firm
juhtivpartner

Tallinn & Tartu
Tel: 7 300 400
E-post: info@melk.ee
www.melk.ee

Tere!

Eeskätt lähtutakse elatise suuruse määramisel lapse vajadustest ja alles seejärel vaadatakse elatise maksmiseks kohustatud isiku majanduslikku olukorda. Kinnisvara olemasolu arvestamine on pigem asjakohane olukorras, mil isikul puudub jooksev sissetulek, mille arvelt elatist maksta.

Kui laste isa sissetulek on 750 eurot kuus ja ülalpeetavaid lapsi on 3, on tõenäoline, et elatis mõistetakse välja miinimummääras ehk 177,5 eurot iga lapse kohta. Alla miinumummäära elatist reeglina välja ei mõisteta ja antud olukorras ei oleks ilmselt põhjendatud ega võimalik ka miinimumist märkimisväärselt suurema elatise väljamõistmine.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand

Tere!

Nimeseadusest lähtuvalt on lubatud võtta vanavanema perekonnanimi ja samuti on lubatud kaheosaline perekonnanimi, seega ilmselt peaks Teil olema võimalik oma perekonnanime muutmine soovitud viisil.

Täpsema informatsiooni saamiseks soovitan Teil pöörduda perekonnaseisuasutuse poole.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand

Põhipuhkuse aja määrab tööandja, arvestades töötajate soove, mis on mõistlikult ühitatavad tööandja ettevõtte huvidega.

Töölepingu seaduse § 69 lõike 7 järgi on õigus nõuda puhkust sobival ajal:
1) naisel vahetult enne ja pärast rasedus- ja sünnituspuhkust või vahetult pärast lapsehoolduspuhkust;
2) mehel vahetult pärast lapsehoolduspuhkust või naise rasedus- ja sünnituspuhkuse ajal;
3) vanemal, kes kasvatab kuni seitsmeaastast last;
4) vanemal, kes kasvatab seitsme- kuni kümneaastast last, – lapse koolivaheajal;
5) koolikohustuslikul alaealisel – koolivaheajal.

Seega, kui Teie laps on 16-aastane (õpilane), puudub Teil õigus nõuda puhkust sobival ajal.

Pööran Teie tähelepanu asjaolule, et Tööinspektsiooni õigusalane selgitus ei tähenda seaduse ainuõige tõlgenduse kehtestamist. Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal ja kui tekib täiendavaid küsimusi, siis võtke palun uuesti ühendust. Töösuhetest tulenevate probleemidega on Teil alati võimalik pöörduda kohaliku Tööinspektsiooni juristi poole. Tööinspektsiooni juristide kontaktandmed ja vastuvõtuajad on kättesaadavad Tööinspektsiooni koduleheküljelt www.ti.ee. Samuti on Teil võimalik küsida nõu, helistades tööpäeviti kella 09.00-15.00 Tööinspektsiooni infotelefonile numbril 640 6000 või kirjutades e-posti aadressil jurist@ti.ee.

Lühidat ja ammendavat vastust esitatud küsimusele on raske anda. Üldjuhul peab kahju tekitaja kahju saanud isikule hüvitama tekitatud kahju. Küsimus kahju suurusest on fakti ja tõendamise küsimus. Kui kahju tekitaja leiab, et kahju ei ole tekkinud või kahju ei ole tekkinud sellises ulatuses, peab ta oma väiteid tõendama e. põhimõtteliselt ise koguma tõendeid, mis lükkaksid kahju saanud isiku väited kahju tekkimise või selle suuruse osas ümber.

Looma peetakse suurema ohu allikaks. Suurema ohu allika valdaja, sh loomapidaja, vastutab suurema ohu allika (looma) poolt põhjustatud kahju eest ka juhul, kui ta ei ole kahju tekitamises süüdi.

Samas on suurema ohu allikaks ka mootorsõiduk ning see tähendab, et ka mootorsõiduki valdaja vastutab mootorsõidukiga põhjustatud kahju eest. Kuidas kahe suurema ohu allika valdajate vaheline vastutus jaguneb, sõltub kahju tekitamise asjaoludest. See tähendab, et põhimõtteliselt ei ole ka mootorsõiduki valdaja vastutus loomapidajale kahju tekitamises välistatud. Kas ka konkreetsel juhul selline olukord tekkida saab, ma ilma konkreetse juhtumi asjaoludega tutvumata hinnata ei saa.

Politsei tõenäoliselt mitte ei ähvarda Teid, vaid informeerib sellest, et kui pooled vabatahtlikult kahju hüvitamise küsimuses kokkuleppele ei jõua, on politsei kohustatud alustama väärteomenetlust kahju tekitamise asjaolude kindlaks tegemiseks. Väärteomenetlus võib päädida karistusega.

Kui juhtimisõigus on ära võetud kohtu otsuse alusel, siis keelu kehtimise ajal mootorsõiduki juhtimine tähendab uue kuriteo toime panemist. Tegemist on KarS §s 329 sätestatud kuriteoga - karistuse kandmisest kõrvale hoidumine e. kohtuotsuse mittetäitmine. Selle eest võib karistada rahalise karistusega või kuni üheaastase vangistusega. Kui Teile on varasemalt mõistetud tingimisi vangistus, võib, sõltuvalt KarS § 329 kohase kuriteo eest mõistetavast karistusest, pöörata täitmisele ka varasem tingimisi täitmisele pööramata jäänud vangistuse.

Lähtuda tuleb juhtimise õiguse keelamise tähtajast ja juhiloa kehtivuse ajast. Kui keelu tähtaeg on möödas ja juhiluba on kehtiv, siis ei ole Eesti piires juhiloa füüsiline kaasaskandmine kohustuslik, kui juhil on kaasas isikut tõendav dokument (LS § 88 lg 2). Juhiloa kehtivust ja juhtimise õigust piirava keelu puudumist saab kontrollija kontrollida muul viisil.

Keelumärgi 36 mõjupiirkond asulas ulatub märgist kuni märgi taga oleva lähima ristmikuni, ristmiku puudumisel kuni asula lõpuni või piirangut lõpetava märgini või märgi juurde pandud tahvliga teatatud kauguseni.

Esitatud fotol on näha, et märgi alla on paigaldatud lisatahvel. Foto halva kvaliteedi tõttu ei ole aru saada, mis kirjed lisatahvlile on märgitud. Kui tegemist on kaugusega, siis ulatub ka märgi mõjupiirkond lisatahvlil märgitud kauguseni.

Kui lisatahvlil ei ole märgitud kaugused, siis ulatub märgi mõjupiirkond lähima ristmikuni. Ristmik on LS § 2 p 68 kohaselt samatasandiliste sõiduteedega teede lõikumisel moodustunud ala. See ala ulatub üle kogu sõidutee. Seega ulatub ristmik antud juhul ka sõidutee parempoolse ääreni ning LM 36 mõjupiirkond lõpeb seal, kus algab ristmikku moodustav sõiduteede lõikumise ala. Selline regulatsioon on loogiline, kuna vastasel juhul ei oskaks vasakult Urva tn-lt vasakule välja pöörav juht teada, et teel, millele ta pöörab, on peatumine keelatud. Praegusel juhul saab ta aga arvestada sellega, et kõik keelavad piirangud on ristmikuga lõppenud. Kui teeomanik soovib peatumist keelata teel pikemas ulatuses, tuleb liiklusmärki peale ristmikku korrata või paigaldadagi see peale ristmikku.

Osakapitali ei tasu torkida, see eeldab teatud formaalsusi ja on kulukas (audiitor). Ülekursist saab rääkida ainult osakapitali suurendamise korral, mida antud juhul ei tasu ette võtta. Mõistlik on teha täiendav sissemakse omakapitali. Selleks annab võlausaldaja OÜ-le oma nõudest loobumise teate, märkides, et see on täiendav sissemakse omakapitali. Kuna tegemist on mitterahalise sissemaksega, siis koostab juhatus hindamisakti ja nende algdokumentide alusel lisatakse bilanssi vastav kirje. Pole oluline, kas sissemakse (olgu siis oma- või osakapitali) teeb üks või mitu osanikku või hoopis kolmas isik. Asjaosalised reguleerivad omavahelisi suhteid väljaspool osaühingut.