Õigus

Ei ole mingit seadust, mis eeldaks teise kaasomaniku nõusolekut kellegi pikaajalisel külastamisel. Omanikul on täieõiguslik võim oma asja kasutada. See tähendab eelkõige just seda, et ta võib kasutada oma asja oma äranägemise järgi. Kui kaasomanike vahel kehtib kaasomandis oleva asja kasutuskord (olenemata kinnistusraamatusse kandmisest), siis võib kumbki kaasomanik teostada oma omanikuõigusi tema kasutuses oleval kaasomandiosal ehk siis ise vabalt valida, keda ta oma kaasomandi osale kutsub ja kui kaua ta kellelgi seal viibida laseb.

Lepingu sõlmimisega kaasnenud kulutusi võiks küsida, kuna lepingust taganemise korral tuleks taastada selline olukord, nagu lepingut ei oleks sõlmitud. Kuid teie töötasu nõudes kahtlen, mitte niivõrd nõude enda põhjendatuses. Eelkõige on küsimus selle suuruses ja tööde mahus, et kas sellises mahus töö eest just sellise summa võiks küsida.

Eeldatakse, et töötaja töötab 40 tundi seitsmepäevase ajavahemiku jooksul (täistööaeg), kui tööandja ja töötaja ei ole kokku leppinud lühemas tööajas (osaline tööaeg). Tööandja üks põhikohustus on muuhulgas kindlustada töötaja kokkulepitud tööga. Seega kui lepingus on kehtestatud täistööaeg, peab tööandja andma töötajale tööd täiskoormuse ulatuses, s.o 40 tundi nädalas.

Alates 01.01.2014. a on täistööajaga töötamise korral kuutasu alammäär 355.- € ning tunnitasu alammäär 2,13 €.

Kui tööandja ei saa ettenägematutest, temast mitteolenevatest majanduslikest asjaoludest tulenevalt anda töötajale kokkulepitud tööd, võib ta töötasu kuni kolmeks kuuks 12-kuulise ajavahemiku jooksul vähendada mõistliku ulatuseni, kuid mitte alla Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu alammäära, kui kokkulepitud töötasu maksmine oleks tööandjale ebamõistlikult koormav.

Seega täiskoormusega töö kokkuleppimise korral ei ole tööandjal võimalik vähendada töötaja tasu alla miinimumpalga. Alla kehtestatud miinimumpalga saamine on võimalik üksnes osalise koormusega töötamise korral.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Tanel Melk & Partners Law Firm`i poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@melk.ee.


Tanel Melk
Tanel Melk & Partners Law Firm
juhtivpartner

Tallinn & Tartu
Tel: 7 300 400
E-post: info@melk.ee
www.melk.ee

Tere!

Elatise väljamõistmise arutamiseks on pädev nii laste elukohariigi kohus kui ka laste isa elukohariigi kohus – kui elatisasjas algatati Eestis hagimenetlus, tuleb kohtul otsustada, kas nad on pädevad antud asja arutama. Kohus kindlasti teavitab Teid oma otsusest.

Kohtud on korduvalt sedastanud, et vanem on kohustatud leidma vahendid nii enda kui ka oma laste ülalpidamiseks. Pelgalt asjaolu, et vanem on osaliselt töövõimetu, ei vabasta vanemat oma lapse ülalpidamise kohustusest – vanema töövõimetus peab vanemal otseselt takistama ka sissetuleku teenimist, siis võib olla alust elatise vähendamiseks alla miinimummäära.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand

Tere!

Kui Teile teadaolevalt kavatseb ema lapsega Teie nõusolekuta välismaale elama asuda ja Teil on kartus, et Teil puudub edaspidi lapsega suhtlemise võimalus, soovitan Teil lapsega suhtlemiskorra kindlaksmääramise nõudega pöörduda kohtu poole. Koos suhtlemiskorra kindlaksmääramise nõudega on võimalik kohtule esitada esialgse õiguskaitse rakendamise taotlus – taotluse rahuldamisel määrab kohus kohtumenetluse ajaks kindlaks Teie ja lapse suhtlemise korra, mida lapse ema on kohustatud täitma.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand

Tere,
01.01.2014.a. suurenes ainult miinimumpalk 355 euroni. Sellest kõrgemat palka riik enam ettetvõtja eest ja ettevõtja arvelt ei määra. Jäägu see ikka töötaja ja tööandja vahelise palgaläbirääkimise teemaks.
Üldist elatustaseme tõusu kõigile soovides:

Tiit Kruusalu
tiit@metiabi.eu
www.metiabi.eu

Sellises olukorras on kõige mõistlikum esitada lepingu pooleks oleva äriühingu suhtes pankrotiavaldus. Suure tõenäosusega on tegemist situatsiooniga, kus Teie lepingupooleks olev äriühing on tasuta loovutanud kogu oma vara uuele äriühingule ning sellisel juhul saab pankrotihaldur enamasti tagasivõitmise korras vara tagasi võtta ning selle arvel äriühingu kohustused täita.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Tanel Melk & Partners Law Firm`i poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@melk.ee.


Tanel Melk
Tanel Melk & Partners Law Firm
juhtivpartner

Tallinn & Tartu
Tel: 7 300 400
E-post: info@melk.ee
www.melk.ee

Tasustamata puhkuse kasutamine on poolte kokkuleppe küsimus. Nii ei saa töötaja ilma tööandja nõusolekuta kasutada tasustamata puhkust ega ka tööandja suunata töötajat tasustamata puhkusele töötaja nõusolekuta.

Töölepingu seaduse kohaselt on tööandjal võimalik makstavat tasu töö mitteandmise korral vähendada. Sellisel juhul peavad need tingimused, mis ei võimalda tööd anda, olema tööandjale ettenägematud ning temast mitteolenevad majanduslikud asjaolud. Siinjuures tuleb tähele panna, et juhul, kui tööandja kasutab oma õigust töötasu vähendada, on töötajal õigus keelduda töö tegemisest võrdeliselt töötasu vähendamisega. Juhul, kui töötaja sellise situatsiooniga nõus ei ole, on tal õigus tööleping üles öelda teatades sellest viis tööpäeva ette.
Tööandja peab ette teatama töötasu vähendamisest vähemalt 14 kalendripäeva.

Iseenesest ei ole seadusega keelatud töötajat poole päeva pealt töölt vabastamast. Samas peab tööandja sellisel juhul arvestama, et keskmist palka tuleb töötajale siiski maksta. Selline kohustus tuleneb töölepingu seaduse §-st 35, mille kohaselt peab tööandja töövõimelisele ja töö tegemiseks valmis olevale töötajale maksma keskmist töötasu ka juhul, kui töötaja ei tee tööd seetõttu, et tööandja ei ole andnud tööd, ei ole teinud töö tegemiseks vajalikku toimingut või on muul viisil töö vastuvõtmisega viivitanud, välja arvatud juhul, kui töö andmata jätmise põhjustanud töötaja süü.


Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Tanel Melk & Partners Law Firm`i poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@melk.ee.


Tanel Melk
Tanel Melk & Partners Law Firm
juhtivpartner

Tallinn & Tartu
Tel: 7 300 400
E-post: info@melk.ee
www.melk.ee

Antud juhul tuleks eristada ehitise garantiid, mille annab seaduse järgi ehitaja ja lepingulist garantiid, mille näib olevat andnud teile arendaja. Lepingust tuleneva garantii sisu selgitamiseks on vaja garantii tingimustega täpsemalt tutvuda.
Ehitise garantii kestus on seaduse järgi vähemalt 2 aastat ja nõude saab esitada ehitaja vastu. Täpse garantiiaja alguses tuleks ehitajataga kokku leppida, kuid kui seda ei ole tehtud, siis algab see ehitamise lõpetamisest. See on aeg, kui ehitis vastu võetakse. Kui töödes esineb puudusi, siis nende puuduste kõrvaldamise töödele algab garantii taas puuduste kõrvaldamisest. Kasutusluba iseenesest ei tähenda, et tööd ei oleks lõpetatud. Küsimusest ei selgu ka see, kelle kohustus see on. Ehitise garantii sisu seisneb selles, et maja ja selle osadel ei tohi garantiiaja jooksul mingeid vigu tekkida - seintel mõrasid, katusel lekkeid jms. Küttesüsteemi osade roostetamine on kahtlemata puudus, mis tuleb garantiiaja jooksul kõrvaldada. Haljastuse tegemata jätmine ja tänavavalgustuse puudumine ei ole ehitise puudus, millele laieneks ehitise garantii. Kokkulepetega tutvumata võiks arvata, et tegemist on arendaja poolse tegemata jätmisega.

Lepingus võite alati kokkuleppida, et rendisumma on maamaksu võrra kõrgem. Sisuliselt on tegemist lihtsalt rendi suurendamisega. Kasutusvaldus ja maa kasutamine rendilepingu alusel on erinevad asjad. Kasutusvaldus seatakse asjaõigusena kinnistusraamatusse ja selle eesmärgid ja sisu ei ole reeglina rendilepingu eesmärkidega samad.