Õigus

Tere!

Teadaolevalt peab lapse välisriiki elama asumise kohta antud nõusolek olema notariaalne, seega tuleb lapse isal kohtuda nõusoleku andmiseks notariga. Notarid teevad ametitoiminguid vajadusel ka väljaspool notaribürood, seega on võimalik kutsuda notar ka kinnipidamisasutusse.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand

Esmase juhiloa omanik peab juhiloa saamiseks sooritama uue teooriaeksami juhul, kui tal on kehtiv karistus liiklusnõuete rikkumise eest (LS § 106 lg 5). Ühistranspordiseaduse alusel määratud karistused ei ole käsitletavad liiklusnõuete rikkumise eest määratud karistustena.

Tere!

Kui peale abielu lahutamist ühisvara ei jagatud, kuulub abielu ajal soetatud korter endiste abikaasade ühisomandisse ja korteri võõrandamiseks on vajalik mõlema endise abikaasa nõusolek.

Kui välisriigis elav abikaasa ei saa tehingu tegemiseks Eestisse notari juurde tulla, tuleb välisriigis elaval abikaasal teha notariaalne volikiri tehingu tegemiseks. Volikiri peab seejuures olema apostillitud, eesti keelde tõlgitud ja tõlge notariaalselt kinnitatud.

Kui endine abikaasa ei anna korteri võõrandamiseks nõusolekut, tuleb ühisvara jagamise nõudega pöörduda kohtu poole.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand

Tere!

Iseenesest ei mängi rolli, kelle pangakontolt elatisraha laekub, kuid kindlasti peab ülekantav summa olema elatisena fikseeritav – selleks tuleks selgitusse märkida nii vanema nimi, kes elatis maksab, lapse nimi, kellele elatist makstakse kui ka kalendrikuu, mille eest elatist makstakse.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand

Teil on võimalik see nõue esitada teise solidaarvõlgniku vastu, kuid enne kohtutäiturit peate oma nõude kohtu kaudu maksma panema.

MTÜ, nagu iga teine juriidiline isik, võib raha välja anda:
1. kuludokumendi alusel (kauba/teenuse eest) või
2. ilma kuludokumenti saamata.
Viimasel juhul on maksustamine vältimatu, sõltumata sellest, kas raha saaja on füüsiline või juriidiline isik. Pole oluline, kuidas väljamakset nimetada. MTÜ ei tohi tulu jaotada oma liikmetele. Juhatuse liikme tasu suurus ja maksmise kord määratakse üldkoosoleku otsusega.

Täiskasvanute koolituse seaduse (TäKS) § 8 lõike 2 kohaselt antakse töötajale või avalikule teenistujale koolituses osalemiseks kalendriaasta jooksul kokku 30 kalendripäeva õppepuhkust. TäKS-i § 8 lõike 2 kohaselt makstakse neist 20 kalendripäeva eest keskmist töötasu, kui tegemist on tasemekoolituse või tööalase koolitusega. Ülejäänud kümne kalendripäeva eest tööandjal kohustust tasu maksta ei ole. Lisaks viidatud 30 kalendripäevale on töötajal TäKS-i § 8 lõike 4 kohaselt õigus võtta täiendavalt 15 kalendripäeva õppepuhkust tasemekoolituse lõpetamiseks. Selle eest makstakse tasu töötasu alammäära ulatuses.
Eespoolöeldust tulenevalt võib järeldada, et tasemekoolituse lõpetamiseks on võimalik kasutada nii TäKS-i § 8 lõike 2 alusel antavat n-ö tavalist õppepuhkust kui ka TäKS-i § 8 lõike 4 alusel antavat lõpetamiseks mõeldud täiendavat õppepuhkust. Oluline on tööandjale õppepuhkuse taotlemisel selgelt väljendada, millisel alusel õppepuhkust võtta soovitakse. Tööandja võimalus täiendava õppepuhkuse andmisest keelduda oleks vastuolus olukorraga, kus sama töötaja soovib veel kasutamata allesjäänud tavapärase õppepuhkuse osa kasutada sama aasta jooksul muuks koolituseks. Seega TäKS § 8 lg 4 alusel antav täiendav puhkus on pigem lisavõimalus neile, kes muu õppepuhkuse kas ära kasutanud või siis soovivad seda samal aastal veel kasutada. Samas tuleb mainida, et seadus on mitmeti tõlgendatav ja Riigikohus selles küsimuses oma seisukohta öelnud pole.


Tanel Melk
Tanel Melk & Partners Law Firm
juhtivpartner

Tallinn & Tartu
Tel: 7 300 400
E-post: info@melk.ee
www.melk.ee

Töölepingu lõppemisel muutuvad sissenõutavaks kõik töösuhtest tulenevad nõuded, seega peaks tööandja tasuma maksmisele kuuluvad hüvitised samal päeval, millal on lõppenud tööleping (töölepingu seadus (TLS) § 84 lg 1). Sissenõutavaks muutumise ajahetke eiramise tagajärjeks rahaliste nõuete puhul on viivise kulgema hakkamine. TLS § 100 reguleerib töölepingu ülesütlemisel makstavaid hüvitisi. TLS § 100 lg 4 täpsustab, et kui töötaja ütleb töölepingu erakorraliselt üles põhjusel, et tööandja on lepingut oluliselt rikkunud, maksab tööandja töötajale hüvitist töötaja kolme kuu keskmise töötasu ulatuses. Kohus või töövaidluskomisjon võib hüvitise suurust muuta, arvestades töölepingu ülesütlemise asjaolusid ja mõlema poole huvisid. Hüvitamisele kuulub ka kasutamata jäänud puhkus, mis hüvitatakse rahas (TLS § 79).

Tööandjal on tõesti võimalus lepingu ülesütlemine vaidlustada. Tal on aega esitada hagi kohtule või avaldus töövaidluskomisjonile ülesütlemisavalduse tühisuse tuvastamiseks TLS § 105 lg 1 järgi 30 kalendripäeva alates ülesütlemiseavalduse saamisest. Ja siinkohal tuleb arvestada, et seadusliku aluseta või seaduse nõuetele mittevastav töölepingu ülesütlemine ei ole automaatselt tühine, vaid selle tühisuse tuvastamiseks tuleb pöörduda töövaidluskomisjoni või kohtu poole. Töötaja võib oma nõuded esitada nii kohtule kui ka töövaidluskomisjonile ning selleks ei pea otseselt ära ootama tööandja poolset ülesütlemisavalduse vaidlustamist. Samas oleks mõistlik enne kohtu või töövaidluskomisjoni poole pöördumist, võtta tööandjaga kirja teel ühendust ning paluda selgitust saamata jäänud töötasu/hüvitiste maksmata jätmise kohta. Juhul, kui tööandja nimetatud pöördumisele mõistliku aja jooksul ei vasta või keeldub lõpparve tasumisest/hüvitise maksmisest, on seejärel võimalik pöörduda kohtu või töövaidluskomisjoni poole. Aega on erakorralisel ülesütlemisel töötaja poolt, kui tööandja on oluliselt lepingut rikkunud, makstava hüvitise nõude esitamiseks neli kuud alates ülesütlemiseavalduse esitamisest (individuaalse töövaidluse lahendamise seadus (ITVS) § 6 lg 1). Kui aga on saamata töötasu, siis sellekohase nõude aegumistähtaeg on kolm aastat alates ülesütlemiseavalduse esitamisest (ITVS § 6 lg 3).

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Tanel Melk & Partners Law Firm`i poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@melk.ee.


Tanel Melk
Tanel Melk & Partners Law Firm
juhtivpartner

Tallinn & Tartu
Tel: 7 300 400
E-post: info@melk.ee
www.melk.ee

Tere, kõnealune korteriühistu otsus on kooskõlas korteriühistuseaduse paragrahv 15 primm lõikega 2, mille kohaselt võib korteriühistu otsusega tõsta elamu heakorrataset ning paigaldada täiendavaid seadmeid. Sama põhimõte on sätestatud ka korteriomandiseaduse paragrahv 15 lg 6 p 6.

Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ

Tere, ilma juhatuseta ei saa korteriühistu tegutseda. Kujunenud olukorras tuleks Teil kokku kutsuda korteriühistu üldkoosolek ning valida uus juhatus. Juhul, kui juhatuse liiget valida ei õnnestu, siis on alternatiiviks korteriühistu likvideerimine. Viimasel juhul hakkab korteriomanike vahelisi suhteid reguleerima korteriomandiseadus.

Tervitades,
Andry Krass