Õigus

[pealkirja vaade|avatud vaade]
[uuemad enne|vanemad enne]
[10|20|30]

Küsimus: Mida teha, kui endine abikaasa ei pea kinni elatise maksmise notariaalsest kokkuleppest?17.10.2013

Tere,

Kevadel sai notaris tehtud leping, et iga kuu 9. kuupäevaks laekub elatisraha minu kontole 280 eurot. Algul tasus ilusasti, aga nüüd teatas endine abikaasa, et ta ei ole suuteline elatusraha maksma. Tean, et ta töötab ja elab Soomes ja sealsed palgad võrreldes Eestiga on väga head. Sooviksin teda mida peaksin tegema või kuhu pöörduma? Sooviks seda ka teada, kas mul on õigus endise abikaasa vanematelt elatusraha sisse nõuda kui nende poeg ei täida notariaalset kokkulepet?

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Tere!

Kui notariaalses vormis sõlmitud kokkuleppel on märge, et võlgnik on andnud nõusoleku alluda kohesele sundtäitmisele, on tegemist täitedokumendiga. Nimetatu annab Teile õiguse pöörduda elatise mittemaksmisel täitemenetluse algatamiseks ja elatisraha kättesaamiseks kohtutäituri poole.

Kui nüüd selgub, et lapse isa elab ja tema vara asub välisriigis, ei saa kahjuks Eesti kohtutäitur elatisraha kättesaamisega aidata. Sellisel juhul tuleb elatisraha maksmise kokkulepe tunnustamise taotlus esitada välisriigi kohtule, et seda saaks sundtäita lapse isa elukohas (või tema vara asukohas).

Kui lapse isalt osutub elatisraha kättesaamine võimatuks, on iseenesest võimalik esitada lapse elatisnõue asenduskohustusena lapse isapoolsetele vanavanematele. Siiski ei anna selleks alust vaid mõne kuu ulatuses elatisraha mittemaksmine, sest eeskätt on ikkagi alaealisele lapsele ülalpidamise andmiseks kohustatud tema vanemad.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas rõdude kinniklaasimise peavad kinni maksma ka need, kellel endal rõdu ei ole?17.10.2013

Elan 36 korteriga majas, millele tehti renoveerimine 2011 a ja renoveerimise käigus otsustas juhatus lasta rõdud klaasida. Selleks aga üldine majaelanike nõusolek puudub. Mind huvitab järgmine - kas nüüd, kus rõdud klaasiti, peavad ka teised 12 korterit, kellel rõdu puudub, maksma nende 24 rõduga korteri klaase ja klaasimist, milleks on ju võetud veel ka laen ja tagasimaksu summa on ju kahekordne ehk samapalju on intress kui laen ise. Leian, et praegu maksavad need ilma rõduta korterid sama remonditasu ruutmeetri kohta, mis on ebaõiglane. Olen nõus, et rõdude muidu remont on hinna sees aga mitte klaasid ja klaasimine koos oma pangalaenuga.

Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/

Tere, kuigi loomuõiguslikult on vastus küsimusele ühene - keegi ei saa nõuda, et üks korteriomanik maksab kinni teise korteriomaniku hüve, siis antud olukorras on ka 24 korteri omanikul oma vastuargument väite näol, mille kohaselt on klaaside eesmärk kaitsta hoone väliskonstruktsiooni.
Kokkuvõttes kaldun arvama, et juhul, kui Te ei ole rõduklaaside paigaldamise otsust ettenähtud tähtaja jooksul (korteriühistul 3 kuud otsuse teada saamisest, ühisusel 1 kuu jooksul otsuse vastuvõtmisest) vaidlustanud, siis tuleb Teil klaaside paigaldamise kulusid kanda.

Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
 

Küsimus: Kuidas lahendada arusaamatus, kui nõutakse suuremat summat, kui rendilepingus sätestatud sai?16.10.2013

Rentisin traktorit, sain rendilepingu, kus oli kirjas renditasu ja transpordikulu 65km eest, sest firma on 32,5km kaugusel ja selge, et tuleb tasuda ka tagasisõit. Nüüd esitati aga arve, kus transpordikulu nõutakse 130km eest, sest treiler ei jäänud mitte minu juurde, vaid sõitis tühjalt tagasi ja järgmisel päeval tuli rendimasina järele. Aga kuna seda pole rendilepingus selgelt kirjas, et maksta tuleb kaks korda edasi-tagasi sõit, ka suusõnaliselt mind sellest ei teavitatud, siis ma pole nõus seda maksma. On mul õigus?

Vastus: Taivo Saks, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Taivo Saks & Partnerid OÜ, www.tsp.ee

Ilma lepinguga tutvumata ei ole võimalik teie küsimusele vastata.
 

Küsimus: Kui ettevõte ostab eraisikult korteri ja soovib seda hiljem müüa, kas on vaja lisada käibemaks?16.10.2013

Käibemaksukohustlasest ettevõte ostab eraisikult korteri. Kui ettevõte soovib hiljem korterit müüa, kas on vaja lisada müügihinnale käibemaks?

Vastus: Vello Vallaste, PhD (majandus), MEng, MPsych, CMC, Vallaste ja Partnerid OÜ, www.vjap.ee

Ei. Kinnisasja võõrandamist käibemaksuga ei maksustata, sõltumata sellest, kellelt see on soetatud. Samuti on maksuvaba kinnisasja üürile, rendile või kasutusvaldusse andmine.
 

Küsimus: Kas kohtu korras tagantjärgi nõutud elatisraha võin kanda nüüd juba 18-aastase lapse kontole?16.10.2013

Tere.
Eksabikaasa esitas kohtule lapsele eatisrahanõude eelmise aasta oktoobris. Hagis oli nõutud üheaastane nõue tagasiulatuvalt ning elatis kuni lapse 18-aastaseks saamiseni. Mulle tuli kohtumäärus, milles oli märgitud, et see vastab TsMS nõuetele. Tegime eksiga kohtuvälise kokkuleppe, kus nõustusin tasuma tema nõuded. Kokkuleppes on, et aastase järelmakse tasun peale põhimakse tasumist-aasta jooksul.
Nüüd on laps 18.a., ei õpi ega ela ka kodus s.o. ema juures, vaid juba aasta oma tüdruksõbra peres. Kodus ei pidavat talle magamisaset olema (tema väide).
Selle aja, mil ta oli alla 18.a., on mul tasutud makse ema pangakontole.
Nüüd, kui hakkan maksma üheaastast järelmakset, tekkis küsimus, kas pean selle aastase järelmakse tingimata ema arvele kandma või on mul õigus kokkuleppel lapsega kanda see lapse arvele?

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Tere!

Kuna elatisraha on väljamõistetud tagasiulatuvalt selle perioodi eest, mil lapse seaduslikuks esindajaks oli lapse ema, peab elatise maksma lapse ema kontole.

Lapse isiklikule pangakontole võib elatise maksta siis, kui sõlmite lapse emaga sellekohase eelneva kokkuleppe.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Mida peaksin tegema, et kohtuvälise kokkuleppe alusel makstava aastase tagasinõude summa kätte saada?16.10.2013

Tere
Eelmisel aasta oktoobris esitasin kohtule hagi lapsele (17.a.) elatise saamiseks. Peale kohtumääruse saamist koostasime kohtuvälise kokkuleppe, kus oli ka üheaastane tagasinõue.
Kokkulepet notariaalselt ei kinnitanud. Kokkuleppe järgi pidi eks tasuma lisanõude peale põhimakse tasumist. Põhinõue on tasutud. Laps on nüüd 18.a. Nüüd küsimus, kui ta ei maksa seda nõuet, kas mul on võimalik see talt ikkagi sisse nõuda.
Mida ma selleks pean tegema?

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Tere!

Iseenesest peaks olema võimalik PkS § 108 alusel kuni 1 aasta eest tagasiulatuvalt elatist nõuda ka sellises olukorras, mil tagasiulatuva elatise nõuet ei esitatud koos edasiulatuva elatisenõudega.

Seega olukorras, mil isa vabatahtlikult kokkulepet ei täida, tuleks elatise tagasiulatuvaks väljamõistmiseks pöörduda uuesti kohtu poole.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas võin võtta oma elukaaslase nime, kui endise mehe nime enam ei soovi?16.10.2013

Lahutasin eksabikaasast 3 aastat tagasi, kuid jätsin endale tema perekonnanime. Nüüd aga üha enam mind häirib see nimi ja sooviksin ära vahetada.
Kas võin võtta ka uue mehe nime ilma abiellumata või on ainuke variant enda neiupõlvenimi? Koos oleme olnud 3a ja meil on ühine laps (uue mehe nimega).
Nimevahetusega kaasneb lihtsalt riigilõiv ja erinevate dokumentide vahetuse tasu?

Tänan!

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Tere!

Kindlasti on Teil võimalik tagasi võtta enda neiupõlvenimi, kuid nimevahetust ei lubata, kui soovite endale elukaaslase nime – seda on võimalik saada ainult elukaaslasega abielludes.

Nimemuutmiseks peate esitama perekonnaseisuasutusele vastava avalduse ja tasuma riigilõivu 38.34 eurot. Kui nimi on muudetud, lisandub dokumentide vahetamise tasu.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas kaasomanikul tekib teise mõttelise osa ära kinkimisel kinni maksmise õigus, et see osa omale saada?15.10.2013

Kinnistu on kahe omaniku vahel võrdsetes mõttelistes osades. Üks kaasomanik soovib oma mõttelise osa ära kinkida. Kas kinkelepingu puhul on kaasomanikul samuti mingi eelisõigus? Kas ta saab kinnistu ära osta kinkelepingus määratud suurusega?

Vastus: Taivo Saks, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Taivo Saks & Partnerid OÜ, www.tsp.ee

Ostu eesõigus seisneb samadel tingimustel asja ära ostmises. Kinkelepingu sisuks ei ole asja ostmine vaid kinkimine. Kui ei tehta ostu tehingut siis ei ole ka võimalik seda kelleltki ostueesõigusele tuginendes ära osta. Seega ei ole kinkimisel kaasomanikul mingeid eelisõigusi.
 

Küsimus: Mida saan nõuda pärast üürilepingu lõpetamist, kui sain teada, et üürileandja ei ole oma kohustust täitnud?15.10.2013

Tere! Kolisime mais uude üürikorterisse kuid mitmete ebameeldivuste tõttu omanikuga, otsustasime ennetähtagselt üürilepingu lõpetada (lepingust tuli kohustus 2 kuud sellest ette teatada, mida oleme ka teinud), leping lõpeb 12. novembril.
Meil on üürilepingusse sisse kirjutatud, et üürileandja kohustub muutma Elioni lepingu internetikiirust limiidile 100mbit, see oli üks tingimus, mille seadsime enne lepingu sõlmimist. Helistasin täna Elioni ning sain kinnitust, et meie korteris oleva interneti kiirus on vaid 50 mbit ning omanik pole seda kunagi muutnud. Millised on minu õigused sellisel juhul kui omanik ei ole enda lepingust tulenevaid kohustusi täitnud?

Suured tänud ette!

Vastus: Taivo Saks, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Taivo Saks & Partnerid OÜ, www.tsp.ee

Esmajoones on alati õigus nõuda kohustuse täitmist. Nüüd, kui te olete lepingu niikuinii üles öelnud, ja ilmselt teistel põhjustel, siis saaksite nõuda tagantjärele kahju hüvitamist, mis teil kaasnes seoses sellega, et internetikiirus oli poole väiksem.
 

Küsimus: Kas see on normaalne, et korduvast joobes juhtimisest tingitud kriminaalmenetluse ajal anti juhtimisõigus tagasi?15.10.2013

Inimene jäi purjus peaga juhtimisega politseile vahele ja tal võeti ära juhtimisõigus. Karistuse ajal (juhtimisõigus puudus) jäi ta uuesti purjus peaga ja juhtimisõiguseta sõitmisega vahele. Nüüd algatati kohtukriminaalmenetlus, mille käigus sai tingimisi karistuse ja auto konfiskeerimise otsuse. Umbes nädal peale kohtuotsust aga kaotas kehtivuse eelmine otsus juhtimisõiguse äravõtmise kohta. Inimene sai juhtimisõiguse tagasi. Kas nii saabki olla? Kas keegi on jätud midagi kahe silma vahele otsuste tegemisel? Kas kohtukriminaalmenetluse käigus oleks saanud juhtimisõiguse äravõtmise tähtaega pikendada?

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Kui viimase karistusega juhtimisõigust ei piiratud, siis sai isik juhtimisõiguse tagasi peale juhtimisõiguse äravõtmise tähtaja möödumist eksamiteta (eeldusel, et see tähtaeg oli lühem, kui 6 kuud) või tingimusel, et ta on sooritanud edukalt kas teooria või ka sõidueksami (kui tähtaeg oli pikem, kui 6 või 12 kuud). Uus karistus ei pikenda eelmise lisakaristuse kehtivusaega. Samuti ei ole võimalik võtta ära juhtimisõigust isikult, kellel seda karistuse mõistmise ajal ei olnudki.