Õigus
Küsimus: Kas linnas kiiruse ületamisel 54 km/h üle lubatu, lähevad kindlalt load?14.10.2013
Tere.
Eksisin kohutavalt reede öösel liiklusseaduses. Tean, et olen täielikult süüdi. Aga küsimus oleks, kuidas saaksin asja leevendada ja mis on minu eeldatav karistus?
Täpsemalt siis sõitsin linnas, isegi ei märganud aga kiirus oli järsku 108 ja vilkurid läksid järsku põlema. Lubatud kiirus nagu ikka 50, 4 võeti maha ja määrati kiirus üle 54 km/h. Kas siin on üldse kuidagigi mingi võimalus, et mul jäävad load alles või ei ole ning kuidas soovitaksite mul antud olukorras käituda?
Lugupidamisega,
Eksisin kohutavalt reede öösel liiklusseaduses. Tean, et olen täielikult süüdi. Aga küsimus oleks, kuidas saaksin asja leevendada ja mis on minu eeldatav karistus?
Täpsemalt siis sõitsin linnas, isegi ei märganud aga kiirus oli järsku 108 ja vilkurid läksid järsku põlema. Lubatud kiirus nagu ikka 50, 4 võeti maha ja määrati kiirus üle 54 km/h. Kas siin on üldse kuidagigi mingi võimalus, et mul jäävad load alles või ei ole ning kuidas soovitaksite mul antud olukorras käituda?
Lugupidamisega,
Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee
Küsimus: Kas politsei võib ilma põhjuseta järgi sõita ja sõiduki kinni peatada?14.10.2013
Tere!
Olukord selline: Sõidan, midagi ei riku, kiirust ei ületa, tee peal ei vingerda. Järel sõidab politsei ja paneb peatumist nõudvad vilkurid tööle.
Peatun ja peale tere ütlemist käsutab mind kõrval istmele ja hakkab digimeerikust väljatrükki tegema ja neid kirjeid uurima.
Kas politsei võib juhi koha hõivata sellisel moel ja peatamine oli seaduse järgi nagunii põhjuseta (politsei operatsiooni ei toimunud).
Olukord selline: Sõidan, midagi ei riku, kiirust ei ületa, tee peal ei vingerda. Järel sõidab politsei ja paneb peatumist nõudvad vilkurid tööle.
Peatun ja peale tere ütlemist käsutab mind kõrval istmele ja hakkab digimeerikust väljatrükki tegema ja neid kirjeid uurima.
Kas politsei võib juhi koha hõivata sellisel moel ja peatamine oli seaduse järgi nagunii põhjuseta (politsei operatsiooni ei toimunud).
Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee
Küsimus: Kas peaksin muretsema, kui üürilendja nõuab kuid hiljem müstilisi summasid väidetavalt lõhutud asjade eest?14.10.2013
Pool aastat üürisime maja. Maksime üüri 100 eurot kuus. Puudus üürileping. Aprillis pidime välja kolima. Nüüd pool aastat hiljem nõuab üürileandja müstilisi summasid, väidetavalt lõhutud asjade eest, mis on vale. Ähvardab, et pöördub prokuröri poole. On tal üldse õigust midagi teha kui üürilepingut ei olnud sõlmitud? Ja kuidas peaksin mina edasi käituma?
Vastus: Taivo Saks, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Taivo Saks & Partnerid OÜ, www.tsp.ee
Küsimus: Milline on riigilõiv hagiavaldusega elatise väljamõistmiseks asenduskohustusena (isa vanematelt)?14.10.2013
Tere!
Soovin esitada kohtule hagiavalduse elatise väljamõistmiseks asenduskohustusena lapse isa vanemalt e. lapse vanaemalt.
Teadaolevalt on elatishagi riigilõivuvaba, samas elatise suurendamise/vähendamise hagi pealt tuleb maksta riigilõivu. Kuidas on lood hagiavaldusega elatise väljamõistmiseks asenduskohustusena - missugused riigilõivud sellega kaasnevad?
Lapse isalt on elatis välja mõistetud 2008.aastal. Alates väljamõistmise hetkest kuni käesoleva ajani ei ole ta sentigi elatist maksnud. 2011. aastal mõisteti ta kriminaalkorras süüdi KarS § 169 alusel. Sel kuul on kohtuistung sama, KarS § 169, alusel kokkuleppemenetluses.
Elatise nõue on kohtutäiturile esitatud, kuid nagu eelpool kirjeldatud, tulemusi ei ole.
Soovin esitada kohtule hagiavalduse elatise väljamõistmiseks asenduskohustusena lapse isa vanemalt e. lapse vanaemalt.
Teadaolevalt on elatishagi riigilõivuvaba, samas elatise suurendamise/vähendamise hagi pealt tuleb maksta riigilõivu. Kuidas on lood hagiavaldusega elatise väljamõistmiseks asenduskohustusena - missugused riigilõivud sellega kaasnevad?
Lapse isalt on elatis välja mõistetud 2008.aastal. Alates väljamõistmise hetkest kuni käesoleva ajani ei ole ta sentigi elatist maksnud. 2011. aastal mõisteti ta kriminaalkorras süüdi KarS § 169 alusel. Sel kuul on kohtuistung sama, KarS § 169, alusel kokkuleppemenetluses.
Elatise nõue on kohtutäiturile esitatud, kuid nagu eelpool kirjeldatud, tulemusi ei ole.
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Elatise nõudmine asenduskohustusena lapse vanavanematelt on sarnaselt lapse vanemalt elatise nõudmisega RLS § 22 lõike 1 punkti 2 kohaselt riigilõivuvaba.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Millal tuleb tasuda arve kui tasumise tähtaega pole kokku lepitud?14.10.2013
Mis momendist tekib kommunaalkulude tasumise kohustus kui maksetähtaega pole kokku lepitud?
Kas vastavalt VÕS § 82'1 lg 1-le, 30 päeva möödumisel eelneva kuu lõpust (hüve saamisest)? Või vastavalt § 82 lg 5-le, koheselt?
Kas korteriühistu juhatus võib märkida makseteatisele/arvele tasumise tähtaja oma suva järgi kui põhikiri või üldkoosolekute otsused seda ei reguleeri?
Kas vastavalt VÕS § 82'1 lg 1-le, 30 päeva möödumisel eelneva kuu lõpust (hüve saamisest)? Või vastavalt § 82 lg 5-le, koheselt?
Kas korteriühistu juhatus võib märkida makseteatisele/arvele tasumise tähtaja oma suva järgi kui põhikiri või üldkoosolekute otsused seda ei reguleeri?
Vastus: Taivo Saks, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Taivo Saks & Partnerid OÜ, www.tsp.ee
Küsimus: Kuidas nõuda isalt ametlikku elatisraha, kui ta on seda vähem ja ebakorrapäraselt maksnud?14.10.2013
Tere,
tutvusin eelnevate samateemalite küsimustega, aga päris sarnast siiski ei leidnud.
Elasime vabaabielu, meil on kaks last. Lahku läksime mais 2012. Lapse isa hakkas elatisrahasid maksma kuu pärast lahkuminekut juuni-detsember 2012 a 320 eurot. Edasi rahade maksmisel paus (jaanuar 2013-august 2013). Väitis end olevat töötu (töötab siiamaani Soomes nö mustalt). Teatasin talle SMSde ja e-kirjadega, et palun hakaku maksma kohe, kui tööle saab ning et maksed tuleb teha ka tagantjärele (andsin võimaluse omavahelise maksegraafiku koostamiseks). Nüüd aga on olukord selline, et septembris tuli pangaülekanne 240 eurot ning suhtlus elatisrahade teemal võttis minu jaoks mõttetu suuna, kus isa väidab: lapse sünnipäevakink on ka elatisraha, sul on teisi sissetulekuid (olen kahel korral käsunduslepinguga töid teinud). Mina väidan, et tema sissetulekute suurust ma ju ei uuri, lastele elatisrahade maksmine on lahus elava lapsevanema kohustus, jne.
Soovin oma pere stabiilsuse huvides määrata isale ametlikult miinimumsummas elatisrahad. Isa maksed on ebastabiilsed ning ainult oma sissetulekule toetudes, ilma võlgadeta elamiseks pean juba tervistohustavalt lisapingutusi tegema. Isa osalust laste kasvatamisel ei ootagi (praktika näitas, et see on ebatõenäoline).
Minu küsimused: 1) Kas saan tagantjärele elatisraha nõude teha ka siis, kui septembris on 240 EUR makstud;
2) Kas peaksin sel juhul tegema kaks avaldust: tagantjärele nõue jaanuar-august 2013 ja miinimumsumma määramise?
Lugupidamisega,
tutvusin eelnevate samateemalite küsimustega, aga päris sarnast siiski ei leidnud.
Elasime vabaabielu, meil on kaks last. Lahku läksime mais 2012. Lapse isa hakkas elatisrahasid maksma kuu pärast lahkuminekut juuni-detsember 2012 a 320 eurot. Edasi rahade maksmisel paus (jaanuar 2013-august 2013). Väitis end olevat töötu (töötab siiamaani Soomes nö mustalt). Teatasin talle SMSde ja e-kirjadega, et palun hakaku maksma kohe, kui tööle saab ning et maksed tuleb teha ka tagantjärele (andsin võimaluse omavahelise maksegraafiku koostamiseks). Nüüd aga on olukord selline, et septembris tuli pangaülekanne 240 eurot ning suhtlus elatisrahade teemal võttis minu jaoks mõttetu suuna, kus isa väidab: lapse sünnipäevakink on ka elatisraha, sul on teisi sissetulekuid (olen kahel korral käsunduslepinguga töid teinud). Mina väidan, et tema sissetulekute suurust ma ju ei uuri, lastele elatisrahade maksmine on lahus elava lapsevanema kohustus, jne.
Soovin oma pere stabiilsuse huvides määrata isale ametlikult miinimumsummas elatisrahad. Isa maksed on ebastabiilsed ning ainult oma sissetulekule toetudes, ilma võlgadeta elamiseks pean juba tervistohustavalt lisapingutusi tegema. Isa osalust laste kasvatamisel ei ootagi (praktika näitas, et see on ebatõenäoline).
Minu küsimused: 1) Kas saan tagantjärele elatisraha nõude teha ka siis, kui septembris on 240 EUR makstud;
2) Kas peaksin sel juhul tegema kaks avaldust: tagantjärele nõue jaanuar-august 2013 ja miinimumsumma määramise?
Lugupidamisega,
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui laste isa on elatisraha maksnud ebaregulaarselt ja mittepiisavas ulatuses, saate elatise tagasiulatuvat väljamõistmist taotleda kuni 1 aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Need summad, mis ta on selle aja sees siiski elatist maksnud, tuleks lihtsalt tagasiulatuvast elatisnõudest maha arvata.
Nii elatise edasiulatuva kui ka tagasiulatuva nõude saate panna ühte hagiavaldusse, seega puudub vajadus esitada kohtule kaks erinevat hagiavaldust.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas pangal on õigus laen anda üle kohtutäiturile kui laekumised tulevad käendaja kontolt?14.10.2013
Tere! Aastal 2009 võtsin eraisiku käendusel pangalt laenu. Üle kahe aasta tagasi arestiti minu pangakonto kohtutäituri poolt teise, vahepeal tekkinud võla mittemaksmise pärast. Pangalaenu tasusin aga 100% korrektselt igakuiselt edasi, mis aga kanti pangale üle minu käendaja kontolt, kuna enda kontolt seda enam teha ei saanud. Selgituses loomulikult sai kõik vajalik, minu nimi, laenulepingu nr. jne. Asja kooskõlastasin suulisel kokkuleppel isiklikult laenuhalduriga ja siis selles mingit probleemi ei nähtud. Nüüd aga minu suureks üllatuseks sain (teiselt) kohtutäiturilt menetlusteate, et kuna mina ei ole isiklikult täitnud oma laenukohustust, siis on asi antud üle täiturile (millele lisandus täituritasu 700€). Pangalt aru pärides vastati, et nemad sooviksid, et laenu tasuks siiski laenuvõtja, mitte käendaja ega keegi kolmas isik.
Küsimus oleks, et kas panga selline käitumine on õigustatud? Kuna minu ainus sissetulek on töövõimetuspension, siis ei ole mul ilmselt võimalik saada ka juriidilist abi. Kuidas peaksin edasi tegutsema?
Ette tänades!
Küsimus oleks, et kas panga selline käitumine on õigustatud? Kuna minu ainus sissetulek on töövõimetuspension, siis ei ole mul ilmselt võimalik saada ka juriidilist abi. Kuidas peaksin edasi tegutsema?
Ette tänades!
Vastus: Taivo Saks, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Taivo Saks & Partnerid OÜ, www.tsp.ee
Küsimus: Kui palju peab isa maksma elatisraha kahele lapsele, kui tema sissetulek on 650 eurot?14.10.2013
Kui palju peab isa maksma elatisraha kahele lapsele, kui tema sissetulek on 650 eurot. Lisaks on lapsed nädalavahetustel isa juures ja isa ostab lastele riideid ja muid asju.
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Elatise suurus määratakse kindlaks lähtuvalt laste vajadustest, kuid ei tohiks olla väiksem, kui pool alampalka – hetkel on alampalk 320 eurot, seega ei tohiks igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui 160 eurot.
Kui lastest lahus elav vanem maksab igakuiselt elatist, ei peaks ta iseenesest enam märkimisväärseid kulutusi lastele tegema – vajalikud riided-jalatsid ja muu tarviliku peaks lastele ostma elatist saav vanem.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas viimasel tööpäeval minu poolt kliendile tekitatud kahju tõttu saab tööandja lõpparvest kinni pidada?11.10.2013
Tere!
Lõpetasin tööandjaga lepingu katseajal tööandjaga kokkuleppele jõudes viie päevase etteteatamise tähtajaga. Viimasel päeval juhtus aga õnnetus, kus sai kogemata kannatada minu süül kliendi vara. Siit küsimus, kas tööandjal on õigus pidada kinni minu töötasu, kuni selgub selle kliendi vara remondi maksumus või tuleb tal minu teenitud töötasu välja maksta ja alles siis esitada mulle nõue remonditööde maksumusele (eksisteerib ka suur võimalus, et remondi maksab kinni kindlustus)? Samas on minu ja tööandja vahel sõlmitud ka täielik materiaalse vastutuse leping, mis hõlmab küll tööandja vara jms. tööandjale põhjustatud kahjude eest, kuid kus pole sõnagi juttu kliendi varast. Lisaks pole mind tööandja poolt tutvustatud lepingus viidatud ametijuhendiga.
Lõpetasin tööandjaga lepingu katseajal tööandjaga kokkuleppele jõudes viie päevase etteteatamise tähtajaga. Viimasel päeval juhtus aga õnnetus, kus sai kogemata kannatada minu süül kliendi vara. Siit küsimus, kas tööandjal on õigus pidada kinni minu töötasu, kuni selgub selle kliendi vara remondi maksumus või tuleb tal minu teenitud töötasu välja maksta ja alles siis esitada mulle nõue remonditööde maksumusele (eksisteerib ka suur võimalus, et remondi maksab kinni kindlustus)? Samas on minu ja tööandja vahel sõlmitud ka täielik materiaalse vastutuse leping, mis hõlmab küll tööandja vara jms. tööandjale põhjustatud kahjude eest, kuid kus pole sõnagi juttu kliendi varast. Lisaks pole mind tööandja poolt tutvustatud lepingus viidatud ametijuhendiga.
Vastus: Tanel Melk, partner/jurist, Advokaadibüroo LMP OÜ, www.lmp.ee
Kuna olete süüdi kliendi vara kahjustamises, siis vastutab Teie eest kliendi ees seaduse järgi tööandja, kes peab ka kliendile hüvitama Teie poolt tekitatud kahju.
Tööandjal on õigus tasaarvestust teha ainult Teie kirjalikul taasesitamist võimaldaval nõusolekul (TLS § 78 lg 1). Omaalgatuslikult tööandja töötasust ei tohi midagi kinni pidada. Kui tööandja on seda teinud, siis on tema tegu õigusvastane. Tööandjal pole õigust kinni pidada Teie töötasu, kui Te pole talle andnud sellekohast nõusolekut.
Tööandjal on õigus Teie käest nõuda kahju hüvitamist. Selleks, et midagi nõuda saaks, on vaja ära oodata remondi maksumus ning seejärel see Teile esitada, et saaksite hüvitada tekitatud kahju tööandjale. Käesoleval juhul oleks tööandja pidanud Teile välja maksma teenitud töötasu selleks ettenähtud tähtajal. Iga viivituses olnud päeva eest saate nõuda viivistasu seaduses sätestatud suuruses.
Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Tanel Melk & Partners Law Firm`i poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@melk.ee.
Tanel Melk
Tanel Melk & Partners Law Firm
juhtivpartner
Tallinn & Tartu
Tel: 7 300 400
E-post: info@melk.ee
www.melk.ee
Küsimus: Kas vanemad saavad minu sündiva lapse isal minu ja lapsega sutlemist keelata, kuna olen alles 17-aastane?11.10.2013
Tere
mul on selline küsimus. Mu vanemad ei luba mul olla poisiga koos, kuna ta ei meeldi neile enam. Alguses meeldis, et mul on poiss, kellega ma aega veedan. Arutasin oma vanemate ja poisiga, et last saada, nad polnud vastu. Nüüd on asi teisiti, vanemad keelavad mul temaga suhtlemist ja kokku saamist juba pool aastat. Ma saan nüüd ka lapse ja vanemad keelavad poisil last näha. Me käisime ka vallavalitsuses, et mu ema hakkaks lapse eestkostjaks seniks kuni mina 18 saan (hetkel 17-aastane). Me pidime minema kohtusse ka, aga pole mingit teavitust sellest, sellepärast palun abi siit. Ema ütles, et mu poisil pole lapse üle mingeid õigusi siis kui laps läheb minu nimele, sest mina olen 17. Aga ma tahan teada, kas mu vanematel on õigus keelata lapse isal last näha ja lapsega koos olla. Lapse isa on täisealine ning hoolib minust ja ka veel sündimata lapsest.
Ette tänades
mul on selline küsimus. Mu vanemad ei luba mul olla poisiga koos, kuna ta ei meeldi neile enam. Alguses meeldis, et mul on poiss, kellega ma aega veedan. Arutasin oma vanemate ja poisiga, et last saada, nad polnud vastu. Nüüd on asi teisiti, vanemad keelavad mul temaga suhtlemist ja kokku saamist juba pool aastat. Ma saan nüüd ka lapse ja vanemad keelavad poisil last näha. Me käisime ka vallavalitsuses, et mu ema hakkaks lapse eestkostjaks seniks kuni mina 18 saan (hetkel 17-aastane). Me pidime minema kohtusse ka, aga pole mingit teavitust sellest, sellepärast palun abi siit. Ema ütles, et mu poisil pole lapse üle mingeid õigusi siis kui laps läheb minu nimele, sest mina olen 17. Aga ma tahan teada, kas mu vanematel on õigus keelata lapse isal last näha ja lapsega koos olla. Lapse isa on täisealine ning hoolib minust ja ka veel sündimata lapsest.
Ette tänades
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Selleks, et lapse isal tekiksid lapse suhtes õigused ja kohustused, peaks Teie noormees kindlasti isaduse omaks võtma, sest ainult isaduse omaksvõtmisel kantakse ta isana lapse sünnitunnistusele.
Kui laps sünnib ja Teie noormees isaduse omaks võtab, ei ole Teie vanematel õigust piirata lapse ja isa suhtlemist.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand