Õigus

[pealkirja vaade|avatud vaade]
[uuemad enne|vanemad enne]
[10|20|30]

Küsimus: Milline summa on makstavast elatisrahast võlgnevuse kustutamine ja milline jooksev elatisraha?24.04.2013

Tere,
maksan kohtuotsuse põhiselt elatisraha 145 eurot jooksvate kuude eest ning juurde lisan 55 eurot igakuiselt eelneva elatisraha võla eest. Kas igakuiselt makstava summa 200 eurot saab maha arvestada kogunisti tekkinud võlast ja jooksvad kuud tekitavad uut võlga?

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Tere!

Komplikatsioonide vältimiseks märkige ülekande tegemisel selgitusse, et ülekande kogusummast (200 eurot) moodustab igakuine elatis 145 eurot ja elatisvõlg 55 eurot. Selliselt toimides on jooksva elatise ja elatisvõla tasumine üheselt mõistetav ja arvestus igati selge.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas saab nõuda hooldusarvete tasumist sugulaselt, kes sai vanainimese maja ja maad?24.04.2013

Eakas vanahärra on teinud oma vara - metsad, maad ja talumaja sugulase nimele, märkusega, et on kasutusõigus majale elupäevade lõpuni. Elas mõned aastad ja siis paigutas maja saaja papi hooldekodusse. Tasus mõne aja ka hooldekodu kulud. Papi pensioni, millele temal on juurdepääs ja lisas veel sääste papi arvelt. Nüüd ütleb, et rohkem juurde ei maksa, sest papi säästud on otsas. Kas vara saajal on kohustus tasuda papi ülalpidamiskulud hooldekodus? Papil seaduslikke ülalpidajaid (ülenejaid-alanejaid) ei ole.

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Tere!

Kui vanahärra ja sugulase vahel ei ole lisaks kinkelepingule sõlmitud ülalpidamislepingut, millega sugulane kohustuks vanahärrat ülal pidama, ei saa sellelt sugulaselt vanahärra hooldekodu arvete tasumist nõuda.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Mida teha, kui lapse ema ähvardab ja nõuab vanaemalt alimente?24.04.2013

Isa on kunagi saanud hakkama sellega et tegi lapse. Nüüd kahe aasta pärast ilmus lapse ema välja ja hakkas alimente nõudma. Muidugi ei ole kindel kelle lapsega üldse tegu on.
Asi polegi otseselt selles, et "võimalikult" isalt alimente nõutakse, vaid selles, et asjasse on kaasatud ka vanaema. Isapoolne siis. Nimelt lapse ema helistab pidevalt ja ähvardab vanaema, et tema peab hakkama maksma.
Seega küsikski, kas on vanaemal mingi kohustus oma poja tehtud lapse suhtes (või on kohtulikult võimalik nõuda)? Küsimuse ajendiks on see, et tegu on pereliikmetega.

Isiklikult arvan, et kohustust ei ole, kuid kindluse mõttes küsin üle. St vanaema ei saa ju kätt ette panna ja seetõttu ei peaks ka tema vastutama.

Ootan vastust
Parimat!

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Tere!

Eeskätt lasub lapse ülalpidamiskohustus lapse vanematel. Vanavanematelt mõistetakse elatis lapselapsele välja vaid erandkorras, kui lapse vanemalt ei ole võimalik mingil põhjusel elatist saada (nt olukorras, mil lapse vanem viibib kinnipidamisasutuses ega saa sellega seoses sissetulekut teenida).

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas saame nõuda kinnistu ostuhinna alandamist, kui elektri peakaitsme võimsus ei vasta lubatule?24.04.2013

2010.a. me ostsime kinnistu kinnisvarafirma vahendamisel. Ostetud kinnistul ei ole elektri peakaitsme võimsus mitte 16 amprit, nagu on väidetud kinnisvarafirma hindamisaktis, vaid 10 amprit. Vajaliku
võimsuse saamiseks tuleks meil Eesti Energiale maksta ca 1200 eurot. Meie kaebusele, mis oli saadetud e-posti teel, ei ole vastatud.
Kas me võime nõuda kinnisvarafirmalt kinnistu ostuhinna alandamist või kahju hüvitamist? Kas tähtaeg kohtusse pöördumiseks pole veel möödunud?

Vastus: Alo Pormeister, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirel & Partnerid OÜ, http://sirel.com/

Kinnistu ostuhinna alandamist ei saa Te nõuda kinnistu müüki vahendanud äriühingult, sest kinnistu hinna alandamine on kinnistu müüja ja ostja vaheline õigussuhe, kuid seal on ka oluline, et milles Te kinnistu müügilepingus kokku leppisite ehk kas kinnistu koos selle oluliste osadega, mille omanikuks Te saite, vastab sõlmitud lepingu olulistele tingimustele (sh. elektrivõimsuse osas). Kui see võimsuse vahe loetakse siiski puuduseks, siis küsimus on ka selles, millal Te sellest puudusest teada saite või pidite teada saama, sest ostja peab teatama asja lepingutingimustele mittevastavusest müüjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta asja lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada saama. Kui ostja ei teata müüjale lepingutingimustele mittevastavusest õigeaegselt, ei või ostja asja lepingutingimustele mittevastavusele tugineda. Tänaseks päevaks on mõistlik aeg ilmselt möödas.
Kui Teil oli kinnistu vahendamiseks sõlmitud eraldi leping, siis lepingu rikkumisest tulenevat kahju on Teil lepingut rikkunud poolelt õigus nõuda 3 aasta jooksul. Samas peate tõendama, et milles see rikkumine seisnes, samuti kahju suuruse ja et rikkumise ning väidetava kahju vahel on põhjuslik seos.
 

Küsimus: Kuidas vaidlustada tööettevõtuleping, kui see tundub olevat sisult tööleping?24.04.2013

Töötasin kokkulepitud perioodi jooksul asendajana valvuri ametikohal (turvakaamerate jälgimine jne). Minu mõistes oli töö sisu arvestades tegemist tähtajalise töölepinguga. Olin jätnud tähelepanuta lepingu sõlmimisel lepingu pealkirja - "tööettevõtu leping". Lepingu lõppemisel muidugi selgus, et ma ei saa hüvitist kasutamata puhkusepäevade eest. Kas tagantjärele saab sellise lepingu vaidlustada, kuna tööettevõtu leping sõlmitakse vist ikka konkreetse ühekordse töö tegemiseks, kus on tegemist mingite mahuühikutega, valvuri töö kolme ja poole kuu jooksul oli nagu midagi muud. Kui pika aja jooksul peale lepingu lõppemist on võimalik veel probleemi vaidlustada?
Tänan

Vastus: Merike Michelson, info- ja personalitöö, METI personaliabi OÜ, www.metiabi.eu; www.facebook.com/METIabi

Tere,
Teie küsimuses kirjeldatud asjaolud viitavad sellele, et töö sisu järgi oli Teil tegelikult tähtajaline tööleping. Teoreetiliselt oleks võimalik Teie "tööettevõtu leping" Individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse alusel nelja kuu jooksul vaidlustada, taotledes selle tunnistamist töölepinguks. Siis saaksite nõuda väljateenitud puhkuse hüvitamist rahas. Samas soovitaksin kaaluda selle vaidluse alustamise otstarbekust, sest kui Te just ise ennast ei esinda, siis on vaidlus seotud teatud kuludega. Kahtlen, kas 8-9 puhkusepäeva tasu valvuri töötasust katab vaidlusega seotud kulud ja Teie läbielamised.
Enne dokumentidele alla kirjutamist nende tähelepanelikku läbilugemist soovides:

Merike Michelson
merike@metiabi.eu
www.metiabi.eu
 

Küsimus: Kui isa töötab kahel töökohal, kuidas siis toimub isapuhkuse tasu arvestamine?24.04.2013

Kui isa töötab ametlikult kahel töökohal, kuidas siis toimub isapuhkuse tasu arvestamine ja kas mõlemal kohal peab isa puhkama samaaegselt või on võimalik puhata näiteks ühel kohal 10 päeva ennem lapse sündi ja teisel kohal 10 pärast lapse sündi? Kui isa on asunud just (paar nädalat enne lapse sündi) uuele tööle, mille järgi arvestatakse siis puhkusetasu?

Vastus: Vello Vallaste, PhD (majandus), MEng, MPsych, CMC, Vallaste ja Partnerid OÜ, www.vjap.ee

Isapuhkust saab kasutada järjest või osade kaupa olenevalt pere vajadustest kas ühe või mitme tööandja juures. Sotsiaalkindlustusamet hüvitab makstud puhkusetasu riigieelarvest kas ühele või mitmele tööandjale kokku 10 tööpäeva ulatuses. Mitme tööandja juures töötamisel peab töötaja isapuhkuse kasutamise avalduses märkima, et ta ei ole kasutanud ega soovi kasutada isapuhkust teise tööandja juures. Kui töötaja on kasutanud või soovib kasutada isapuhkust teise tööandja juures, tuleb tal avalduses märkida teise tööandja juures kasutatud ja/või kasutatavate isapuhkuse päevade arv. Isapuhkuse tasu arvutatakse isa keskmise töötasu alusel, kuid mitte rohkem, kui on kolmekordne Eesti keskmine brutokuupalk üle-eelmises kvartalis. Kui töötaja ei ole tööandja juures töötanud ühte tervet kalendrikuud, võetakse keskmise töötasu arvutamisel aluseks töötasu alates tööle asumise päevast kuni päevani, mil on vaja arvutada keskmist töötasu. Kui on töötatud nii vähe, et pole veel palgapäevani jõutud, keskmist ei arvutata ja makstakse kokkulepitud töötasu.
 

Küsimus: Kas mul on õigust saada kogu aasta puhkus, kui dekreet algab 21 mai 2013?24.04.2013

Dekreet algab mul 21. mail 2013. Tööandja, kelle juures olen töötanud pea 2 aastat, väidab, et mul on saada ainult dekreedi eest puhkust 11 päeva ja 3 lastepäeva. Olen pool (14 päeva) selle aasta puhkusest juba välja võtnud, aga kuskilt kuulsin, et on õigus saada terve aasta oma, ehk siis 14 päeva veel, ei pidavat lugema, et ma poole aasta pealt dekreeti jään. Kas siis peaksin saama 14 puhkusepäeva, 11 dekreedi eest ja 3 lastepäeva?Või saan siis ainult dekreedi eest. Mainin ka ära, et olen alates 19. jaanuar 2013 olnud haiguslehel, kuna töökoht ei suuda pakkuda kergemat tööd. Enne 19. jaanuari 2013 oli mul siis 2012. aasta 11 puhkepäeva ja selle aasta 14 päeva.
Abi eest oleksin väga tänulik!

Vastus: Merike Michelson, info- ja personalitöö, METI personaliabi OÜ, www.metiabi.eu; www.facebook.com/METIabi

Tere.

Rasedus- ja sünnituspuhkusel olles koguneb teatud hulk puhkusepäevi (norm. 140 päeva eest), kuid lapsehoolduspuhkuse ajal töösuhe peatub ning sellel ajal õigust puhkusepäevadele ei teki.
Puhkusepäevade osas on tööandjal õigus, sest kasutada saab puhkust, mis on välja teenitud.
Kui tööandjal ei ole kergemat tööd pakkuda, on Teil õigus ajutiselt keelduda tööülesannete täitmisest, seda muidugi arsti või ämmaemanda poolt väljastatud teatise alusel. Haigekassa hüvitab töövõimetusperioodi 2. kalendripäevast alates 70% ulatuses. Iga 30 kp järel väljastab arst või ämmaemand uue töövõimetuslehe, kuhu on märgitud tööst vabastamise põhjuseks "terviseseisundile vastava töö andmine või üleviimine kergemale tööle." Rasedal on õigus saada antud lehte kuni rasedus- ja sünnituspuhkuse alguseni.

Tervistsäästvat puhkust soovides:

Merike Michelson

www.metiabi.eu
merike@metiabi.eu
 

Küsimus: Kas vaatamata kirjalikule kokkuleppega ülalpidamisest loobumise kohta, on võimalik elatisraha nõuda?23.04.2013

Elasime mehega aastaid koos, abielus ei olnud. Kui last ootasin, veenis mees mind sõlmima sellise kokkuleppe (kirjaliku): "Kuna oleme otsustanud elada õiguslikult vabas kooselus, loobume me vastastikku igasugustest mõeldavatest ülalpidamisnõuetest." Peale lapse sündi kolisime lahku, laps elab minu juures. Kas mul on õigus mehelt ülalpidamist nõuda?

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Tere!

Perekonnaseadus sätestab üheselt, et igasugused kokkulepped, millega välistatakse ülalpidamiskohustuse täitmine tulevikus, on tühised. Seega on Teil olenemata sõlmitud "kokkuleppest" võimalik taotleda lapse ülalpidamiseks lapse isalt elatist, samuti enda ülalpidamiseks, kui selleks õiguslik alus on (Teie kirjeldusest ei nähtu, kui vana on laps hetkel ja kas olete võimeline endale ise juba sissetulekut teenima).

Parimate soovidega,
Hanna Kiviarand
 

Küsimus: Kas juhatuse liikme lepingu alusel haiguse ajal ka mingit tasu või hüvitist makstakse?23.04.2013

Sõlmisin juhatuse liikme lepingu kuutasuga 100 €. Lepingus on kirjas, et sama tasu makstakse ka puhkuse ajal. Mis juhtub haiguse ajal, kas leping peatub ja tasu ei maksta?

Vastus: Vello Vallaste, PhD (majandus), MEng, MPsych, CMC, Vallaste ja Partnerid OÜ, www.vjap.ee

Käsundus- ega ka tööleping ei peatu kunagi. Kui on tegemist tööõigusliku lepinguga, siis on töötajal õigus töövõimetuse tõttu keelduda töö tegemisest. Pole reguleeritud, kuidas või kas üldse tuleb keeldumist vormistada.
Juhatuse liikme leping on käsundusleping. Tema kohustused tulenevad äriseadustikust, põhikirjast ja juhtorganite otsustest ning ta on tervislikule seisundile vaatamata ametis aasta- ja ööpäevaringselt. Raha saab ta siis ja nii palju, kui juhatatava äriühingu osanikud võimalikuks ja õiglaseks peavad.
 

Küsimus: Kuidas tõestada inkassofirmale, et ma ei ole ettevõtte klient kunagi olnud ja sellist võlgnevust tekitanud?23.04.2013

Kuidas on mõistlik toimida sellises olukorras. Sain inkassolt kirja, milles nõutakse 2005. aasta võla tasumist mobiilioperaatorile. Ma pole olnud selle ettevõtte klient. Kokku olen nüüd saanud kahe kuu jooksul 4 kirja. Olen ignoreerinud nende kirju, kus erinevad summad ja jutud. Mõnel paberil olen nende arust ka nendega maksekokkuleppe sõlminud, mida pole kindlasti teinud. Kuidas tõestada, et ma pole olnud klient ja ei ole neile võlgu?

Vastus: Alo Pormeister, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirel & Partnerid OÜ, http://sirel.com/

Võite neile viisakalt vastata, et Teie ja väidetud mobiilioperaatori vahel puudub lepinguline suhe, kuna ei ole nendega lepingut kunagi allkirjastanud ega neilt teenuseid tellinud ega maksekokkuleppeid sõlminud, mistõttu on esitatud võlanõue ilma õigusliku aluseta. Juhul, kui keegi on Teie allkirja võltsinud, siis saab esitada ka kriminaalmenetluse algatamise avalduse, kui süütegu pole aegunud.