Õigus

Tere

Peale abielulahutust sai tehtud notariaalne abieluvaraleping. Määrasime paika, et meie ühiselt võetud kodulaenuga korter jääb abikaasale ja tema kanda ka kõik maksekohustused.

Aga sisuliselt on ju minul ikka pangalaen kaastaotlejana peal. Kuidas mina laenust vabaks saaks?
Olen proovinud talle seletada, et võtaks ka laenu ainult enda nimele aga seda ta ei tee. On mul mingeid võimalusi?

Elan kortermajas. Umbkaudu aastal 1997 ehitas kõrvalkorteri uus omanik kinni ja võttis oma ainukasutusse meie ja tema korteri vahelise ühiskoridori ja rõdu. Meie kui otseste kõrvalnaabrite käest nõusolekut, arvamust vms ei küsitud. Räägiti midagi ühistu juhatuse otsusest jne., ajad tollal olid segased ja nii ta jäi...
Kinniehitatud osa eest on kinniehitaja maksnud ühistule üüri ja on olemas kooskõlastus tuletõrjeametiga. Tänasel päeval soovib kõrvalkorteri omanik oma korterit müüa, aga on selgunud, et antud kinniehitamine ja omandamine on olnud siiski ebaseaduslik ning seda ei saa koos korteriga müüa. KÜ soovib nüüd enamhääletuse teel ja antud korteriomaniku soovil antud kinniehitatud pinna anda selle korteri nii vana kui ka uue omaniku kasutusse tähtajatu lepingu alusel. Mina kui otsene naaber ja kõrvalkorteri omanik ei ole sellega nõus, kuna antud kinniehitis vähendab minu korteri väärtust ning ka kogu maja arhitektuurilist väärtust, samuti ei ole mulle võimaldatud ühispinna kasutamine võrdsetel alustel. Kas KÜ-l on õigus antud pind välja rentida, tehes sellega kahju ühe korteri omanikele? Kas mul on õigust nõuda antud ehitise likvideerimist ja endise olukorra taastamist, kuna see tundub ainuõige lahendusena, ja kes sellisel juhul peaks kandma kulud?
Ette tänades,

Tere,
Mees ja naine elavad vabaabielus üle 20 aasta, paaril on ka ühine laps. Umbes 17 aastat tagasi osteti maja naise rahade eest, mida aga kahjuks tõestada ei saa. Mees kirjutas maja ja maad ainuisikuliselt enda nimele.
5 aastat tagasi võttis naine majale laenu, et teha remonti. Laenu maksab ta igakuiselt enda arveldusarvelt. Mehe ja naise suhted on puntras juba aastaid ja mehe vaimne terror on viinud asjad nii kaugele, et peame abi otsima seadustest. Kas naisel on õigus pool maja enda nimele kirjutada? On tal selleks seaduslikke õigusi või vabaabielu puhul seadused seda ei määratle.
Hetkel on olukord selline, et kuigi maja on ostetud ja üles ehitatud-remonditud naise rahade eest, tahab mees naise välja tõsta, lüües rusikaga vastu rinda, et kõik on tema oma ja miskit ei kuulu naisele.
Kust alustada ja kuhu pöörduda, et saada abi selles olukorras?

Tere,
Kas kinnistu omanikul on õigus aia ja väravaga sulgeda krundi keskelt läbi jooksev tee (ilma kõvakatteta), kui kõikidel naabritel on oma kinnistule ligipääs tagatud?
Tegemist on endise aianduskooperatiivi ringteega, mille tagumises nurgas on ühtse kinnistuna erastatud kahel pool teed asuvad maatükid. Naabritele jääb alles nende jaoks lühim tee krundini. Sulgemise põhjuseks on krundi keskelt läbi kihutavad autod, mis on ohtlikud lastele. Kas ja kuhu asjaajamiseks pöörduma peaks?
Tänan.

Oleme abikaasaga Eesti kodanikud aga elame Saksamaal. Abielu sõlmiti Eestis. Nüüd soovime lahutust, kuid ei tea kuidas pöörduda Eesti kohtu poole ja millised on lahutuskulud. Või oleks mõistlikum Saksamaal lahutada? Kas sel juhul peame Eestis lahutuse veel kinnitama?

Tere
Toimus kohtuistung krim. asjas KarS §169 järgi. Kohus tegi otsuse, millega loomulikult ei ole ma nõus. Samal meelel oli prokurör. Otsuses kirjas, et saan esitada apellatsiooniteate, mille kirjutasin kohapeal kohtus kantseleis valmis. Mida see apellatsiooniteade tähendab, kas muudetakse praegune karistus, kas tuleb uus istung. Või selleks pean tegema avalduse kohtusse, et vaidlustada praegune otsus? Mida peaksin tegema, et vaidlustada?

Abikaasa lahkus pere juurest kaks aastat tagasi. Siiani lapse isa elatisraha lapse jaoks maksnud pole. Abikaasa väitel piisab sellest, kui elame temale kuuluvas majas, mis on meie ühisomand. Majaga seotud kulud (prügi ja elekter) kannab ta FIE-kuludesse ja küttepuud on tehtud ühisomandis olevast metsast. Siiani on lapse isa maksnud lapse telefoniarve ja teinud üksikuid mõttetuid kingitusi.
Minu sissetulek on 400 EUR-i ja abikaasa oma umbes 4000. Mehe väitel temal lihtsalt raha pole, sest kogu tema sissetulek kulub FIE-na liisinguarvete tasumiseks. Lapse elatisraha nõude 160.- soovin teha interneti teel. Tean, et on õigus tagantjärgi nõuda ka aasta eest elatist ja selleks pean andma asja kohtusse. Kas antud kahte nõuet vaadeldakse eraldi? St. interneti teel esitatud nõue rahuldatakse kohe ja varasema nõudega läheb kohtus kauem aega? Kui kaua aega on mul võimalik tagantjärgi nõuet esitada või pean tegema selle kohe?

Tegin oma lapse isale ettepaneku leppida kokku elatisraha suuruses 200 eurot, kuid kuna ta keeldub maksmast üle 150 euro, siis ei jää mul paraku muud üle kui anda asjale juriidiline käik. Tekkisid aga mõned küsimused:
1. Maksekäsu kiirmenetluse avaldusega saaks isalt kohe välja nõuda kuni 200 eurot, summa suurendamiseks hiljem (näiteks kui laps läheb lasteaeda) peab aga pöörduma kohtu poole. Kuidas soovitate – kas teha praegu see kiirmenetlus ja hiljem kohtule avaldus summa suurendamiseks või pöörduda äkki hoopis kohe kohtu poole?
2. Kas saab sisse nõuda tagasiulatuvalt elatisraha ka selle aja eest kui isa elas veel "kirjade järgi" koos meiega aga lapse kasvatamist rahaliselt peaaegu ei toetanud?
Taustainfoks, et koos hakkasime elama 2011 juunis kui ta oma korteri ära müüs ja minu juurde kolis. Poeg sündis 2012 juuli alguses ja lõplikult lahku läksime 2013 aprilli alguses mehe poolsel initsiatiivil. Praktiliselt kogu selle aja olen tasunud eluasemelaenu ja kommunaalmakseid üksi, vaid viimastel kuudel on mees minu virisemise peale mõnesaja euroga toetanud. Söögikraami oleme ostnud poest võrdselt ehk siis ka seda ei saa väita, et tema panus oleks pere ülalpidamine sel moel. Lapsele on isa ostnud 9 kuu jooksul turvahälli, kergkäru, voodi, 4 pakki mähkmeid ning ühe mütsi. See tähendab, et praktiliselt kogu tema teenistus (mis on märksa suurem kui minul) on jäänud talle hobidele ja meelelahutusele kulutamiseks, samal ajal kui mina kandsin kõik eluasememe ja lapsega seotud kulud. Olen palunud tal kasvõi tagantjärele kompenseerida siin elatud aja eest midagigi (mitu inimest kulutavad ju ikka rohkem elektrit ja vett kui üks) aga paraku pole ta seda teinud ega nähtavasti kavatsegi, seda ma enam ei loodagi. Küll aga ei kavatse ma loobuda võimalusest oma lapse kasvatamiseks normaalsetes tingimustes kui mul selleks on seaduslik õigus.
Kõnealune meesterahvas maksab hetkel elatisraha veel kahele lapsele (17- ja 10-aastasele) eelnevast kooselust, summa kokku 278 eurot. Sealne situatsioon on aga ses mõttes erinev, et laste ema elab koos väga hästi kindlustatud mehega ja toetus läheb sõna otseses mõttes kommirahaks mitte pole toimetulemiseks hädavajalik nagu minul.
Hetkel on mees nõus maksma mulle 150 eurot kuus ja lisaks lubab kasutada ka oma autot kuid seda tingimusel, et saab selle tagasi kohe, kui tal seda vaja on. Iseenesest selline diil mulle sobib ja olen korduvalt üritanud saavutada rahumeelset kokkulepet, et summa on suurem alates hetkest, mil ma autot enam ei kasuta. Kuna aga tema paraku sellega nõus ei ole vaid raiub tuima järjekindlusega, et üle 150 euro ei maksa ta mingil juhul, siis kahjuks ei jäägi mul muud üle kui hakata abi otsima.

Tere! Abikaasa ainuke sissetulek on FIE-na saadav tulu. Plaanis on lahutada abielu, puudub abieluvara leping. Kui eeldatavasti vara jagamine kestab kaua aega, siis milline summa, juhul kui FIE-kontol olev raha on ühisvara, läheb jagamisele. Kas see summa, mis oli lahutuse sisseandmise hetkel või summa, kui vara on lõpuks jagatud?
Abikaasa on teadlik, et soovin lahutada abielu. Paar kuud tagasi ostis abikaasa enda õe nimele maja. Olen veendunud, et abikaasa kandis maja ostuks oleva raha õele enda arveldusarvelt. Kas mul on võimalik taotleda antud tehingu tühistamist ja nõuda, et tegemist on nüüd meie ühisvaraga? Kuidas ma saaksin seda tõendada? Kas mul on selle tõestamiseks õigus mehelt nõuda tema arveldusarvel olevate tehingute väljavõtet või teeb seda kohus? Praegu toimub antud maja renoveerimine ja seda tehakse ka minu abikaasa rahadega. Antud juhul maja väärtus ju suureneb veelgi.

Tere!
Käisin vähem kui kuu tagasi lastekaitsespetsialisti juures, kuna ei saa oma eksnaisega lapse suhtes kokkuleppele (tuli välja, et sama spetsialistiga oli kohtumise kokku leppinud ka mu eksnaine). Spetsialistiga kohtudes mulle tundus, et teda väga ei huvitanud, mis mured mul on. Pidime minema koos eksnaisega tema juurde, aga kohtumine jäi ära. Spetsialist ajas asju läbi minu eksnaise, kuigi ta teab, et me ei saa omavahel läbi. Kas spetsialist ei peaks ise andma teada kui kohtumine ära jääb vms?
Suhtleme eksnaisega e-maili teel enamus aega. Eile avastasin, et spetsialist on meie kirjavahetuse koopias, spetsialist olevat seda ise soovitanud. Minul aga on kahtlus, et nad tunnevad üksteist, kuna nad ühest kohast pärit. Ei teagi nüüd, kas usaldada seda spetsialisti või üldse kedagi teist. On jäänud mulje, et enamus naissoost spetsialiste on emade poolt. Mida ette võtta? Oskate äkki öelda, kas leidub Tallinnas mõni meessoost lastekaitsespetsialisti?

Tänud!