Õigus

[pealkirja vaade|avatud vaade]
[uuemad enne|vanemad enne]
[10|20|30]

Küsimus: Kuidas käib elatisraha summa arvestamine, kui maksta tuleb kahele lapsele ja sissetulek on 320 eurot?21.04.2013

Kuidas arvestatakse miinimum elatisraha maksmist, kui on vaja maksta raha kahe lapse eest, kuid kes ei ole ühe ema lapsed?
Kas siis kokku 160 € + 160 €?
Kuidas käib arvestus siis, kui saadakse miinimum palka 320 €?

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Tere!

Perekonnaseadus näeb ette, et elatis ühele lapsele ei tohi olla väiksem kui pool alampalka. Hetkel on alampalk 320 eurot, seega ei tohiks elatis ühele lapsele olla väiksem kui 160 eurot. Üldjuhul mõistetakse kohtus olenemata asjaoludest miinimumsuuruses elatis välja – seejuures ei tule elatist nõudval vanemal lapsele tehtavaid kulutusi kuidagi tõendada.

Riigikohus on jõudnud seisukohale, et vanem on kohustatud leidma vahendid nii enda kui ka oma laste ülalpidamiseks. Arvestades eeltoodud seisukohta, perekonnaseaduses sätestatut ja kohtupraktikat, usun, et kohus mõistaks mõlemale lapsele miinimumulatuses elatise välja ka siis, kui vanema sissetuleku suurus on 320 eurot.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kes vastutab kortermajas vahelae helipidavuse eest?20.04.2013

Tere! Tõenäoliselt olen sunnitud tellima tervisekaitsest vahelaele kalli ekspertiisi. Ülemise korruse elutuba on omavoliliselt ehitatud köögiks. Remondi tegi eelmine omanik. Kellele siiski kuulub vahelagi? Olen siin kuulnud eriarvamusi. Kas mul on võimalik hiljem ekspertiisi kulud sisse nõuda? Kellelt? Koostöö ülemise naabriga on välistatud.

Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/

Tere, vahelae näol on tegu korteriomanike kaasomandi esemega. Seega juhul, kui vahelae ekspertiisi tellimine on põhjendatud kulutus, siis tuleb selle kulu jagada korteriomanike vahel lähtudes kaasomandi eseme suurusest. Vastava nõude esitamisel saab tugineda korteriomandiseaduse paragrahv 15 lõikele 2.
Tervitades,
Andry Krass, M.A.L.
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
 

Küsimus: Kas ma saan keelduda töölepingu muudatustest ja mida võib tööandja selle tagajärjel teha?20.04.2013

Minu kehtivas töölepingus on määratud kuupalk, 40 h töönädal, kodulähedane töökoht. Uues lepingus oleks põhipalk+tulemustasu, summeeritud tööaeg ja töökohana Eestis (meil on tehased Eesti neljas maakonnas). Põhjenduseks toodi, et kõigil, kes on peale mind tööle tulnud, on sellised lepingud. Kas mul on võimalik uut lepingut vältida ja mida võib tööandja teha, kui ma pole nõus lepingule alla kirjutama?

Vastus: Merike Michelson, info- ja personalitöö, METI personaliabi OÜ, www.metiabi.eu; www.facebook.com/METIabi

Tere.

Töölepingu tingimusi saab muuta vaid poolte kokkuleppel.
Ehk siis, töötasu ja töökoha osas, on kokkulepet vaja. Töökorralduslikke reegleid nagu tööaja arvestus, võib tööandja muuta ühepoolselt, kooskõlastust küsimata, kuid selleks ei pea muutma töölepingut. Piisab ettevõtte käskkirjast või korraldusest. Märkides töökohaks Eesti Vabariik, püüab tööandja ilmselt tulevikus vältida koondamishüvitiste maksmist, kui juhtub mõnes maakonnas töö otsa lõppema.
Kuidas tööandja mittenõustumisele reageerib, on raske prognoosida. Mõistlik oleks läbirääkimiste käigus kõik asjad selgeks rääkida, loodetavasti selguvad siis ka õiged põhjused.

Edukaid läbirääkimisi soovides:

Merike Michelson

www.metiabi.eu
merike@metiabi.eu
 

Küsimus: Mida saan ette võtta, kui kortermaja tahab rajada parkla minu elutoa akna alla?19.04.2013

Tere,
naaberkinnistu (5-korruseline elamu) soovib rajada parklat kohe minu aia vastu, mis meid eraldab. Nõusolekut sellisele projektile ei andnud, kuna neil on enda kinnistul vaba ruumi küll, kuid soovivad just minu elutoa akna kõrvale parkimist rajada. Hetkel on seal haljasala, millele nad juba praegu tihti pargivad. Eriti häirib just see, et minu elamu ja pargitavate autode vahele jääks vaevalt 1 meeter maad. Nii lähedale parkimine kindlasti põhjustaks heitgaaside tungimise minu elutuppa. Ähvardasid, et neid ei huvita., kas annan nõusoleku või ei, nemad ikkagi eemaldavad muru ja pargivad. Tegemist on õuealaga, kas tõesti ei eksisteeri mitte ühtegi normi või seadust, mis sätestaks mingidki piirid?
Vastuse eest ette tänades.

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

See küsimus on pigem asjaõiguse spetsialistidele. Üldiselt võib maaomanik omal maal toimetada oma äranägemise järgi, arvestades kehtestatud planeeringut ja naaberkinnistu omanike põhjendatud huve. Asjaõigusseaduse § 143 lg 1 kohaselt ei ole kinnisasja omanikul õigust keelata gaasi, suitsu, auru, lõhna, tahma, soojuse, müra, põrutuste ja muude seesuguste teiselt kinnisasjalt tulevate mõjutuste levimist oma kinnisasjale, kui see ei kahjusta oluliselt tema kinnisasja kasutamist ega ole vastuolus keskkonnakaitse nõuetega. Mõjutuste tahtlik suunamine naaberkinnisasjale on keelatud. Liiklusseadus § 13 lg 5 kohaselt ei tohi õuealal ja lähemal kui kümme meetrit elamust peatatud või pargitud sõidukil mootor töötada kauem kui kaks minutit. Ilmselt on õige asuda seisukohale, et kuni 2 minutit töötav mootor ei kahjusta naaberkinnistu omaniku huve märkimisväärselt.
 

Küsimus: Kas isik, kes ei ole Eesti resident peab Eestis asuva korteri müügilt maksma tulumaksu?19.04.2013

Tere
Eesti riigi kodakondsel on Eestis korter. Praegu elab ta ka ühes välisriigis, mille kodakondsus tal ka on. Sisse on ta kirjutatud Eestis oma elamispinnal ja elab seal, kui ta Eestis viibib. Ta ei ole Eesti resident. Küsimus siis selline: kui ta müüb oma Eesti korteri, kas ta peab maksma müügilt tulumaksu ja kui jah, siis kus ta peab tulu deklareerima, kas Eestis või välisriigis?

Vastus: Vello Vallaste, PhD (majandus), MEng, MPsych, CMC, Vallaste ja Partnerid OÜ, www.vjap.ee

Kinnisvaratulu maksustatakse kinnisvara asukohariigis. Seega Eestis asuva kinnisasja võõrandamisest saadud kasu maksustatakse Eestis, kusjuures pole vahet, kas võõrandajaks on resident või mitteresident. Leian, et kõnealust korterit tuleb käsitleda mitteresidendi elukohana, mille müügist saadavat kasu Eestis ei maksustata, kui müüja kasutas korterit elukohana kuni võõrandamiseni. Mittemaksustavaid tulusid ei deklareerita.
 

Küsimus: Kui toas ei ole tagatud 18 kraadi sooja, kas siis on ikka õigus nõuda küttearve vähendamist?18.04.2013

Tere!
Lugesin küsimust/vastust teemale, et kui korteris ei ole tagatud 18 kraadi sooja, siis on õigus küttearvet vähendada (meil on juba paar kuud olnud 16 kraadi lapse toas).
Edastasin vastava info ka juhatusele ("Selleks on vabariigi valitsuse määrus nr 38 "Eluruumidele esitatavate nõuete kinnitamine", vastu võetud 26.01.1999, avaldatud RT I 1999, 9, 38, jõustunud 07.02.1999. Määruse punkt 7 ütleb, et kaugküttevõrgust või hoone katlamajast köetavas eluruumis ei tohi siseõhu temperatuur inimeste pikemaajalisel ruumis viibimisel olla alla 18 °C.
Juhul, kui korteriühistu eelnimetatud temperatuuri tagada ei soovi ning oma kohustust ei täida, siis saab korteriomanik võlaõigusseaduse paragrahv 101 lg 5 tuginedes makstavat summat alandada.")

Juhatuse vastus sellele oli, et see info ei vasta tõele ning käib hoopis muu probleemi kohta. See tähendab, et kui kellelgi on võlg, siis saab teenuste hinda alandada, et võlg ei kasvaks ülisuureks.
Nende hinnangul ei saa seega küttearvet vähendada ning jooksma hakkab viivis, juhul kui ei maksta tervet küttearvet.
Kuidas edasi toimida?

Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/

Tere, info, et Vabariigi Valitsuse määrus nr 38 sätestab eluruumides minimaalse temperatuuri, vastab kindlasti tõele, ning sellest tulenevalt saab seda rikkuva isiku suhtes kasutada ka erinevaid õiguskaitsevahendeid. See, millist õiguskaitsevahendit on kõige ratsionaalsem kasutada, sõltub juba konkreetsetest asjaoludest.
Märksa suuremaks probleemiks on siin tõendamise probleem kuna lubatust madalam toatemperatuur üksi ei anna alust rahalise nõude esitamiseks, vaid tõendada tuleb ka seda, et teised korteriomanikud on Teiega võrreldes eelisseisus - nende arved on Teiega võrdsed kuid samas on nende korterites tagatud nõuetekohane temperatuur.

Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
 

Küsimus: Kas 2010. aasta puhkust saab veel kasutada?18.04.2013

Tere!
Töötaja (õpetaja) viibis lapsehoolduspuhkusel 30.05.2011-30.08.2012.a. Enne lapsehoolduspuhkusele jäämist oli tal saada puhkust 2010.a. eest 19 päeva ja 2011.a. eest 23 päeva.
2012.a. eest lisandus 19 päeva. Kas töötajal on 2013.a. õigus saada puhkust 61 päeva (eelnevate perioodide eest) ja lisaks jooksva aasta eest 56 päeva või on osa puhkusepäevi juba aegunud?

Vastus: Tiit Kruusalu, juhatuse liige, METI personaliabi OÜ, www.metiabi.eu; www.facebook.com/METIabi

Tere,
Teie poolt esitatud informatsiooni põhjal ei saa täit vastust anda 2010 a. puhkusepäevade reservi osas, kuid ülejäänud arvestus (2011=23 kp; 2012=19 kp) peab paika.
TLS § 68 lõike 6 alusel peatub põhipuhkuse nõude aegumine ajaks, kui töötaja kasutab rasedus- ja sünnituspuhkust, lapsehoolduspuhkust...
Töötajal on võimalus puhkust kasutada jooksva kalendriaasta 12 kuu ja selle järgneva kalendriaasta 12 kuu, kokku 24 kuu jooksul.
Kokkuvõtteks: eelnevate perioodide puhkust on võimalik kasutada käesoleva aasta lõpuni. 2013.aastal väljateeniteenutud puhkust järgmise kalendriaasta lõpuni jne.
Head puhkuse kasutamist soovides:

Tiit Kruusalu
tiit@metiabi.eu
www.metiabi.eu
 

Küsimus: Kui tööandja tahab muuta töö tasustamise aluseid, kas saan siis hoopis koondamist nõuda?18.04.2013

Töötan alalise lepinguga alates 2004.a. Töölepingus palgasüsteemiks miinimumpalk+tulemuspalk+aastapalk. Nüüdsest muudab tööandja töötasu arvestamise printsiipi - kindlaks kuupalgaks. Sellega seoses väheneb palk üle 50%. Kas antud muudatus on aluseks keeldumiseks uue töölepingu allkirjastamiseks? Kas saan nõuda töösuhte lõpetamiseks koondamist?

Vastus: Tiit Kruusalu, juhatuse liige, METI personaliabi OÜ, www.metiabi.eu; www.facebook.com/METIabi

Tere,
Tegemist on töölepingus kokkulepitud oluliste tingimuste muutmisega, mida tööandja ei saa ühepoolselt otsustada. Vastavalt TLS § 12, saab töölepingut muuta üksnes poolte kokkuleppel. Kui Te tööandja poolt ette pandud palgatingimustega ei nõustu, on Teil õigus keelduda töölepingu muudatusele (mitte uuele töölepingule!) alla kirjutamast ja pooled peavad jätkama lepingu täitmist senikehtinud tingimustel.
Koondamist nõuda töötaja ei saa - selle otsustamine on tööandja pädevuses. Teie võimalus on jätkata tööd ja nõuda töötasu senikehtinud tingimustel. Kui muu ei aita, siis kasvõi töövaidluskomisjoni kaudu.
Asjaolu, et töötaja ei nõustu kehvemate palgatingimustega, ei anna tegelikult ka tööandjale õigust töötajat koondada, kui see on ainus põhjus. Koosmõjus muude tingimustega ei ole koondamise lubatavus muidugi välistatud.
Õiglast töötasu soovides:

Tiit Kruusalu
tiit@metiabi.eu
www.metiabi.eu
 

Küsimus: Kas kirjavahetus on aluseks üüriraha nõudmisel, kui üürnik ei maksa ja üürilepingut ei ole sõlmitud?17.04.2013

Mul on probleem endise üürnikuga, kes ei ole mulle maksnud 2 kuud üüri. Nimelt viibisin ise välismaal ning kiiresti oli vaja leida korterisse üüriline, kes läbi tutvuste ka sai leitud. Uus üürnik kolis korterisse ja lepingut ei sõlminud, kuna olin ise sellel ajal välismaal. 2 kuu pärast naastes selgus aga, et üürnikul on makseraskused, ettemaksu 1 kuu maksis ülekandega, 2 kuud üür ja kommunaalid aga maksmata. Palusin tal kohe pind vabastada, et saaksin leida uued üürilised. Kodanik ise on tänaseks Soomes. Mul on kodanikuga olemas kirjavahetus, kus ta lubab maksta seda juba mõned kuud. Mul on olemas kodaniku isikuandmed. Arvestades seda, et üürilepingut ei ole, kas mul on üldse võimalik sellisel juhul pöörduda abi saamiseks kuskile?
Tänulik vastuse eest!

Vastus: Taivo Saks, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Taivo Saks & Partnerid OÜ, www.tsp.ee

Üürilepingu võib sõlmida ka suuliselt. Kui ta maksis panga kaudu ettemaksu selgitusega, et see on üürilepingu ettemaks, siis aitab see kindlasti lepingu sõlmimist tõendada. Ka kirjavahetus aitab kokkuleppe olemasolu tõendada, kuid sellest peaks nähtuma summa ja see, mille eest võlgu ollakse - et ikka üürileping.
 

Küsimus: Kas siin on vastuolu, kui üks osanik tahab teha osakapitali sissemakse kõigi kolme eest?17.04.2013

Ettevõte on asutatud sissemakset tegemata. Plaanis on seda nüüd teha. Millised tegevused on selleks vajalikud? Üks kolmest osanikust tahab teha sissemakse kõigi eest. Kas selliselt tegevus on/ei ole vastuolu seadustega?

Vastus: Vello Vallaste, PhD (majandus), MEng, MPsych, CMC, Vallaste ja Partnerid OÜ, www.vjap.ee

Tuleb raha kanda äriühingu pangakontole või anda kassasse märkega "kapitali sissemakse". Äriühing võtab saadud raha oma raamatupidamises kapitalina arvele. Äriühingu jaoks pole oluline, kes kapitali sissemakse teeb, seadustega vastuolu pole. Kuidas osanikud asja omavahel klaarivad, pole äriühingu asi.