Õigus
Küsimus: Kui pikka aega ei maksta töötasu õigeaegselt, kas see on aluseks töölepingu lõpetamiseks?17.04.2013
Tööandja juba aastaid ei kanna palka õigeaegselt. Palgapäev 5.-ndal, kuid rahad laekuvad paari osana suvalistel kuupäevadel, kunagi konkreetset vastust ei saa millal palga lootust on. Pidevalt viibime kodus ilma tööta, need päevad ta küll arvestab palka, kuid nii ebastabiilne on kogu aeg oodata telefonikõnet, millal jälle tööd saab. Küsimus on siis selline, kas mul oleks võimalik tööleping omapoolselt üles öelda ning kuidas seda õigesti teha, et tööandja seda minu kahjuks ei keera ning mitme kuu kahju mul on õigus nõuda töölepingu rikkumise eest, kui mul ikka on see õigus.
ette tänades
ette tänades
Vastus: Tiit Kruusalu, juhatuse liige, METI personaliabi OÜ, www.metiabi.eu; www.facebook.com/METIabi
Teil on õigus nõuda oma töötasu töölepingus märgitud kuupäevaks. Kui tööandja oma kohustust ei täida, tuleks Teil seda tööandjalt taasesitatavas vormis nõuda, andes mõistlik tähtaeg rikkumise lõpetamiseks. Kui tööandja antud tähtajaks, nt. järgmiseks palgapäevaks, jätab töötasu õigeaegselt välja maksmata, võib Teil tekkida alus töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks, viidates TLS § 91 lg 2 p 2. Sellega kaasneb tööandjapoolne kohustus maksta Teile 3 kuu keskmise tasu suurune hüvitis. Juhul, kui tööandja Teiepoolse töölepingu erakorralise ülesütlemise töövaidlusorganis vaidlustab, peate olema valmis tõendama, et töötasu maksmisega viivitamine oli Teie jaoks oluline, näiteks tekkisid Teil sellest tingituna omakorda võlgnevused kolmandate isikute ees ning Teie maksekäitumise tõttu langes Teie krediidireiting. Sellisel juhul hindab Teie poolt esitatud tõendeid ja tööandja argumente töövaidlusorgan, kes otsustab, kas töölepingu erakorraline ülesütlemine oli põhjendatud.
Teie poolt kirjeldatud olukord viitab sellele, et tööandjal endal on makseraskused ja võimalik, et näilise võidu saavutamise korral ei oleks tegelikult tööandjalt midagi võtta. Seetõttu soovitaksin omapoolse tegevuse kavandamisel läbi kaaluda võimalikud tagajärjed, et oma energia suunata sinna, kus see pikas perspektiivis kõige tulemuslikum oleks. Kui soovite oma tegevusele suuremat õiguskindlust, siis on Teil võimalus külastada E kl 09-11 või K kl 12-16 meie konsultatsioonipunkti Tallinnas Kopli Ettevõtlusinkubaatoris, mille kohta täiendavat infot leiate siit: http://www.metiabi.eu/Uudised/ .
Läbimõeldud otsuseid ja kindlat sissetulekut soovides:
Tiit Kruusalu
tiit@metiabi.eu
www.metiabi.eu
Küsimus: Kas siis tagastatakse intressidelt tulumaksu, kui korter vormistada osaliselt kaaslaenaja nimele?17.04.2013
Tere!
Ema ostis pangalaenuga korteri, kus elab tütar. Põhitaotleja on ema ning maksab samuti ema, kuid tütar on laenu kaastaotleja. Korter on hetkel 100% ema nimel ning maksuametis selgus, et sellisel juhul intressidelt tulumaksu ei tagastata. Kui korter kirjutada täielikult või osaliselt tütre nimele, kas sellisel juhul on võimalik tulumaksu tagasi saada?
Aitäh!
Ema ostis pangalaenuga korteri, kus elab tütar. Põhitaotleja on ema ning maksab samuti ema, kuid tütar on laenu kaastaotleja. Korter on hetkel 100% ema nimel ning maksuametis selgus, et sellisel juhul intressidelt tulumaksu ei tagastata. Kui korter kirjutada täielikult või osaliselt tütre nimele, kas sellisel juhul on võimalik tulumaksu tagasi saada?
Aitäh!
Vastus: Vello Vallaste, PhD (majandus), MEng, MPsych, CMC, Vallaste ja Partnerid OÜ, www.vjap.ee
Küsimus: Kas välisriigis töölähetuses käimisel on õigus ka isikliku sõiduauto kasutamise kompensatsioonile?17.04.2013
Soome lähetusele minnes ja kohapeal viibides kasutasime ühe lähetatu isiklikku sõiduautot. Millise seaduse alusel ja mis mahus on võimalik lähetuses isikliku sõiduauto kulutusi kompenseerida?
Ette tänades
Ette tänades
Vastus: Merike Michelson, info- ja personalitöö, METI personaliabi OÜ, www.metiabi.eu; www.facebook.com/METIabi
Kulude hüvitamist isikliku sõiduauto kasutamisel tööülesannete täitmisel reguleerib: "Teenistus-, töö- või ametiülesannete täitmisel isikliku sõiduauto kasutamise kohta arvestuse pidamise ja hüvitise maksmise kord".
Kuludokumentide (näiteks kütuseostu arved) alusel on võimalik töötajale lähetuse sõidukulu hüvitada, kui enne lähetust oli täidetud nimetatud korra § 3 esitatud nõuded. § 1 lg 4 alusel, ei kohaldata määrust kulutustele, mis hüvitatakse lähetuse määruse alusel, seega nägemata lähetusdokumenti, on raske anda hinnangut küsitud võimaluste kohta.
Mõistlikke lähetuskulutusi!
Merike Michelson
Vt. http://www.metiabi.eu/Uudised/
merike@metiabi.eu
Küsimus: Kas ma saan haiguslehele minna 4-aastase lapsega, kui olen ainult poole kohaga tööl?16.04.2013
Minu küsimus oleks siis selline, et kas ma saan haiguslehele minna 4-aastase lapsega, kui olen ainult poole kohaga tööl?
Laps haige olnud 5 päeva (T-R).
Laps haige olnud 5 päeva (T-R).
Vastus: Merike Michelson, info- ja personalitöö, METI personaliabi OÜ, www.metiabi.eu; www.facebook.com/METIabi
Haige lapse põetamine ei ole kuidagi seotud töökoormusega. Töötaja kohustuseks on esimesel võimalusel tööandja teavitamine hoolduslehele jäämisest!
Kui arst on kirjutanud töövabastuse haige lapse hooldamiseks, on alla 12-aastase lapse ravikindlustatud vanemal õigus ajutise töövõimetuse hüvitisele kuni 14 järjestikuse päeva eest. Hooldushüvitist maksab haigekassa hoolduslehe alusel.
Kiiret paranemist, lapsele!
Merike Michelson
www.metiabi.eu
merike@metiabi.eu
Küsimus: Kas saan veel juhtunu vaidlustada, kuigi parklas võtsin väikse kokkupõrke süü omaks?16.04.2013
Tere. Reedel toimus kahe auto kokkupõrge, mina tagurdasin parkimiskohalt välja ja tagant tuli auto, mida ma ei näinud ehk mul siis oli pime nurk (minu auto jäi terveks, aga teine sai natuke põrutada numbrimärgi kohale ja selle alt ka tuli lahti midagi). Tunnistasin küll end süüdi, kuid kui arutasin oma mehega, siis tekkis päris mitu argumenti, et asi vaidlustada, mille peale ma avarii hetkel ei mõelnud (manööver tuleb lasta lõpetada ja miks ta tagurdades seisma jäi kui nägi, et ma parkimiskohalt välja tagurdan ja mulle signaali ei andnud). Kas enam saab vaidlustada, kui olen end süüdi tunnistanud? Täna alles hakati tegelema sellega ja ootan nüüd nende otsust. Eile sõitsin sellest autost mööda ka ja tundus, et nad on auto vahepeal juba korda teinud. Ja mulle ei antud peale õnnetust mingit paberit ka, see mille täitsime jäi nö. kannatanu kätte ja nüüd mõtlengi, et vabalt võib petta saada, võivad muuta seal midagi.
Loodan, et oskate mulle nõu anda!
Kõike head!
Loodan, et oskate mulle nõu anda!
Kõike head!
Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee
Kaitsmaks ennast vastutuse tunnistamise dokumendile soovimatute täienduste lisamise eest, oleks vastav dokument tulnud vormistada kahes eksemplaris, millest teine oleks jäänud Teile. Praegusel juhul on tõepoolest risk, et teine osaleja võib sinna midagi juurde kirjutada. Soovitan kahju saajaga kontakti võtta ja paluda endale ka koopia koostatud dokumendist või teha ettepanek minna koheselt kindlustusse juhtunut registreerima.
Küsimus: Kas AS Ühisteenused võib nõuda leppetrahvi ühistu haljasalal parkimise eest?16.04.2013
Kas "AS Ühisteenused" võib nõuda leppetrahvi haljasalal parkimise eest? Nimelt parkisin "parkimine ühistu loal" märgi keelupiirkonda ning sain leppetrahvi "parkimisnõuete eiramine" eest. Samas parkimise kohaks on märgitud "tn. 6, parklas". Kas haljasala (muru/muda) loetakse siiski parkla alaks? Ning kui leppetrahvi tasun, kas teistel organitel on, pildi olemasolul, võimalik nõuda teistkordselt trahvisummat haljasalal parkimise eest?
Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee
Kuna leppetrahv on tsiviilõiguslik sunnimeede ja trahv väärteo eest karistusõiguslik, siis nende kohaldamine ei sõltu ühe või teise sunnimeetme varasemast kohaldamisest. Leppetrahvide osas on käesolevas portaalis palju postitusi - saate nendest endale teavet leppetrahvi ja selle sissenõudmise õigusliku seisundi kohta.
Küsimus: Kas karistuste ajaloo seisukohalt on vahet, kas nö kiiruskaamera trahvi maksab juht või auto omanik?15.04.2013
Kui kiiruskaamera tuvastab sõidukil lubatust suurema kiiruse ja selle roolis ei ole omanik ega vastutav kasutaja, siis kas trahvinõude saamisel peab selle maksma sõidukit tegelikult juhtinud isik või auto eest vastutav kasutaja või omanik? Kui kirjas on, et hoiatustrahv ei ole süüteo eest kohaldatav karistus, seda ei kanta karistusregistrisse ning sellele ei tugineta süüteo korduvuse avastamisel ega muude õigusjärelmite kohandamisel, siis kas saan õigesti aru, et kuigi roolis oli abikaasa, on omanikuna mõistlik maksta trahv, mitte teavitada trahvi tegijat sellest, kes tegelikult sõidukit juhtis. Kui perel on ühine eelarve, pole ju vahet, kelle nimel trahv makstakse. Või saan valesti aru?
Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee
Küsimus: Kui elatisraha maksmine lõppes kohtu otsusega 2. märtsil, kas siis 8. märtsi palgast enam ei tohi kinni pidada?15.04.2013
Minu abikaasal lõppes elatisraha maksmine 2. märtsil kohtu poolt määratud otsuse alusel. Raamatupidaja võttis 8. märtsil saadud palgast maha elatisraha 160.- eurot. Raamatupidaja väidab, et need on veebruari kuu alimendid, kuid meie teame, et elatisraha makstakse vanemale kuust kuusse seega märtsis märtsi kuu raha kuigi palk on veebruari kuu eest.
Kas raamatipidajal oli tõesti õigus võtta abikaasa palgast maha kogu alimentide summa kui kohtu otsusega lõppesid alimendid 2. märtsil ja kui oli, siis missugune seaduse punkt seda ette näeb?
Jään vastust ootama
Lugupidamisega
Kas raamatipidajal oli tõesti õigus võtta abikaasa palgast maha kogu alimentide summa kui kohtu otsusega lõppesid alimendid 2. märtsil ja kui oli, siis missugune seaduse punkt seda ette näeb?
Jään vastust ootama
Lugupidamisega
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui kohtuotsuses on märgitud, et elatise maksmise kohustus lõppeb 2. märtsil, siis peaks minu hinnangul märtsikuu elatise kinni pidama veebruarikuu palgast ja seda vaid kahe päeva eest (1.03-2.03). Seda põhjusel, et perekonnaseadus näeb ette, et elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette.
Võimalik, et ettevõtte raamatupidaja sellest teadlik ei ole ja on arvestanud selliselt, et elatisraha makstakse tagantjärele, st veebruarikuu eest alles märtsis. Sellisel juhul saakski raamatupidaja veebruarikuu elatise kinni pidada alles palgapäeval ehk antud juhul 8. kuupäeval. Üldiselt oleks mõistlik küsida täpsemat arvestust ja arvutada välja, kas elatist on kokkuvõttes õiges mahus kinni peetud.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kuidas vormistada, et 3-aastase lapse sünnitunnistusele saaks isa nimi?15.04.2013
Kui ma oma 3-aastase lapse sünnitunnistust vormistamas käisin ja isa nime koha tühjaks lasin jätta, siis öeldi mulle, et seda saab alati sinna lisada.
Nüüd soovime me abikaasa nime sellele tunnistusele lapse isana kirja panna lasta, nii et laps saaks ka tema perekonnanime.
Kas ja kuidas on see võimalik?
Ette tänades...
Nüüd soovime me abikaasa nime sellele tunnistusele lapse isana kirja panna lasta, nii et laps saaks ka tema perekonnanime.
Kas ja kuidas on see võimalik?
Ette tänades...
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui lapse isa sünnitunnistusele veel märgitud ei ole, tuleb pöörduda perekonnaseisuasutusse ja esitada avaldus isaduse omaksvõtuks. Perekonnaseisuasutuses peab kohal olema nii lapse ema kui ka mees, kes soovib isadust omaks võtta, sest isaduse omaksvõtuks on vaja lapse ema nõusolekut.
Kui mees kantakse isana sünnitunnistusele, olete mõlemad hooldusõiguslikud vanemad ja saate koos taotleda lapse perekonnanime muutmist.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kui vahetasin minu lahusvaraks olnud maatüki abielu ajal teise vastu, kas siis see on nüüd ühisvara?14.04.2013
1997.a pärisime oma isalt nõudeõiguse õigusvastaselt võõrandatud maa osas. Menetlus oli pikk ja kinnistusraamatusse tehti kanne alles 2002. Meid on kaks õde ja kummalegi kuulus 1/2 kinnistust. 2000.a ma abiellusin. 2004.a tegime õega nö maadevahetuse, mille käigus sain mina nimetatud maatüki ainuomanikuks, andes talle vastu kompensatsiooniks teise maatüki, mis oli minu lahusvara. Seega sain kogu kinnistu ainuomanikuks koos sellel asuva majaga. Nüüd soovin abielu lahutada ja mu mees nõuab "oma osa" maatükist. Minu küsimused: 1. kuna pärisin nõudeõiguse, siis kas ikka on tegemist pärandvaraga (ja lahusvaraga) esimese 1/2 maatüki osas? Kinnistamine toimus ju abielu ajal?; 2. Kas vahetus, mis ma õega tegin, muudab asjaolusid, st kas vahetatava osa ulatuses ( st teise 1/2 ulatuses) tekkis meil mehega ühisvara ja kas tal on õigus nõuda sellest vahetatud poolest maatükist poolt endale?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui pärisite nõudeõiguse, on minu hinnangul ka nõudeõiguse alusel omandatud maatüki näol tegemist pärandvaraga. Seejuures ei ole oluline, et kinnistusraamatusse tehti kanne alles abielu ajal.
Antud juhul tuleb kohaldada eelmist perekonnaseadust, sest kinnistu omandamine toimus enne 1. juulit 2010. Eelmise perekonnaseaduse § 14 lõike 1 kohaselt on abielu kestel abikaasade omandatud vara abikaasade ühisvara, kuid sama seadus § 15 lõike 1 kohaselt on abikaasa lahusvaraks muuhulgas vara, mis on tema poolt abielu kestel omandatud kinke või pärimise teel.
Kahjuks ei ole Te kirjeldanud, millises vormis õega maatükke vahetasite, st kas juriidiliselt toimus kinke- või müügitehing. Kui tegemist oli kinkelepinguga, on tegemist Teie lahusvaraga, st kogu kinnistu on Teie lahusvara. Kui õde müüs Teile enda maatüki Teile kuuluva maatüki eest, on nö vahetusena saadud maatüki näol tegemist ühisvaraga ning pool kinnistust on Teie lahusvara (päritud nõudeõiguse alusel omandatud) ja pool Teie ja abikaasa ühisvara.
Küll aga annab eelmine perekonnaseadus õiguse kalduda kõrvale abikaasade võrdsusest ühisvara jagamisel, kui ühisvara on omandatud ühe abikaasa lahusvara arvel.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand