Õigus
Küsimus: Kes pärib abikaasa vara, kui meil on tehtud abieluvaraleping?14.04.2013
Tere, meil on abikaasaga abieluvara leping. Siit küsimus, kui elame majas, mis kuulub lepingu kohaselt abikaasale, siis kes pärib selle peale tema surma? Kas lapsed või on ka lähisugulastel õigus mingile osale? Ja kas selleks, et mul oleks õigus seal edasi elada peale abikaasa surma, peab olema tehtud eraldi leping?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui olete sõlminud abieluvaralepingu, mille kohaselt kuulub Teie ja abikaasa ühiseks koduks olev elamu abikaasa lahusvara hulka, on kõnealuse elamu pärijateks abikaasa surma korral esimeses järjekorras tema lapsed ja Teie – seejuures pärite Teie võrdses osas surnud abikaasa lastega, kuid mitte vähem kui 1/4 elamust. Kui abikaasal lapsi ei ole, on lisaks Teile pärijateks surnud abikaasa vanemad ja nende alanejad sugulased ning Teie pärandiosa suuruseks pool elamust. Kui esimese ega teise järjekorra pärijaid ei ole, pärite Teie kogu pärandi, sealhulgas kõnealuse kinnistu. Eeltoodu kehtib eeldusel, et pärandajast ei jää maha kehtivat testamenti ega pärimislepingut.
Pärimisseadus annab lisaks oma pärandiosale abikaasale õiguse nõuda isikliku kasutusõiguse seadmist abikaasade ühisele kodule, kui võib eeldada, et pärandaja abikaasa elujärg pärimise tõttu halveneks. Isikliku kasutusõiguse seadmine annaks Teile õiguse kõnealust elamut elamiseks kasutada.
Iseenesest võib Teie kasuks isikliku kasutusõiguse seada ka praegu, abikaasa eluajal, samuti võib abikaasa määrata oma testamendis Teid antud elamu ainupärijaks või saate abikaasaga teha vastastikuse testamendi. Milline eeltoodud viisidest kaitseks Teie huvisid parimal võimalikul viisil, oskab Teile öelda notar, seega soovitan selle antud küsimusega notari poole pöörduda.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas mul on võimalik abielu ajal teha testamenti mehest eraldi elades teenitud varale ja rahale?14.04.2013
Tere!
Olen abielus aga elanud ja töötanud viimased 15 aastat välismaal ja olen kogunud selle ajaga arvestatava summa oma välismaal asuvasse pangakontole. Mind huvitab, et kas abikaasal on lahutuse või minu surma korral õigus minu teenitud varale ja rahale välisriigis. Kas mul on võimalik abielu ajal teha testamenti, mehest eraldi elades teenitud varale ja rahale?
Tänan!
Olen abielus aga elanud ja töötanud viimased 15 aastat välismaal ja olen kogunud selle ajaga arvestatava summa oma välismaal asuvasse pangakontole. Mind huvitab, et kas abikaasal on lahutuse või minu surma korral õigus minu teenitud varale ja rahale välisriigis. Kas mul on võimalik abielu ajal teha testamenti, mehest eraldi elades teenitud varale ja rahale?
Tänan!
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Ka pangakontodel olev raha on abikaasade ühisvara, seega abielu lahutamise korral peaks see minema abikaasade vahel jagamisele. Samuti oleks see osaks pärandvarast ja Teie surma korral oleks abikaasal seadusjärgse pärijana õigus vähemalt osale sellest (seda siis juhul, kui ei ole testamenti, mis määraks pärandvara jagunemise teisiti).
Selleks, et määrata Teie pangakontol olev raha Teie lahusvara hulka, tuleks sõlmida abieluvaraleping, kuid see eeldab mõlema abikaasa nõusolekut (ilmselt see abikaasale väga "atraktiivne" pakkumine ei oleks). Testamendiga saate välistada vaid selle, et abikaasa ei päriks Teie lahusvara ja Teie osa ühisvarast, kuid abikaasat nö täielikult ilma jätta teie ühisvarast (antud juhul Teie pangakontol olevast rahast) ei ole võimalik. Testamendi ja abieluvaralepingu sisulise poole arutamiseks soovitan pöörduda notari poole, kes oskab Teile kirjeldada kõiki nüansse.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kui oleme remontinud koos mehe vanemate maja, kui mees pärib maja, kas siis mul on ka mingit õigust sellele?14.04.2013
Elame abikaasaga lahus 5 aastat aga oleme lahutamata. Minu eluasemeks on tema vanemate maja ning küsimus on, et kui ta saab praeguse eluaseme pärandina või kinke teel, siis kas minul on õigust sellele varale või mitte, sest koos on seda ka remonditud ja laenu sellele võetud, mida hetkel maksan mina?
Tänan
Tänan
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Saan aru, et hetkel on kõnealune maja kolmandate isikute omandis. Kui olete seda abikaasaga ühiselt remontinud, võib Teil olla nõue maja omanike vastu. Kui aga Teie abikaasa selle kinke või pärimise teel omandab, on tegemist abikaasa lahusvaraga ja ühisvarana jagamisele see ei kuulu.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas korteriühistult võib nõuda küttearve vähendamist, kui korter seisab tühjana?14.04.2013
Tere! Minu keskküttega korter seisab tühjana. Meie soojustatud majas on oma katlamaja, mis kasutab õlikütet. Juba kolmas kord aastas tõsteti kütte hinda, kuna hind maailmaturul kasvab jõudsalt. Meie küttesüsteem on tasakaalustamata ning radiaatoreid reguleerida ei saa, minu korter on ülemõistuse palav, mõnel teisel aga külmem. Kas on mingi võimalus nõuda küttekulu vähendamist, et mitte maksta 100 protsenti? Siit ka järgnev küsimus: kas pean maksma ka üldelektrit, prügivedu, halduskulu või saab ka neid veidi vähendada?
Suured tänud vastamast!
Suured tänud vastamast!
Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/
Mis puutub suurtesse küttekuludesse seoses küttesüsteemi mittetasakaalus olekuga, siis on Teil õigus nõuda, et korteriomanikud selle ühiselt tasakaalustavad, ning juhul, kui sellest keeldutakse, siis on Teil õigus küttesüsteem ise ära tasakaalustada ning nõuda kaaskorteriomanikelt kulutuste hüvitamist.
Lugupidamisega,
Andry Krass, M.A.L.
Küsimus: Kuidas korrektselt vormistada/korraldada töölepingu lõpetamine?14.04.2013
Kuidas täpselt peaks lõpetama tööandja töötajaga töösuhted, töötaja kirjutas omal soovil 30 päeva ette teatamisega lahkumisavalduse. Mida täpsemalt tegema peab, arvutama siis töötasu ja puhkuse tasu ja, kui on lisatasusid, siis ka need, aga mis dokumendid veel hõlmavad seda tegevust. Tänan.
Vastus: Tiit Kruusalu, juhatuse liige, METI personaliabi OÜ, www.metiabi.eu; www.facebook.com/METIabi
Kui tööleping lõpetatakse töötaja algatusel korraliselt ja töötaja ei plaani pöörduda Töötukassase, siis eraldi dokumenti töösuhte lõpetamiseks ei ole vaja, kuigi vanast harjumusest seda enamasti tehakse. Piisab sellest, kui tööandja kirjutab töölepingule selle lõpetamise kuupäeva ja aluse (TLS § 85 lg 1) ning raamatupidamisele lõpparve jaoks väljamakstavad tasud, kinnitades selle oma allkirjaga.
Teie küsimus puudutab laiemalt personalitöö dokumentatsiooni valdkonda ja kui soovite täiendavaid selgitusi, siis on võimalus külastada meie värskelt avatud konsultatsioonipunkti: http://www.metiabi.eu/Uudised/ .
Korrektset dokumentide vormistamist soovides, mis aitab ennetada võimalikke tulevikuprobleeme:
Tiit Kruusalu
tiit@metiabi.eu
www.metiabi.eu
Küsimus: Kas tööandja võib puudujäägi tõttu ilma töötajapoolset selgitust küsimata töötasust kinni pidada?14.04.2013
Tere,
Töötajaga on sõlmitud: Täieliku materiaalse vastutuse leping, kus töötaja asudes teenindaja ametikohale, võtab endale täieliku materiaalse vastutuse seoses ettevõtte poolt talle usaldatud väärtuste tagamata jätmise eest.
Kahju hüvitamise punktina on sätestatud: Kui kahjusumma ei ületa töötaja ühe kuu keskmist töötasu, on tööandjal õigus pidada kahjusumma kinni töötaja töötasust ilma viimase nõusolekuta. Korraga on lubatud kinni pidada kuni 20% töötaja igakuisest töötasust.
Antud lepingus, materiaalse vastutuse ülempiiri ja hüvitist pole sätestatud ega ka makstud töötajale. Kolmel kuul on palgast kinni peetud ilma töötajapoolset selgitust küsimata inventuuri puudujäägid, kinnipeetav summa on igale töötajale erinev (seotud töötundidega).
Lepingus on küll punkt: Töötajal on kohustus osa võtta temale usaldatud väärtuste inventeerimisest, aga ühelgi inventuuril pole antud töötaja osalenud, enne palgapäeva töökoha seinal leht, kus kirjas kui palju on inventuuri puudujääk ja milline on igalt töötajalt kinnipeetav summa palgast, allkirja ega nõusolekut töötajalt sellele ei võeta, puudujääk peetakse kinni müügihindades.
Lepingus kirjas: Töötaja materiaalse vastutuse aluseks on inventeerimise käigus tuvastatud väärtuste puudujääk. Töötaja võetakse materiaalsele vastutusele pärast kahju tekkimise põhjuste põhjalikku ja igakülgset uurimist, tutvudes sealjuures töötaja kirjaliku seletusega.
Mingit seletust pole töötajalt küsitud ega selgitatud, millest puudujäägid on tekkinud, samuti pole antud töötajat süüdistatud puudujäägi tekkimises.
Lepingus on küll punkt: Töötaja vabaneb materiaalsest vastutusest juhul kui tõendab, et ei ole kahju tekkimises süüdi.
Kui pole saanud süüdistust, siis kuidas oma süütust selgitada või tõendada?
Kas tööandjal on tuginedes antud materiaalse vastutuse lepingule kinni pidada sujuvalt puudujääke töötaja palgast? Kas juhul kui on sõlmitud täieliku materiaalse vastutuse leping on töötajal ainult kohustused ja tööandjal õigused?
Palun Teiepoolset kommentaari antud lepingule ja selgitust kuidas töötaja peaks käituma kui ei ole nõus selliste kinnipidamistega palgast. Kahjuks nüüd tuleb tegeleda tagajärgedega, sest antud lepingu allkirjastamisel ei osanud ette näha, et lepingu sõlmimise järgselt, igast palgast peetakse kinni märkimisväärne osa.
Tänan Teid, et pühendate aega minu probleemiga tegelemisele.
Parimat soovides.
Töötajaga on sõlmitud: Täieliku materiaalse vastutuse leping, kus töötaja asudes teenindaja ametikohale, võtab endale täieliku materiaalse vastutuse seoses ettevõtte poolt talle usaldatud väärtuste tagamata jätmise eest.
Kahju hüvitamise punktina on sätestatud: Kui kahjusumma ei ületa töötaja ühe kuu keskmist töötasu, on tööandjal õigus pidada kahjusumma kinni töötaja töötasust ilma viimase nõusolekuta. Korraga on lubatud kinni pidada kuni 20% töötaja igakuisest töötasust.
Antud lepingus, materiaalse vastutuse ülempiiri ja hüvitist pole sätestatud ega ka makstud töötajale. Kolmel kuul on palgast kinni peetud ilma töötajapoolset selgitust küsimata inventuuri puudujäägid, kinnipeetav summa on igale töötajale erinev (seotud töötundidega).
Lepingus on küll punkt: Töötajal on kohustus osa võtta temale usaldatud väärtuste inventeerimisest, aga ühelgi inventuuril pole antud töötaja osalenud, enne palgapäeva töökoha seinal leht, kus kirjas kui palju on inventuuri puudujääk ja milline on igalt töötajalt kinnipeetav summa palgast, allkirja ega nõusolekut töötajalt sellele ei võeta, puudujääk peetakse kinni müügihindades.
Lepingus kirjas: Töötaja materiaalse vastutuse aluseks on inventeerimise käigus tuvastatud väärtuste puudujääk. Töötaja võetakse materiaalsele vastutusele pärast kahju tekkimise põhjuste põhjalikku ja igakülgset uurimist, tutvudes sealjuures töötaja kirjaliku seletusega.
Mingit seletust pole töötajalt küsitud ega selgitatud, millest puudujäägid on tekkinud, samuti pole antud töötajat süüdistatud puudujäägi tekkimises.
Lepingus on küll punkt: Töötaja vabaneb materiaalsest vastutusest juhul kui tõendab, et ei ole kahju tekkimises süüdi.
Kui pole saanud süüdistust, siis kuidas oma süütust selgitada või tõendada?
Kas tööandjal on tuginedes antud materiaalse vastutuse lepingule kinni pidada sujuvalt puudujääke töötaja palgast? Kas juhul kui on sõlmitud täieliku materiaalse vastutuse leping on töötajal ainult kohustused ja tööandjal õigused?
Palun Teiepoolset kommentaari antud lepingule ja selgitust kuidas töötaja peaks käituma kui ei ole nõus selliste kinnipidamistega palgast. Kahjuks nüüd tuleb tegeleda tagajärgedega, sest antud lepingu allkirjastamisel ei osanud ette näha, et lepingu sõlmimise järgselt, igast palgast peetakse kinni märkimisväärne osa.
Tänan Teid, et pühendate aega minu probleemiga tegelemisele.
Parimat soovides.
Vastus: Tiit Kruusalu, juhatuse liige, METI personaliabi OÜ, www.metiabi.eu; www.facebook.com/METIabi
Vastuseks Teie pikale jutule: Kui Teie tööleping oleks kirjutatud pehmemat sorti paberile, siis võiks seda ühekordselt kasutada teatud väiksemat sorti privaatses ruumis, mis igas kodus olemas on, aga muud tarbeväärtust ma sellel ei näe.
Kuna tööandja ei ole täitnud TLS § 75 lg 2 tingimusi, siis on Teiega sõlmitud varalise vastutuse kokkulepe tühine. Teil on täielik alus kinnipeetud summad tööandjalt tagasi nõuda. Seda peaksite tegema kirjalikult, et jälg järgi jääks. Kui tööandja keeldub alusetult kinnipeetud töötasu tagastamist, võib Teil tekkida alus töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks tööandjapoolsete kohustuste rikkumise tõttu, mis omakorda toob tööandjale kaasa kohustuse maksta Teile hüvitist kolme kuu keskmise töötasu ulatuses.
Kui Teie ja Teie kolleegid soovivad töötasu tagasinõudmise protsessis konkreetset abi ja juhiseid, siis võiksite külastada meie värskelt avatud konsultatsioonipunkti Tallinnas, Kopli Arenduskeskuses, mille kohta täpsema info leiate meie kodulehelt: http://www.metiabi.eu/Uudised/ .
Väljateenitud tasu valutut ja kiiret kättesaamist soovides:
Tiit Kruusalu
tiit@metiabi.eu
www.metiabi.eu
Küsimus: Kas teeauku sõites kahju saades on vajalik politsei sündmuskohale kutsumine ja sündmuskoha fikseerimine?12.04.2013
Olen kuulnud, et teeauku sõites ja seeläbi kahju saades on vajalik politsei sündmuskohale kutsumine ja sündmuskoha fikseerimine. Oskate palun öelda, millisest normatiivaktist see tuleneb või miks see vajalik on, kas on ka selle kohta mingi õiguslik alus olemas.
Tänud ette!
Tänud ette!
Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee
Eesmalt kergendab politsei sündmuskohale kutsumine hilisemat kahjunõude menetlust tee omaniku vastu, kui sündmuskoht, kahju tekitanud teeauk ja liikluskorraldusvahendite olemasolu või puudumine on korrektselt fikseeritud.
Teine aspekt seondub liiklusseaduse § 169 nõudega. Teeauku sõitmine ja seeläbi kahju saamine on samasugune liiklusõnnetus, kui kahe sõiduki kokkupõrgegi või sõiduki teelt väljasõit vastu posti - sõiduki teel liikumise tagajärjel tekib kahju (LS § 2 p 32). Sellise liiklusõnnetuse osalisteks on sõidukijuht/-omanik, kui kahju saaja ning teeomanik, kui kahju tekitaja. LS § 169 lg 4 kohaselt ei ole liiklusõnnetusest vaja politseile teatada, kui liiklusõnnetuses osalenud juhid või juht ja varalise kahju saajad on juhtumi põhjuseid hinnates varalise kahju tekitamise vastutuse küsimuses ühel meelel, on nimetanud varalise kahju põhjustamise eest vastutava isiku ja kinnitanud selle oma allkirjadega. Üldjuhul ei ole teeomanikku auku sõitnud juhil sündmuskohal vastavate kinnituste vormistamiseks kusagilt võtta. Ning isegi, kui oleks, ei ole teeomanik reeglina oma vastutusega päri. Seetõttu, kuna LS § 169 lg-s 4 nõutud kinnituskirja ei ole kahju tekitaja puudumise tõttu võimalik koostada, tulebki sündmuskohale kutsuda politsei (LS § 169 lg 5).
Küsimus: Milliste kiirmenetluse otsuses tehtud vigade puhul on mõtet otsus vaidlustada, kas vale kuupäev on aluseks?12.04.2013
Milliste kiirmenetluse otsuses tehtud vigade puhul on mõtet otsus vaidlustada (eeldusel, et 15 päeva ei ole möödas)? Konkreetsel juhul on kiirmenetluse otsuse väärteo kirjelduses kuupäev vale - kirjutatud kuu võrra varasem kuupäev.
Inimlikust aspektist vaadates on see arusaadav näpuviga, sest muud kuupäevad on otsusel õiged. Kuidas aga õiguslikust vaatest? Kerkib küsimus, kuidas saab kuu varem toimunud väärteole vormistada kiirmenetluse otsuse kuu aega hiljem?
Tänan!
Inimlikust aspektist vaadates on see arusaadav näpuviga, sest muud kuupäevad on otsusel õiged. Kuidas aga õiguslikust vaatest? Kerkib küsimus, kuidas saab kuu varem toimunud väärteole vormistada kiirmenetluse otsuse kuu aega hiljem?
Tänan!
Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee
Üldjuhul ei ole kõrvaldatav viga teo toimepanemise ajas või kohas väärteomenetluse lõpetamise aluseks. Kohus saab kaebust läbi vaadates tühistada kohtuvälise menetleja otsuse ja teha uue otsuse, millega ei raskenda menetlusaluse isiku olukorda. Kui kuupäevaline viga ei anna alust väiteks, et väärteo toimepanemise asjaolud ei olnud selged, siis üldiselt on sellise vea parandamine uue otsusega lubatud.
Kuuldavasti on aga sarnaste näpuvigade tõttu kohtutes tehtud ka menetlusi lõpetavaid otsuseid. Viimasel ajal on sellised otsused jäänud siiski üsna harvaks.
Kui aga kuupäev on oluline (näiteks on teatud tegu väärteona karistatav vaid kindlal kuupäeval - kuupäevaline parkimise keeld näiteks), siis võib säärase vea tõttu menetluse lõpetamine olla täiesti põhjendatud.
Küsimus: Kas töötajal on õigus vaidlustada saadud trahv, kuna tööandja autol oli tegemata tehnoülevaatus?12.04.2013
Tere,
asutuse nimel on auto, mida kasutab töösõitudeks rohkem kui üks töötaja. Töötaja sai trahvi, kuna autole oli tööandja unustanud teha tehnoülevaatuse. Kas töötajal on õigus see vaidlustada, kuna vastutab tööandja?
Kui kaua on märge selle rikkumise kohta karistusregistris?
asutuse nimel on auto, mida kasutab töösõitudeks rohkem kui üks töötaja. Töötaja sai trahvi, kuna autole oli tööandja unustanud teha tehnoülevaatuse. Kas töötajal on õigus see vaidlustada, kuna vastutab tööandja?
Kui kaua on märge selle rikkumise kohta karistusregistris?
Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee
Küsimus: Mida saab ette võtta korteriga, kus 3 aastat ei ole keegi elanud ja korter kütmata ning tasud maksmata?12.04.2013
Tere!
5 korteriga elamus on moodustatud ühisus. Ühe korteri omanikud on välismaal juba 3 aastat. Korter kütmata ja remondifondi kogumistasud ka maksmata. Tasud on kehtestatud 4 omaniku kokkuleppel, kuna 5. omanikku kätte ei saa. Kuna kõigil on mõõt täis, et talvel korter külm ja kütmata, siis mida saaks ette võtta selle korteriga, et sinna uusi elanikke saada? Millised võimalused on sundvõõrandamisel (kui on)? Kas võõrandamise algatamiseks peab olema ühistu moodustatud?
5 korteriga elamus on moodustatud ühisus. Ühe korteri omanikud on välismaal juba 3 aastat. Korter kütmata ja remondifondi kogumistasud ka maksmata. Tasud on kehtestatud 4 omaniku kokkuleppel, kuna 5. omanikku kätte ei saa. Kuna kõigil on mõõt täis, et talvel korter külm ja kütmata, siis mida saaks ette võtta selle korteriga, et sinna uusi elanikke saada? Millised võimalused on sundvõõrandamisel (kui on)? Kas võõrandamise algatamiseks peab olema ühistu moodustatud?
Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/
Korteri võlgnevuse kättesaamiseks on soovitav esitada kohtusse hagiavaldus, vastasel korral Teie nõue, mis on vanem kui 3 aastat, aegub.
Tervitades,
Andry Krass, M.A.L.
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
Ter