Õigus

Tere! Kui isalt on välja mõistetud elatis, kuid laps on läinud tema juurde elama, siis ei peaks ju enam emale elatist maksma? Või mida peaks siis tegema, kui ema enam lapsekasvatamises ei osale, aga tööandja võtab ja maksab talle igakuiselt raha?

Aasta tagasi otsustasime tütre isaga lahku minna, lapse isa rentis omale korteri ja kolis meie juurest ära. Elame Harjumaal, alevikus. Samas alevikus elab ka lapse isa. Tütar on 3-aastane. Käib hetkel valla lasteaias. Siiani on laps olnud oma isaga koos igas kuus keskmiselt 8-9 päeva (esmaspäeviti ja kolmapäeviti võtab lapse lasteaiast ja hommikul viib tagasi, lisaks on laps mõnikord isaga päev või paar nädalavahetustel). Kuna lapse isa väidab, et laps on pool aega temaga ja pool minuga, siis selle vastupidiseks tõestamiseks olen kirjutanud aasta jooksul kõikide kuupäevade lõikes üles, kellega ja kus tegelikult laps viibib. Nüüd on olukord, kus mina soovin koos lapsega ära kolida Tartusse. Seda mitmel põhjusel: 1) Tartus elavad meie lähedased - lapse vanaema, onu (lapse ema vend) ja tema pere, lisaks veel palju lähisugulasi. Harjumaal on lapsel vaid ema ja isa, teisi lähisugulasi ei ela ja vajadusel peale ema või isa tal hoidjat ei ole; 2) Olen leidnud omale uue elukaaslase, kellega soovin hakata koos elama ja kellega on lapsel väga hea läbisaamine; 3) Saan pakkuda lapsele Tartus palju paremat elukeskkonda kui Harjumaal, seda nii kodu näol ehk koliksime kahetoalisest korterist eramajja, kus tütrel on oma tuba, piisavalt ruumi, aed ja vaikne elurajoon, kus elab palju teisi lastega peresid ja lisaks on paremad võimalused kohtuda oma lähisugulastega, kellega laps on harjunud. Olen saanud lapsele Tartusse ka lasteaiakoha.
Probleem on aga nüüd selles, et lapse isa on lapse kolimise vastu. Nõuab, et laps jääks tema juurde elama, kuna laps...?? on tema arvates harjunud mõttega, et elab Harjumaal, käib oma praeguses lasteaias ja läheb samas alevikus ka kooli. Olen püüdnud välja pakkuda erinevaid lahendusi (laps saaks olla isaga paaril nädalavahetusel kuus, lapse isa puhkuste ajal, pühadel ajal, eelneval kokkuleppel ka siis kui lapse isal on töölt vaba päev vms või siis igas kuus ühe nädala järjest - variante oleks palju), kuidas isa saaks tulevikus oma lapsega võimalikult palju aega veeta, kuid kahjuks ei soovi lapse isa neid lahedusi isegi arutada, väites, et tema mõtleb vaid lapse heaolule ja sellepärast on parim kui laps jääb elama samasse keskkonda. On ähvardanud pöörduda lahenduse leidmiseks ka kohtu poole.
Minu jaoks on mõeldamatu, et laps kolib isa juurde elama, kuna ta on seni viibinud enamuse ajast minuga, tema kodu on olnud ema juures, ta vajab oma ema ja vastupidi. Mina olen olnud temaga alati haiguste korral hoolduslehel jms. Plaanin ka minna lastepsühholoogi vastuvõtule, et saada teada, milline lahendus oleks tulevikus lapse jaoks parim ja kuidas kolimine võimalikult hästi korraldada, et see lapsele negatiivselt ei mõjuks, lisaks uus lasteaed jms.
Palun andke nõu, kuidas peaksin edasi toimima? Kas mul on õigus lapsega kolida teise linna ja mis moel peaksin meie kolimise korraldama, et see oleks seaduslik ja lapse isa ei saaks hiljem kohtus midagi ette heita? Kas lapse isa üldse saab määrata kelle juures laps elama hakkab?

Tere!
Lapse ise maksab emale oma tütre (16-aastane) eest alimente (kohtuotsuse alusel ja tööandaja kannab selle automaatselt ema arvele). Probleem. Ema ei kuluta seda raha sihtotstarbeliselt lapse hüvanguks, vaid raiskab ära niisama või joovad koos sõpradega. Pigem see viimane variant. Laps elab juba sisuliselt omaette, kuna ema juures ei ole eelmainitu põhjal väga võimalik elada. Nüüd oleks lapsele vaja osta prillid, kuid seda raha ei ole võimalik selle jaoks kasutada, kuna ema ei ole nõus ostma ja raiskab selle raha ära. Kas kohtu kaudu teovõime suurendamine oleks aluseks sellele, et isa saaks raha maksta otse lapsele? Või oskate mingit muud lahendust pakkuda, kus sellest rahast oleks lapsele mingitki kasu? Tänud!

Tere!

Ei ole poole aasta jooksul oma poega peaaegu näinudki (1,8 aastane). Eksnaine viis lapse oma vanavanemate juurde neljaks kuuks. Tõin lapse ära, tekkis eksnaisega lapse nägemise pärast tüli ning ta viis lapse mõne päeva möödudes tagasi oma vanemate juurde. Vanavanemate juures olles on laps korduvalt ka haige olnud, minuga koos mitte kunagi. Esimesel korral leidis eksnaine igasuguseid põhjuseid, miks laps peab vanavanemate juures olema, teisel korral ta isegi ei öelnud mulle, et lapse sinna viib. Salatses, lihtsalt ei olnud nõus mulle last ei näitama jne. Ei ole mulle kordagi pakkunud, et kas ma võtaks lapse enda juurde. Teeksin seda ilma mõtlemata! Eksnaine teeb ka kokkumängu oma vanematega. Mõlemad pooled valetavad, räägivad eri juttu kogu aeg.
Maksan vabatahtlikult elatist. Tahan oma lapsega koos olla ning olen võimeline teda ise kasvatama.
Kui suur on tõenäosus, et saaksin kohtus elukoha otsustusõiguse või isegi ainuhooldusõiguse?

Tänud ette!

Tere,
Lähen suvel sõjaväkke ning tööandja on kohustatud mulle töökoha säilitama ka siis kui tagasi sõjaväest tulen. Kui aga minu ametikoht on väesoleku ajal kaotatud, kas siis ei ole neil kohustust mulle tööd pakkuda, või peavad nad mulle pakkuma muu samaväärse töö?

Töölepingu lisana oli vormistatud käskkiri tulemustasude maksmiseks, sh üksuse juhile ühekordne aastapreemia. Välja maksmise tähtaeg aastapreemia väljamaksmiseks on käskkirjas märgitud - hiljemalt 01.04.2013. (08.01.2013 seisuga sai tööleping TLS §85 LG 1 alusel lõpetatud. Ka töölepingu ülesütlemise kokkuleppes on kirjas, et 2012 aastaboonus makstakse välja hiljemalt 01.04.2013).
Tänase päevani (01.04.2013) ühekordse aastapreemia väljamaksmist toimunud ei ole. 02.04.2013 tehtud kirjalikule järelpärimisele (Kas preemiate maksmisega on mingid takistused?) sain vastuseks: "Ei ole, pole aruandeid veel lõplikult lukku saanud. Õigemini ma olen u. nädal aega tagasi saanud esialgse versiooni, mille pidin üle vaatama. Seega töös."
03.04.2013 saatsin vastuse: "Vastavalt 05.06.2012 allkirjastatud käskkirjale "Tulemustasu maksmise kord 2012 XXX osakond" on punktis 2.4. määratud ühekordse aastapreemia väljamaksmise kuupäev hiljemalt 01.04.2013.
Palun sellest kinni pidada ja seda kuupäeva ühepoolselt rohkem mitte edasi lükata." Sellele kirjale 05.04.2013 seisuga ühtegi vastust saanud ei ole.
Mida edasi tegema peaksin? Kas veel tööandjalt küsima või võin lugeda kirjale vastamata jätmise keeldumiseks ja Töövaidluskomisjoni pöörduda?

Kui õpin täiskoormusega magistriõppes ning peaksin lõpetama juuni kuus, siis kui palju õppepuhkust on võimalik võtta, kas tasustatud 20 päeva või võetakse arvesse ka seda, et õpe lõpeb poole aasta pealt ära?

Meie asutuses on töötajatel saamata veel vana töö- ja puhkuseseaduse järgi saadaolevaid puhkusepäevi. Tööandja ütleb, et tööd palju ja et ta pole kohustatud neid puhkusepäevi võimaldama. Kas selline suhtumine on õige? Ise olen aru saanud, et see õigus on töötajatel kuni 01.07.2013. Asutuses töötab mitu alla 7-aastase lapsega ema, ka neile ei ole võimaldatud neid puhkusepäevi. Mõned töötajad isegi ei tea, kas ja mitu päeva neil saada on. Kuidas peaksid töötajad käituma?

Tere, kui peres on 4 last ja pesamuna ei ole veel kolme aastane. Ema kodus ja mees käib tööl, kas mehel on õigus töötada lühendatud tööajaga?

Olen koostanud võlgnikuga võlakirja. Võlakirjas on kirjas meie mõlema kontaktid, võlgu olev summa ja kuupäev, mis ajaks see tuleb maksta ja siis mõlema allkirjad.
Kuhu ma peaksin pöörduma, kui summa ei ole antud ajaks makstud?