Õigus

2005. aastal ostsime korteri, millel on väljaehitatud katusekorrus. Katusekorrus oli ehitatud ebaseaduslikult. Mõni aasta hiljem otsustasime, et taotleme kasutusõigust (sealjuures maksime ka trahvi teise omaniku ebaseadusliku tegevuse pärast), kuna ühistu oli selle vastu, et meil see on, kuigi seaduslikku alust seda kasutada ei ole. Kasutusluba alates 2008 a. olemas, aga katusekorrust elamispinnana kasutada ei saa, kuna katust hakati eelmisel aastal alles renoveerima, mille tööd veel lõpuni viimata. Kuna korteri pind suurenes katusekorruse kasutusõiguse saamisega, siis on ka meie kommunaalkulud sellevõrra suuremad. Rohkem maksame üldelektrit, kindlustust, remondikapitali, haldus-hooldust, laenumakset. Uurisin ühistu raamatupidajalt, kas ikka peame maksma rohkem neid kõiki makse sh ka laenu, mis kunagi majafassaadi renoveerimiseks sai võetud (laen võetud teise omaniku ajal juba), kuigi me katusekorrust kasutada ju ei saa. Tema vastas, et peame.
Kas tõesti on see siis nii, et elamispinda tuli juurde, kasutada reaalselt ei saa, kuid kommunaalkulusid peab ikkagi selle pealt maksma?

Ostsin kooperatiivkorteri aastal 1998 ja abiellusin 2004 a. mehega, kes istus sel hetkel ja kogu abielu aja vanglas ning kellest mind lahutas kohus 2010 a. Kuigi tema ei ole selle korteri ostmise ega kasutamisega kunagi seotud olnud ega isegi ei tea selle olemasolust siiani midagi, sest ise elasin teisel aadressil, on ta määratud automaatselt kaasomanikuks seoses omandiseaduse muutumisega 2006 a. Sellest kõigest sain isegi alles teada kui tahtsin selle korteriga tehingut teha ja tuli välja, et see on ühisvara, mille omanikuks sain selle seaduse tõttu 2006 a. mitte 1998 a. kui ma järelikult ostsin ainult mingi liikmestaatuse kooperatiivmajas. Öelge palun, kas on mingi võimalus sellisest ebaõiglasest olukorrast vabaneda ja saada ainuomanikuks?

Tere!
Kui jäin 16-aastaselt rasedaks, ütles mind üksinda kasvatanud ema minust lahti. Kolisin oma lapse isa juurde, asjaolude sunnil olin sunnitud ka sealt välja kolima. Olen lõpuks jalad alla saanud, laps on 3-aastane, elan enda korteris ning lapse isaga on meil ametlik hooldusõigus. Nädala sees on laps minu, nädalavahetustel isa juures.
Probleem minu emas: mu ema pole kuidagi märku andnud, et ta üritaks mind kuidagi toetada või minuga suhelda. Kui läksin kord oma lapsele järgi oma ekspoisi juurde, tabas mind üllatus, kui lapse isa ütles, et minu ema oli seal käinud oma lapselast külastamas. Helistasin oma emale kohe, et küsida, kuidas ta julgeb minu selja taga niimoodi teha. Pealegi pidin helistama oma sõbra telefonilt, kuna minu numbri on ta ära blokeerinud. Selle peale hakkas ta karjuma, et temal on õigus oma lapselast näha. Ta ei teatanud ei mulle ega ka lapse isale oma tulekust ette, see oli esimene kord kui ta on last pikemalt ja lähemalt näinud. Kas mu emal on selleks õigus, kui ta ei näita mingit huvi ei minu ega varem ka mu lapse suhtes? Kas tal on seaduslikult selleks õigus või peaks enne suhtlema vähemalt ühe lapsevanemaga? Võib ta niimoodi ette teatamata lihtsalt kohale tulla?
Aitäh!

Tere!
Kas alaealise eestkostetavaga välismaale kolimisel tuleb kohtu eestkosteotsus tõlkida sihtriigi keelde ning ka apostillida? Kellele peaksin teatama välismaale kolimisest?

Aitäh!

Kas saab trahvi vaidlustada?
Peatusin ohutuledega kõnniteel pesumasina tuppa tassimiseks 10 min, määrati trahv seoses märgi 361 mõjualas osaliselt või täielikult kõnniteel parkimise eest, kus ei olnud liikluskorralduse vahenditega ettenähtud parkimist. Ei seganud liiklust ega ka jalakäijaid (üle 1,5 m oli ruumi).

Tervist.
"Kas pimedal ajal asulavälisel teel võivad põleda ainult ääretuled, kui esituled on rikkis?"

Tunnetus annab märku, et ainult ääretuledest on vähe kasu ning sellisel juhul peaksin sisse lülitama ohutuled, kuna sõidu jätkamine on ohtlik ning laskma sõiduki ära pukseerida lähimasse remonditöökohta. Ning kindlasti ei tohiks juht sõita ka iseseisvalt lähimasse remonditöökohta sellise autoga.

Kas mu tunnetus valetab?

Aitäh.

Tere.
Elust enesest on tekkinud huvitav situatsioon. Tasusin käesoleva aasta maamaksu esimese osamakse tähtajal, esimesel aprillil. Kuna mu arveldusarve on niisuguses pangas, kus Maksu- ja Tolliametil arveldusarvet ei ole, siis reaalselt laekus see ülekanne pühade ajal euromaksete mittetoimumise tõttu Maksu- ja Tolliametile eeldatavalt teisel aprillil, mistõttu on mul e-maksuametis hetkel näha neli eurosenti arvestuslikku intressi, kuigi ma täitsin enda maksukohustuse õigeaegselt.

Küsimus ise ka: kas pankadevaheliste euromaksete mittetoimumine pühade tõttu on TsÜS § 136 lg 8 kontekstis "muu puhkepäev"?
Summa on küll naeruväärne, aga põhimõte on ka midagi väärt.

Põhitöötaja tuleb dekreetpuhkuselt tagasi ja võtab vähem tunde, kui tal oli enne dekreeti minekut. Ülejäänud tunnid jäävad asendajale. Kas asendaja leping peab muutuma või ta töötab edasi "asendaja" lepingiga?

Tere
Kui ma olen asunud uude kohta tööle ja mul on määratud kindel kuupalk, siis kuuluvad ju riiklikud pühad igal juhul tasustamisele.
Kui aga minu esimene kuu tööl algas 11 märts, siis jagatakse kuupalk tööpäevadega ja korrutatakse ju minu tööl käidud päevadega.
Seega, kas minule riiklik püha 29. märts ei kuulu tasustamisele?
Ehk minule arvestatakse märtsi eest palka 14 päeva mitte koos pühaga 15 päeva?

Tänan

Oleme abielus ning kodu on ehitatud abielu ajal. Omanik on aga kinnistusregistris abikaasa. Kas tal on võimalus meie ühine kodu ilma minu teadmata kirjutada kellegi teise nimele või nt kinkelepinguga ühele oma ettevõtetest kinkida või "odavalt müüa"?