Õigus

[pealkirja vaade|avatud vaade]
[uuemad enne|vanemad enne]
[10|20|30]

Küsimus: Kas mul on õigus arvuti garantiiremondile, kui arvuti endine omanik jätab järelmaksu maksmata?10.04.2013

Ostsin inimeselt sülearvuti, millel on poe poolt antud garantii? Kas mul on õigus saada sellele arvutile vajadusel garantiiremonti ka siis, kui peaks selguma, et endine omanik on ostnud selle järelmaksuga ning jätab maksmata?
Kas mul peaks olema kindlasti ka kirjalik ostu-müügi leping?
Tänan!

Vastus: Janno Kuusk, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirel & Partnerid OÜ, http://sirel.com/

Garantiinõue on põhimõtteliselt loovutatav nõue, st nimetatud nõue saab minna lepinguga Teile kui arvuti ostjale üle.

Erialakirjanduses on märgitud, et müügigarantii puhul võtab üks isik (müüja) endale lepingulise kohustuse, et ta täidab teise isiku (ostja, tavaliselt aga ka isik, kellele ostja hiljem ostetud kauba võõrandab) nõudel garantii sisuks oleva kohustuse. Tark oleks seejuures garantiist tulenevate õiguste üleminek siiski omavahelises kirjalikus müügilepingus fikseerida.

Arvuti edasimüümise korral jääks esialgse müüja müügilepingust tulenevate nõuete (sh tasu maksmise nõue) eest vastutama isik, kellelt arvuti ostate. Need on edasimüüja kohustused ja Teile arvuti ostmise korral üle ei lähe. Seega ei saa ka esialgne müüja keelduda garantiist tulenevate kohustuste täitmisest viitega edasimüüja kohustuste rikkumisele. Hea on kui Teil ongi sellel hetkel näidata leping, millega arvuti ostsite ja millest nähtub garantiist tulenevate õiguste üleminek.

Lisaks on garantiil ka abstraktne iseloom, mis tähendab, et nimetatud kohustus on sõltumatu müügilepinguliste kohustuste täitmisest. Müügigarantiist tulenevaid nõudeid saab esitada garantiis endas sätestatud tingimuste esinemise korral ning sõltumata sellest, kas müügilepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid saab kasutada (ka ainuüksi sellele viidates ei saaks garantii järgi kohustatud isik keelduda garantiikohustuse täitmisest põhjusel, et nõuetekohaselt pole täidetud müügilepingut).
 

Küsimus: Mida teha, kui tellija ei maksa ja on hakanud kaks aastat hiljem vaidlustama tehtud ehitustöid?10.04.2013

Tere
Firma teostas korteriühistule lepingulisi töid. Tööde käigus palus KÜ esinaine teostada ka lisatöid keldriruumides, mis ei kuulunud lepingutööde alla. Leppisime suusõnaliselt kokku tööd, mis pidime teostama. Peale tööde teostamist esitasin KÜ arved tööde kohta. Esinaine kirjutas alla ainult ühe arve ja ühe vastuvõtu akti, kaks arvet ja kaks vastuvõtu akti jäid alla kirjutamata. Möödas on juba kaks aastat ja sõda käib arvete tasumise osas. Igast arvest on tasutud mingi väike summa, kuid nüüd hakkas ta vaidlustama neid kulutusi, mis on tehtud, viidates, et teised firmad oleksid teinud odavamalt. Andke palun nõu mida teha.
Lugupidamisega

Vastus: Taivo Saks, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Taivo Saks & Partnerid OÜ, www.tsp.ee

Ilma materjalidega täpsemalt tutvumata ei ole kahjuks võimalik nõu anda. Kui kõigist arvetest on midagi tasutud, siis ei tohiks sissenõudmisega probleeme tekkida. Samas oleneb ka, millised dokumendid teil tööde teostamise ajast on säilinud.
 

Küsimus: Millise laste kulud pean ja tohin kirja panna, kui vaidlus elatisraha üle on kohtuse jõudnud?10.04.2013

Tere!
Andsin sisse kiirmenetluse korras elatisraha sissenõudmise, ühele lapsele 160 €. Siis sain teate, et eks on esitanud vastuväite, seega läks asi kohtuni. Tänaseks olen saanud juba ka teatise, et pean 14 päeva jooksul kirja panema, kuhu ja kui palju lapsele raha läheb.
Meil on 2 ühist poega, 16 a ja 18 a. Lahus elame juba 2006. aastast. Esimesed aastad "tilkus" seda toetust ikka väga harva ja eri summades. Viimased aastad (umbes 3a) maksis ta 2-le lapsele kokku 50 €. Otse loomulikult küsisin ikka ja jälle toetust juurde, kuid alalõpmata oli vastus "Mul ei ole võimalik! Muidugi annaks, kuid jah... ei ole võimalik." Niimoodi siis aastaid ma olen mõelnud ja ka temale öelnud, et ma tahan ametlikult elatisraha. Kuid ta on osav manipuleerija ja on mind korduvalt nö ära rääkinud:(...et ma seda teed ei läheks. Lubab siis mida-iganes... kuid mitte midagi pole muutunud. Viimati küsisin-palusin nov.2012a, et suurendaks kasvõi paarkümmend eurot toetust. Kuid vastuseks IKKA "Ma saan aru, et raske... mul ka raske. Et ma tõesti ei saa tõsta!". Seega võtsin end kokku ja tegin ikkagi veebr. 2013a avalduse kiirmenetluse kaudu elatisraha nõudmisele.
Kuna üks laps sai sept. 2012a 18, siis sain ametlikult küsida vaid teise lapse eest. Aga ise ma arvestan seda 160€ ikkagi kahele lapsele. Ja seda rääkisin ma ka eksile, kui ta esimese teate peale marru läks ja kohe helistas. Kuna 18 a-ne poeg on ikka veel koolilaps ning käib alles esimest aastat kutsekoolis ja elab kodus.
Kas ma ikka saan ja võin kirjas kohtule ära märkida ka 18-aastase poja kohta? Kuigi ju tean, et sellises vanuses laps saab juba ise nõuda isalt raha. Aga eeldan, et seda teed on lapsel ikka väga raske ette võtta. Eriti kui ei ole nende isa "parima isa" tiitli vääriline, kahjuks.
Ja mida sinna kirja siis peale söögi, trenni, ravimid, riided-jalatsid saab panna? Kuidas nt arvestada saan kommunaalkulud lapsele?
Ette tänades!

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Tere!

Elatist tuleb maksta alaealisele lapsele ja lapsele, kes täisealiseks saanuna jätkab põhi- või keskhariduse omandamist põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni. Seega lasub lapse isal ülalpidamiskohustus mõlema lapse ees, nii 16-aastase poja ees kui ka 18-aastase poja ees, kui viimane jätkab keskhariduse omandamist kutseõppeasutuses.

Iseenesest on kohtupraktika kujunenud selliseks, et miinimumulatuses elatist nõudes ei tule lapse/laste kulutusi tõendada, sest tegemist on seadusega sätestatud miinimumiga. Kui kohus on Teile tõendamise kohustuse siiski pannud, tuleb kohtule esitada tõendeid laste elamiskulude kohta (üür, kommunaalkulud), riietele-jalanõudele tehtud kulutuste kohta, söögile-joogile tehtud kulutuste kohta jms. Laste ülalpidamiseks tehtud kulutusi on võimalik tõendada erinevate arvete, maksekorralduste ja tšekkidega.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kes asendab üürikorteris oleva katki läinud tehnika, kui üürileping seda otseselt ei sätesta?10.04.2013

Üürileping ei sätesta kes peaks asendama katki läinud tehnika, mis üürniku sissekolimisel korteris sees oli, st oli omaniku vara (nt pliit, külmkapp või boiler). Sätestatakse vaid see, et üürnik peab omaniku vara korras hoidma ja tagastama samas olukorras, mis see oli kasutusse andmise hetkel. Kuid ka heaperemeheliku kasutamise korral tehnika vananeb ja läheb lõpuks nii rikki, et seda pole mõtet remontida ning osta tuleks uus masin. Kas seda peaks tegema üürnik või omanik ja kes kannab kulud?

Vastus: Taivo Saks, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Taivo Saks & Partnerid OÜ, www.tsp.ee

Seadus ütleb, et üürileandja on kohustatud asja üürnikule üle andma sobivas seisundis ja tagama asja hoidmise selles seisundis lepingu kehtivuse ajal. Kui üürnik on kasutanud asja tavapäraselt (näiteks pliiti toidu valmistamiseks, mitte toa kütmiseks jms), siis on selle normaalse kulumise korral kohustatud üürileandja katki läinud asja samaväärsega asendama.
 

Küsimus: Mida teha, kui panin maja elukaaslase laenu tagatiseks, nüüd ta enam ei maksa, kuid mina sellest laenust kasu ei ole saanud?10.04.2013

Tere. Mure nimelt järgmine. 2008. aastal soovis elukaaslane võtta pangalaenu. Kuna kahjuks võimalikele tagajärgedele sel hetkel heas usus ei mõelnud, panin tagatiseks oma maja. Võetud laenust maksis elukaaslane ära oma eelneva pangalaenu ja ostis oma nimele auto, mille hiljem maha müüs. Mina, kes panin tagatise, otseselt mingit raha ei saanud sel hetkel. Nüüd läksid eluteed lahku, mulle jäi hiljem ostetud odav auto. Nüüd ta teatas, et temal enam raha pole, et seda laenu maksta, mille tagatiseks minu kodu, kuigi pakkusin välja solidaarselt, et kui muudmoodi ei saa, vähemalt kahepeale. Sellest ta huvitatud pole, põhimõtteliselt siis mul kodust ilmajäämise võimalus.
Niisiis küsimus - mina otseselt sellest laenust kasu ei saanud, seda dokumentidega võimalik tõestada, et tema laen sai makstud ja väga kallis auto talle ostetud. Mis oleksid minu võimalused antud olukorras teha?

Vastus: Taivo Saks, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Taivo Saks & Partnerid OÜ, www.tsp.ee

See, et elukaaslane ei ole huvitatud ka laenu kahepeale tagasi maksmisest, näitab pigem seda, et ta ei taha tagasi maksta, mitte ei ole asi rahas.
Ega teil ei olegi midagi teha kui laenu ise edasi maksta, kui majast ilma ei taha jääda. See ei oma tähtsust, kas saite laenust mingi osa või mitte. Kui laenulepingut ei täideta, siis realiseeritakse laenu kättesaamiseks tagatis. Lohutuseks ehk niipalju, et kui asute laenu ise maksma, siis saate hiljem vähemalt oma endiselt elukaaslaselt neid summasid tagasi nõuda. Iseasi, kas tal siiski raha on ...
 

Küsimus: Mida peaksin tegema, kui pärast korteri ostu ilmnes, et sellel on võlg, kuigi lepingus sellest juttu ei ole?10.04.2013

Tere!
Ostsin korteri 22.03.13 maakleri kaudu. Lepingus on kirjas, et majas ei ole korteriühistut ja pole ka võlgnevusi. 1.04 sain teada, et seal majas on ikkagi korteriühistu ja korteril on ka võlg 2811 eurot. Kas seda oleks pidanud maakler välja selgitama, kas majas on korteriühistu ja et korteril lasub võlgnevus? Kes on selle eest vastutav ja kes peab selle võla tasuma? Kas lepingust taganemist mõjutab see, et olen alustanud köögis remonti?

Vastus: Taivo Saks, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Taivo Saks & Partnerid OÜ, www.tsp.ee

Remondi alustamine lepingust taganemist ei mõjuta, kuid ilmselt peaksite taastama remondieelse olukorra. Kui majas on korteriühistu, siis peab uus omanik vana omaniku poolt tasumata võlgnevuse KÜ-le ära maksma. Seejärel tekib uuel omanikul õigus võlgnevus vanalt omanikult sisse nõuda. See, kas saaksite maakleri vastu nõude esitada, peaks selguma maakleriga sõlmitud lepingust.
 

Küsimus: Kas 22-aastasel on õigus pöörduda kohtutäituri poole, et lapsevanem maksaks 1,5 aasta maksmata elatise?09.04.2013

Lapsele, kui ta oli 19-aastane, määrati elatis suuruses 139 eurot. 20-aastaselt lõpetas ta gümnaasiumi ja asus õppima ülikooli. Elatise määramisest kuni 21-aastaseks saamiseni isa talle elatist ei maksnud.
Praeguseks on ta teinud talle ebakorrapäraseid pangaülekandeid erinevates summades. Laps on 21-aastane, peagi saab 22. Kohtumäärusest on möödas 2a ja 4 kuud. Kas lapsel on õigus pöörduda kohtutäituri poole, et lapsevanem maksaks tagantjärele 1,5 aastat maksmata elatist.

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Tere!

Teie poolt kirjeldatud asjaolud annavad ilmselt aluse kohtutäituri poole pöördumiseks ja täitemenetluse algatamiseks.

Märgin siiski ära, et vanemal on lapse 21-aastaseks saamiseni ülalpidamiskohustus vaid juhul, kui laps jätkab täisealiseks saanuna põhi- või keskhariduse omandamist põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses. Kui laps lõpetab põhi- või keskhariduse omandamise enne 21-aastaseks saamist, lõppeb ka vanema ülalpidamiskohustus tema ees.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kui korter on ostetud naise eelmise korteri müügiraha eest, kas siis on mehel ikka õigus poolele korterile?09.04.2013

Mees ja naine abielluvad, vararežiimiks on ühisvara. Viis aastat ja kaks last hiljem on abielu karil, küll veel lahutamata. Abielu kestel on osapooled soetanud korteri. Raha ostuks on tulnud naise lahusvaraks oleva korteri müügist. Tehingute (naise korteri müük ja ühise korteri ost) vahe on kaks nädalat ning summad on loomulikult liikunud läbi pangakonto. Abielu jooksul on abikaasad teeninud võrdselt, naine pisut rohkem. Korteris elavad lisaks abielust sündinud lastele naise lapsed eelmisest kooselust, kokku neli last. Elatist mees ei maksa. Suhted osapoolte vahel on äärmiselt halvad ning mõistlike kokkulepete sõlmimine vähetõenäoline.
Milline on Teie hinnangul tõenäosus, et mehel õnnestub varajagamise käigus saada enesele taotletav pool korterit?

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Tere!

Võib eeldada, et abikaasad omandasid kõnealuse korteri eelmise perekonnaseaduse kehtivuse ajal, st enne 1. juulit 2010. Sellisel juhul tuleb ka konkreetsete esemete ühis- või lahusvarana määratlemisel lähtuda enne 1. juulit 2010 kehtinud perekonnaseadusest.

Varasema perekonnaseaduse § 14 lõike 1 kohaselt oleks kõnealune korter küll ühisvara, mida reeglina jagatakse abikaasade vahel võrdsetes osades, kuid samas annab sama seaduse § 19 lõike 2 punkt 3 kohtule aluse kõrvale kalduda abikaasade osade võrdsusest, kui ühisvara on omandatud ühe abikaasa lahusvara arvel.

Seega tuleks arvestada sellega, et korter on abikaasade ühisvara, kuid võimalik on kalduda kõrvale abikaasade osade võrdsusest korteri ühisvarana jagamisel. Ilmselt oleks see ka põhjendatud, sest korter on tõepoolest omandatud ühe abikaasa lahusvara arvel ja hetkel kehtiva perekonnaseaduse alusel oleks ilmselt tegemist selle abikaasa lahusvaraga, kelle lahusvaraks oleva kinnisvara müügist korter soetati.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kuidas koostada kohtule hagiavaldus välismaalasega abielu lahutamiseks?09.04.2013

Tere !
Kuidas koostada hagiavaldus kohtule lahutuse kohta, kuna teine pool elab Saksamaal ja on saksa kodanik, mina Eesti kodanik, registreerisime Eestis. Nüüd vaja esitada kohtule avaldus aga ei leia kuskilt näidis blanketti, mille alusel teha avaldus.

Lugupidamisega

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Tere!

Eeskätt tuleb lahendada küsimus, kas Eesti kohus on üleüldse pädev abielu lahutamist arutama. Paraku ei ole Teie poolt kirjeldatud asjaolud piisavad, et määrata kindlaks, kas antud abieluasi allub Eesti kohtule või mitte. Kohtualluvuse kindlaksmääramiseks soovitan Teil pöörduda juristi/advokaadi poole.

Nö näidisblanketti abielu lahutamiseks ei ole, kohtule tuleb esitada nõuetekohane hagiavaldus, mis muuhulgas sisaldab objektiivset asjaolude kirjeldust, viitamist asjakohastele õigusnormidele, selget abielu lahutamise nõuet ja menetlusosaliste (hageja-kostja) andmeid. Samuti tuleb abielu lahutamise hagilt tasuda riigilõiv summas 100 eurot (läbi e-toimiku veebikeskkonna esitades 75 eurot).

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas ainuhooldusõigus annab täieliku otsustusõiguse?09.04.2013

Tere.
Kui mul on ainuhooldusõigus kohtu poolt, kas siis saan teha absoluutselt kõiki otsuseid ilma isa nõusolekuta, näiteks välismaale kolida, lapse nime muuta jne. Või selleks pean eraldi taotlema lapse üle otsustamisõiguse?

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Tere!

Kui kohus on lapse hooldusõiguse täielikult Teile andnud, on Teil tõepoolest õigus otsustada ainuisikuliselt, st teise vanema nõusolekuta lapsesse puutuvaid asju, sh lapsega välismaale elama asumise üle ja lapse nime muutmist.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand