Õigus

Ainuosanik loobus ettevõttele antud laenust, samas aga lõppbilansis jäi raha arvele. Jaotusplaanis on ainuõigus temal. Kas kantavalt rahalt peab osanik maksma tulumaksu või oleks siiski lõppbilanss mõtekas teha nii, et varajaotusplaanis midagi jaotada ei ole?

Lapse isaga oleme lahus juba üle 5 aasta. Lapse elus isa ei osale, lapsega ei suhtle - tal on uus pere ja ka teine laps. Elatist maksab meie lapsele vabatahtlikult, nõudnud ma midagi ei ole ja ka ei kavatse. Pakkus nüüd välja variandi, et ta võiks ühise hooldusõiguse täielikult mulle üle anda. Tema nagunii lapse elus ei osale ja ei kavatse milleski kaasa rääkima hakata, et ta oleks nõus vabatahtlikult nõus lõpetama jagatud hooldusõiguse ja tuleks ning teeks, mis selleks vajalik.
Siit ka minu küsimus. Mida me nüüd siis peaksime tegema? Kuhu peaksime pöörduma? Olen lugenud, et jagatud hooldusõigust saab lõpetada hagita menetlusega. Mismoodi see protseduur konkreetselt välja näeb? Kas siis sekkub ka lastekaitse? Või kui isa seda ise soovib ja senine elukorraldus mõlemale poolele sobib, siis pole need protseduurid vajalikud? Kust alustada?

Palun ärge kopeerige mulle seadusest lõike, olen põhjalikult seadusega tutvunud. Mind huvitab ainult praktiline pool :)

Elan mehega tema nimel olevas korteris. Kasvatame kahte last, kellest üks on alaealine. Abielus me ei ole. Olen korterisse sisse kirjutatud. Oleme koos elanud 21 aastat. Viimasel ajal pole suhted enam kõige paremad. Mees tarvitab kõvasti alkoholi. Tugevas joobeseisundis olles tekib suur viha minu vastu ja nõuab, et ma oma asjad pakiks ja välja koliks. Kas mul on ka mingisugused õigused selles korteris elamiseks või võibki tema mind välja visata kui aga selleks tahtmine tuleb?

13. Maksud, koormatised, kulutused ja vili
Tere, korteriomandiseaduse paragrahv 13 lg 1 kohaselt tasuvad korteriomanikud kaasomandil lasuvad maksud, kannavad avalik-õiguslikud reaalkoormatised ja kaasomandi majandamise kulutused ning saavad kaasomandi majandamisest vilja võrdeliselt talle kuuluva kaasomandiosa suurusega. Korteriomanikud võivad sellest suhtest kõrvale kalduda üksnes kokkuleppe alusel.
§16. Erilised kulutused ja hoone taastamine
(1) Ehitusliku või muu kaasomandi eseme korrashoiuks vajalikust muudatusest suurema ümberkorralduse tegemiseks on vaja korteriomanike kokkulepet, seda ei saa otsustada käesoleva seaduse § 15 lõike 3 kohaselt ega nõuda käesoleva seaduse § 15 lõike 5 järgi.
Küsimus:
1) mida tähendab mõiste "korteriomanike kokkulepe" vs "korteriomanike häälteenamus"?
2) kas "korteriomanike kokkulepe" tähendab seda, et mingi otsusega peavad olema nõus kõik (100%) korteriomanikud?

Tervist,
Meie korteriühistus tehti eelmine aasta kapitaalremont, nüüd on igal radiaatoril individuaal mõõturid ja vastavalt mõõturite näitudest jagatakse keskkütte kulud. Oleme siis uurinud ja puurinud mõnda aega seadusi ja jõudnud järeldusele, et seaduse järgi peab keskkütte kulud jaotama vastavalt ruutmeetrile, kui just pole KÜ üldkoosoleku ühehäälset otsust kasutada individuaalmõõtureid. Meil on aga KÜ juhatus iseseisvalt otsustanud kasutada keskkütte kulude jaotamiseks mõõturite näite. Korduvalt oleme nende tähele panu sellele juhtinud ja ka vastavasisuline pöördumine on tehtud ühistu esimehele e-kirja vahendusel. Tulemus on üks suur ja ümmargune null. Enamus KÜ juhatuse liikmetest elab maja keskel nii, et nende kulutused on märkimisväärselt väiksemad kui teistel, sellest ka nende huvi samas vaimus jätkata (kuni eelmise kuuni said kõik huvilised maja keskkütte tarbimise näidud e-kirja vahendusel).
Kulud on jaotatud järgnevalt: 70% tarbimiskulu, 30% püsikulu. Oleme kirjutanud tarbijakaitsesse, seni pole vastust saanud ja võimalik, et ei saagi ja kui saame, siis arvatavasti nemad meid kahjuks aidata ei saa.
Hetkel plaanime ühishagiga kohtusse pöörduda.
Kuidas teie soovitaksite sellises olukorras toimida?
Kas kohtu kaudu saab tagasiulatuvalt nõuda ruutmeetri põhist arvestust alates ajast mil kulutused jaotati individuaal mõõturite alusel?

Tere!
Kuue korteriga kahekordses puumajas toimus veeavarii, kus sai kannatada minu korter, mis asub esimesel korrusel. Majas korteriühistu puudub ja maja ega korterid ei ole kindlustatud. Vee lekke kohta visuaalsel vaatlemisel ei ole võimalik tuvastada, sest ilmselt asub see konstruktsiooni sees, kuid ilmne on, et tegemist on laest tulnud veega.
Kuidas edasi käituda ja kas saab loota kahjude hüvitamisele?

Tere,
Üürisin korteri, kus leping on minu nimel. Võtsin ka korterikaaslased, kuid, et olla kindel nende maksmises, tahan ka nendega lepingu sõlmida. Mis kujul seda peaks tegema, et seda ei nimetataks allüürimiseks, kuna minu lepingus on allüürimine keelatud.

Aitäh

Tere,
OÜ1 kandis raha OÜ2 arvele, kes kandis raha OÜ3 arvele. OÜ1 ja OÜ3 omasid omavahel lepingut antud raha liikumiseks. OÜ2 lihtsalt vahendas raha liikumist kuna OÜ3 oli OÜ1-le võlgu (ilma OÜ2 olemasoluta poleks OÜ3 saanud lepingulisi töid edasi teostada raha puudumise tõttu). OÜ2-l ei olnud mingisuguseid lepinguid ega kokkuleppeid OÜ1-ga. OÜ2 tundis OÜ1 töölisi - sellest selline skeem.
Pool aastat hiljem ilmnes antud tööga, mida OÜ2 juriidiliselt vahendas probleem ning OÜ1 ei suutnud selle tegemiseks OÜ3-ga kokkuleppele saada ning lahendasid probleemi omavahenditest. Seejärel pöördusid oma kulutuste tagasisaamiseks OÜ2 poole ning nõudsid vastavate kulutuste hüvitamist. Reaalsuses OÜ2 ei puutunud kokku OÜ1 ja OÜ3 vahelisse tegevusse. Ainuke kokkupuude oli ühe arve (OÜ1 ja OÜ3 vahelisi arveid oli rohkem) laekumine eesmärgiga aidata OÜ3-l oma töid jätkata.
Millised võimalused on OÜ2-l, et mitte maksta kinni kahe teise firma vahelist probleemi tagajärge? Või on arve esitamisega, mille põhjal laekus raha, OÜ2 täielikult vastutav? Samas on olemas inimene, kes sel hetkel kui rahad liikusid, töötas OÜ1 töölisena ja on nõus seda vajadusel tunnistama, et OÜ2 seoti ainult OÜ3 nö abistamiseks.
Millised saaksid olla lahendused?

Parimaga,
OÜ2

Mul oli eraisikuna auto liisingus (kapitalirent), see on siis liising käibemaksuga. Ostsin auto 17000 euroga koos käibemaksuga. Nüüd müüsin auto maha eraisikule 16000 euroga koos käibemaksuga ja teise panga liisingusse läks see auto. Minu auto jääk oli 10000 eurot. Seega oleks pidanud mina ju saama 6000 eurot. Peale auto üleandmist 2 nädalat sain ma pangalt ca 1200 eurot vähem. Põhjendus oli see et "vabandame et me ei öelnud teile et käibemaksu võtame me teie käest ära, sest mõlemad pangad on käibemaksukohuslased". Milles mina süüdi olen, et nad käibemaksukohuslased on. Mitte üheski lepingus ei ole sellest sõnagi juttu, et mult see raha ära võetakse - ei ostu lepingus ega ka müügi lepingus. Küsimus ongi selles, et mina sain majanduslikult 1200 eurot kahju ainult sellepärast, et nad unustasid mulle öelda, et sa ei saa käibemaksu osa. Kas mul on mõtet selle asjaga edasi tegeleda ja edasi kaevata või mitte?

Tänud

Tere!
Kirjeldan lühidalt oma olukorda. Kaks aastat tagasi elasin naise ja lapsega ämma juures, kuniks ühel heal päeval naine mind välja ajas. (Abielus me ei olnud, aga sünnitunnistusel olen mina lapse isa, poiss saab suvel 4-aastaseks). Kolisin Tallinna elama, naine jäi lapsega maale. Selline olukord kestis mõnda aega, aga kuna maal eriti tööd ei ole, siis naine kolis linna ja laps jäi vanaema kasvatada. Lapse ema aga last linna tuua ei taha, kuigi olen näidanud interneti kaudu, et vabu lasteaiakohti oleks. Praeguseks on lapse ema juba umbes aasta aega Tallinnas elanud ja selle aja jooksul on käinud neli-viis korda maal last vaatamas, aga kategooriliselt keeldub last linna toomast. Mida seaduses sellise segase olukorra kohta kirjutatud on? Lapse ema ei taha last kasvatada, aga isa tahab ja laps elab vanaema juures. Lapse emal pole ka kindlat töökohta, vaid saab pimedalt ehituse peal palka. Mu enda sissetulekud on pangakontol näha. Naine alimente pole peale pannud, aga olen last toetanud nii kuidas olukord on võimaldanud, olen riideid ja mänguasju saatnud. Nüüd naine soovib nö alimente peale panna, aga raha saajaks mitte ennast vaid lapse vanaema. Ise oleksin nõus lapse kasvõi homme Tallinna enda juurde elama võtma ja siin lasteaeda panema. Kui lahku läksime, siis me ei hakanud asja kohtusse andma, lootsime, et saame viisakalt ja tsiviliseeritult asjad lahendatud, aga nüüd paistab, et ikkagi ei saa. Tean, et Eesti kohtutes isadel reeglina eriti suuri šansse ei ole, aga praegune olukord on tõsiselt totter, mõlemad vanemad elavad Tallinnas, lapse isa soovib last kasvatada, ema ei soovi ja selle asemel, et vähemalt üks lapse päris vanematest last kasvataks, kasvatab last vanaema. Lisaks häirib mind see, et lapse vanaema on nö vanakooli inimene, lapse füüsiline karistamine on igapäevane asi. Mu lapse ema vennalaps on ka vanaema kasvatada ja olen oma silmaga näinud, kuidas too on vitsa saanud nii, et verepritsmed järgi. Lisaks on too vanaema kunagi füüsilise vägivalla eest 1,5a Harku vanglas istunud. Seega küsimus: millised oleks mu šansid kohtus lapse hooldeõigus saada?