Õigus

[pealkirja vaade|avatud vaade]
[uuemad enne|vanemad enne]
[10|20|30]

Küsimus: Kas ridaelamuboksi ettevõtte kontori rajamiseks peab ka teistelt boksiomanikelt nõusolekut küsima?02.04.2013

Tere,
Olen ridaelamu boksi omanik. Minu naaber otsustas oma korterist teha firma kontori. See on kestnud juba mitu aastat. Algul, kui ta siia kolis ja remonti tegi, siis küsisin ta käest, et kas siis minu kõrvale tuleb mingi kontor, vastas tema, et ei tule, siin hakkab elama tema poeg. Pean veel ära mainima, et mu naaber ostis ära 2 boksi ja minu boks on nende vahel. Nii siis ühes elab ta ise ja teises boksis on firma kontor. Maja õu on aiaga piiratud, privaatne, nüüd aga voorib siin võõrast rahvast edasi tagasi, hullem kui mõnes kohalikus poes. Minu käest see naaber mingit nõusolekut ei ole küsinud ja mina ütlesin talle juba siis kui ta alles remontis, et mina siia mingit kontorit küll ei taha ja sellega ei ole nõus. Mina leian, et sellega on igasugune privaatsus ja kodurahu rikutud, olen oma õues ja vaatan kuidas võõras rahvas sõelub edasi ja tagasi. Küsikski, et kas naabril on üldse sellisele tegevusel mingit õigust ja kuidas pean mina nüüd käituma ja kust abi saama. Aitäh.

Vastus: Taivo Saks, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Taivo Saks & Partnerid OÜ, www.tsp.ee

Võiks alustada sellest, et mis on naabri ridaelamuboksi aluse maa sihtotstarve - kas on elamumaa (võiks eeldada) või ärimaa; mis on ehitusprojektis ridaelamuboksi kasutusotstarve ning kas kasutusluba on väljastatud elamule või bürooruumidele. Maatükki võib kasutada vastavalt selle sihtotstarbele ehk siis sinna võib ehitada sellise ehitise, mis oleks maatüki sihtotstarbega kooskõlas, teiseks võib ehitist kasutada kooskõlas ehitusprojekti ja ehitisele väljastatud kasutusloaga.
 

Küsimus: Kui kinkelepinguga saadud kinnistu on edasi kingitud, kas siis esmasel kinkijal on veel mingeid õigusi?02.04.2013

tere,
Minu ema sai kinkelepinguga kinnistu ja ta kinkis pool aastat hiljem selle edasi oma tütrele (sellest on nüüd juba möödas üle aasta). Kas kinkijal, kellelt ema selle kinnistu sai, on veel mingi õigus - kas see nendevaheline kinkeleping omab veel mingit rolli?

Vastus: Taivo Saks, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Taivo Saks & Partnerid OÜ, www.tsp.ee

Raske öelda, milliseid õigusi te silmas peate. Ilma kinkelepinguga tutvumata ei ole siin võimalik hinnangut anda.
 

Küsimus: Kui palju on lahus elaval isal üldse õigus last näha, kas mingi arv päevi või kuidas?02.04.2013

Tere!

Lapse ema hoiab minust kui lapse isast last eemal. Leiab selleks alati igasuguseid kõikvõimalikke põhjusi. Mina ise aga tahaks võimalikult palju lapse elust osa saada. Lahku minekust saati olen ka maksnud vabatahtlikult elatist. Eksnaisega kompromisside tegemine on aga võimatu. Kas tõesti ei ole muud pääsu kui minna kohtusse?
Kui palju on lahus elaval vanemal üldse õigus last näha? Kas on kindel arv päevi teatud aja tagand või kuidas?

Tervitades ja tänud ette!

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Tere!

Lapsega suhtlemise tihedust ja kohtumiste kestust ükski seadus ei reguleeri, see oleneb ikkagi vanemate kokkuleppest ja lapse soovist (kui laps on sellises vanuses, et oskab arvamust avaldada).

Kui lapse emaga kuidagi kokkuleppele saada ei õnnestu, peaksite pöörduma lastekaitsetöötaja poole ja seal olukorda kirjeldama – ilmselt võtab lastekaitsetöötaja siis ühendust lapse emaga ja üritab teid suunata kokkuleppele. Kui ka eestkosteasutuses ei õnnestu lapsega suhtlemise korras kokkuleppele saada, tuleb tõepoolest suhtlemiskorra kindlaksmääramise nõudega pöörduda kohtu poole.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kui laps on 7-10 päeva kuus isa juures, kas mul on siis üldse õigus läbi kohtu elatisraha nõuda?02.04.2013

Kas mul on üldse õigust kohtu kaudu elatist nõuda, kui laps viibib olulise aja (u 7-10 päeva kuus) oma isa juures?

Meil on ühine hooldusõigus ning lapse alalist elukohta pole kindlaks määratud ning ega me omavahel selles kokkuleppele ka ei jõuaks. Mida arvestab kohus lapse alalise elukoha määramisel, kui siiani on laps viibinud peaaegu võrdselt mõlema vanemaga? Kas on võimalus, et laps määratakse hoopis isa juurde, kui lapse isa soovi avaldab?

Enamus kulutusi (riided, koolitarbed jms) on küll minu kanda, kuid üht-teist ostab lapsele ka isa. Seoses sellega ei ole maksnud ega kavatse lapse isa ka edaspidi mulle midagi maksta.

Kui kohtu kaudu ikkagi elatist nõuda, siis mis summas? Kas pean arvestama ka lapse isa kulutustega, kui laps viibib temaga?

Tänan!

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Tere!

Reeglina mõistab kohus vähemalt miinimumsuuruses elatise välja ka siis, kui laps veedab teatud osa ajast lahus elava vanemaga. Selleks, et lahus elavalt vanemalt elatist välja ei mõistetaks, peaks lahus elav vanem tegema märkimisväärseid kulutusi lapse ülalpidamiseks ja suutma seda kohtule ka tõendada.

Täpsustan, et hetkel kehtiva perekonnaseaduse kohaselt lapse elukohta kohus enam kindlaks ei määra, vaid ühele vanematest antakse üle lapse elukoha otsustusõigus. Otsustusõiguse andmisel lähtutakse paljudest asjaoludest, nagu näiteks sellest, milline on eelnevalt olnud lapse elukorraldus (kumma vanema juures on laps kuni kohtumenetluseni elanud) ja millised on tema suhted mõlema vanemaga. Seega, kui kohus leiab, et isa juures on lapse huvid paremini kaitstud, võib kohus lapse elukoha otsustusõiguse ka isale anda (seda muidugi eeldusel, et lapse isa vastava nõude üldse esitab).

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Mida ette võtta, kui alkohoolikust isa on 5 aastat hiljem hakanud nüüd ukse taga räuskamas käima?02.04.2013

Olen 4 lapsega üksik ema (lapsed vanuses 18, 17, 12, 10), laste isa läks ära juba 5 aastat tagasi (töötu alkohoolik). Nüüd on hakanud käima ukse taga karjumas ja lõhkumas, lapsed kardavad. Küsimus selline, et mõte käis peast läbi võtta talle lähenemiskeeld ja siis võtta temalt laste hooldusõigus ära, et tal ei oleks enam nendele õigust ja siis ei oleks ka lastel tema ees kohustusi kui temaga peaks midagi juhtuma. Abielus me ei ole olnud aga kõik lapsed on isa nimega. Mis edasi peaks tegema, et oma lapsi kaitsta, lapsed on igati nõus sellega mida ma ka ette ei võta.

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Tere!

Lähenemiskeelu kohaldamiseks ilmselt vastavaid asjaolusid ei esine, sest pelgalt kodurahu häirimine eluruumidest väljaspool selleks alust ei anna. Lähenemiskeeld eeldab reeglina otsest rünnakut isiku suhtes, mis peab olema ka tõendatav.

Laste isal on hetkel õigus oma lastega kohtuda ja suhtlusõigus oleks tal ka siis, kui laste hooldusõigus kuuluks täielikult Teile, seega ainuhooldusõiguse taotlemine ilmselt soovitud tulemust ei annaks.

Kui laste isa tuleb alkoholijoobes Teie ukse taha, ei ole Te ilmselgelt kohustatud talle lastega suhtlemist võimaldama. Kui isa käitub väga agressiivselt ja keeldub lahkumast, tuleks kutsuda politsei.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kuidas hoiduda eeskirjade rikkumisest, kui operatsiooni tagajärjel ei saa turvavööd kaela piirkonnas hoida?02.04.2013

Olen 61-aastane naine, mul on kõri ja kaela piirkonda tehtud operatsoon. Sellepärast autoga sõites nihutan turvavöö rinna alla. Kuu aega tagasi tegi politsei mulle trahvi, väites, et sõitsin kinnitamata turvavööta. Kuigi mul oli turvavöö kinnitatud, ei hakanud ma seda vaidlustama ja leppisin kokkuleppe trahviga. Täna juhtus sama lugu minuga. Mõlemal korral, kui politsei mind käskis peatuda, oli turvavöö mul peal. Täna ma polnud nõus enam kokkuleppemenetlusega, sest mul ju oli turvavöö peal. Tekid küsimus, kas ma üldse saan autoga sõita, sest kaela juurest turvavöö üle panna tekitab ebameeldivustunde. Tahaks teada, kas ma rikkusin seadust kui nihutasin turvavöö rindade alla, kuigi vöö oli ikkagi üle õla?

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

LS § 33 lg 6 p 3 kohaselt ei pea turvavöö olema kinnitatud, kui juhil on kaasas arsti kirjalik otsus turvavöö kasutamise vastunäidustuse kohta. Juhul, kui Teile tehtud operatsiooni või haavaarmi tõttu on turvavöö kasutamine vastunäidustatud, siis soovitan küsida arstilt vastavasisulise tõendi. Juhul, kui vaevus on pigem ebamugavuse küsimus, kui otsese vastunäidustuse küsimus, siis tõenäoliselt arst Teile tõendit ei väljasta. Viimasel juhul tuleb turvavöö kinnitamise nõuet täita.

LS § 33 lg 3 kohaselt peab juht olema sõidu ajal turvavööga nõuetekohaselt kinnitatud. Samas ei ole õigusaktidega kehtestatud konkreetseid nõudeid, kuidas turvavöö peab kinnitatud olema. Võimalikke illustratsioone võib leida sõiduki kasutamise käsiraamatust või autokoolide loengutest, kuid konkreetseid normdokumente selles osas ei ole. Minu seisukoht on, et juhilt turvavöö konkreetse kinnitusviisi nõudmiseks peab see kinnitusviis olema normina ka kehtestatud. Seega minu hinnangul ei saa juhti karistada kinnitamata turvavööga sõidu eest, kui see jookseb üle rinna rindade alt.
 

Küsimus: Mis saab lubadega edasi, kui olen saanud esmaste juhilubade ajal kiiruse ületamise eest karistada?02.04.2013

Sain kiiruskaamera poolt fikseeritud kiiruse ületamise eest trahvi "vahtralehe" teise aasta jooksul (+8 km/h).
Kas lubade saamiseks pean tegema uue teooriaeksami või ootan aegumist ja taotlen esmaste lubade vahetust peale seda?

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

LS § 106 lg 5 kohaselt, kui esmase juhiloa omajal on liiklusnõuete rikkumise eest kehtiv karistus, väljastatakse talle juhiluba pärast liiklusteooriaeksami edukat sooritamist.

Loodan, et saan õigesti aru, et "aegumise" all mõtlete karistuse kustutamist Karistusregistrist. Kuna rikkumine toimus esmase loa 2.aasta sees, siis tõenäoliselt möödub esmase juhiloa kehtivuse tähtaeg varem, kui saabub karistusandmete kustutamise tähtaeg. Seega oleksite mingi perioodi vältel kehtiva juhiloata. Kui see ei ole probleem e. kui sõidukiga vahepeal ei sõida, siis võite esmase juhiloa vahetamisega oodata, kuni karistusandmed Karistusregistrist kustutatakse. Need kustutatakse tingimusel, et Te ei pane enne karistusandmete kustutamise tähtaja saabumist toime uut väärtegu.
 

Küsimus: Kui juhtimisõigus on 3 kuuks ära võetud, kas rolleriga võin sõita?02.04.2013

Tere!
Mul võeti juhtimisõigus ära 3 kuuks.
Küsimus: kas ma võin sõita rolleriga (sündinud olen enne 93a.)?

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Selles osas on tegemist kahe erineva võimaliku tõlgendamisviisiga. Ühel juhul on seisukoht, et kuivõrd LS § 94 lg 2 kohaselt ei nõuta AM-kategooria mootorsõiduki (mopeed) juhtimisõigust isikult, kes on sündinud enne 1993.a 1.jaanuari, siis võib sellist sõidukit juhtida ka juhul, kui see õigus on ära võetud e. seadus ei tee vahet, kas isikult on juhtimisõigus ära võetud või ei ole seda kunagi üldse olnudki. Teise võimaliku tõlgendusviisi järgi tähendab mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine keeldu juhtida misiganes mootorsõidukit e. sealhulgas ka mopeedi.

Tõstatatud küsimuses kohtupraktika puudub ning selguse erinevate vaatenurkade vahel paneb ilmselt paika kohtute poolt loodav praktika, kui mõni taoline vaidlus peaks kohtusse jõudma.

Minu seisukoht ühtib esimesena nimetatud versiooniga.
 

Küsimus: Kui kinnitada, et pretensioone ei ole, kas siis tööandja ei pea maksma ka lepingujärgset konkurentsikeelu hüvitust?02.04.2013

Tere!
Abikaasa lõpetas töösuhte. Tema töölepingus oli punkt, kus tööandja oli pannud kirja, et konkurentsikeelu kohandamise eest, pärast lepingu lõpetmist, kohustub tööandja maksma aasta jooksul teatud summa. Viimasel tööpäeval käskis tööandja allkirjastada paberi, et töötajal pole mitte mingeid pretensioone tööandja vastu. Kas see tähendab nüüd seda, et tööandja ei pea maksma seda summat, mis konkurentsikeelu rakendamise eest töölepingusse oli kirja pandud?

Vastus: Merike Michelson, info- ja personalitöö, METI personaliabi OÜ, www.metiabi.eu; www.facebook.com/METIabi

Tere.

Tööandja maksab töötajale konkurentsipiirangu kokkuleppest kinnipidamise eest pärast töölepingu lõppemist igakuist mõistlikku hüvitist (TLS § 24 lg 3).
Konkurentsipiirangu kokkuleppe tühistamisest on tööandja kohustatud ette teatama 30 kalendripäeva (TLS § 25 lg 1).

Allkirja tähendus tõendamaks, et töötaja ei oma pretensioone tööandja vastu, on töösuhte kohta kuni lepingu kehtivuse lõpuni. Konkurentsipiirangu eest tasu maksmise kohustus tekib tööandjal peale töölepingu ülesütlemist kokkulepitud aja ja summa ulatuses.

Kokkuleppe jõustumist soovides:

Merike Michelson
www.metiabi.eu
 

Küsimus: Kas korteriühistu 6-st liikmest 5 saavad ilma minuta teha mind puudutava otsuse?01.04.2013

Nõmmel 6 korteriomandiga majas toimus juulis 2012 korteriühistu üldkoosolek, millel oli kohal 5 osavõtjat. Puudusin mina (isik A). Koosolekul otsustati likvideerida trepikojas asuv WC alates 31. august 2012. Vajadusel osutada kü-l isik A-le abi korterisisese WC välja ehitamiseks vajalike kommunikatsioonide rajamisel.

Antud WC on tegelikult minu ainukasutuses. Nüüd on olukord jõudnud sinnani, et kõrvalkorteri elanik kruvib vahetevahel selle WC ust kinni, takistades nii mind kui minu lapsi seda kasutamast. KÜ esimees viitab KÜ otsusele ja ei sekku.

Küsimused:
Mida ma nüüd peaksin tegema, kuna seda ruumi on mul ja mu lastel siiski vaja, WC on tehniliselt korras, korterisse WC ehitamiseks mul vahendid puuduvad? Mingit lepingut teiste pindade omanikega antud WC likvideerimiseks pole ma sõlminud. Kas antud KÜ otsus on üldse seaduslik?
Kas KÜ peab taotlema selleks ehitusloa või kirjaliku nõusoleku ja tegema projekti nii lammutamiseks kui ka mulle uue WC ehitamiseks?
Kas selle isiku tegevuses, kes WC ust kinni kruvib, ilmneb karistusseadustiku kohase omavoli tunnust?
Kas politsei peaks takistama arvatavat omavoli nii ukse kinni kruvimisel kui ka võimalikel muudel tegevustel antud ruumi kahjustamiseks?
Kui KÜ siiski otsustab vastu minu tahtmist siiski selle pinna lammutada, mida ma siis pean tegema?
Kes peaks kandma uue WC või tema torustiku ehitamise kulud?

Ette tänades,

Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/

Tere, kõnealune korteriühistu otsus on ebaseaduslik, kuna see ületab korteriühistu otsusepädevuse piire. Enamgi veel, vastupidiselt otsusele on korteriühistu ülesanne tagada, et kõnealune WC oleks kasutatav ja heakorrastatud. Juhul kui korteriomanike enamus ei võimalda oma otsustega korteriühistul WC-d korras hoida, siis on Teil õigus teha vajalikud kulutused ise ning nõuda, et teised korteriomanikud need Teile hüvitavad. Asjakohaste kulutustena lähevad arvesse ka ukse avamisega seotud kulud, kui keegi on selle pahatahtlikult kinni kruvinud.

Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ