Korteriomandiõigus

[pealkirja vaade|avatud vaade]
[uuemad enne|vanemad enne]
[10|20|30]

Küsimus: Mida ette võtta kui ühistu nõuab minult põhjuseta arve tasumist?23.03.2023

Tere,

kuidas toimida, kui KÜ juhataja lisas kommunaalarvele 100 eurone "minu isikliku prügi väljaveo tasu"?

Isik, kes on KÜ esimees otsustas, et prügimaja ülekoormus on põhjustatud minu korterist, ning lisas mu kommunaalide arvele 100 eurot selle eest. Mingit arvet prügiväljaveo ettevõttelt ta ei ole mulle esitanud ning kuidagi tõestada ta seda ei saa. Mis põhjus on KÜ-l niimoodi tegutseda?
Ning kuidas ma saan sellest nõudest lahti? Sest praegu kajastub see "lisa summa" igakuiselt kommunaalsummade juures.
Suhtlemine KÜ-ga ei toonud resultaati.

Lugupidamisega,

Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/

Tere, korteriomandi- ja korteriühistuseaduse paragrahv 40 kohaselt arveldavad korteriomanikud korteriühistuga majanduskava alusel ja kui selles ei ole nn lisa prügiarvet sees, siis võib jätta korteriühistu arve selles osas, mis see on võrreldes teiste omanikega ülemäärane, maksmata.
Erandiks on olukord, kui korteriomanik on ladustanud korteriühistu loata olmejäätmetesse või nende kõrvale teist liiki jäätmeid, ning ühistu on selle eest pidanud kandma majanduskavas etteplaneerimata kulusid. Sellisel peab korteriühistu tõendama nii jäätmete äraveoga seotud kulusid, ning vaidluse korral ka seda, et jäätmed tõi korteriomanik, kellelt ühistu kantud kulude hüvitamist nõuab.

Lugupidamisega,
Andry Krass
Eesti Omanike Keskliit
 

Küsimus: Kas see on õige kui KÜ tasus rõdude klaasimise eest ja nüüd annab mitu kuud rõduomanikele oma osa tasumiseks?16.03.2023

Tere! Majas otsustati, et rõdude klaasimise eest tasuvad rõdude omanikud. KÜ tasus ehitajale arve ja esitas arve rõdude omanikele. Tasumise aeg 6 kuud. Nüüd üks ilma rõduta korteriomanik on tige, et miks kasutati tema raha rõduklaaside eest tasumiseks. Et see on laenu andmine. Minu arvates on see vahendusteenus. Minu arvates KÜ talitas õigest.

Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/

Tere, rõduklaaside paigaldamine ja finantseerimisküsimuste näol on tegu tavapärase majandamisküsimusega, millega seotud küsimusi otsustavad korteriomanikud lihthäälteenamusega. Seega, kui enamus korteriomanikke leiab, et rõduklaaside paigalduse finantseerimine läbi korteriühistu, oli vajalik, siis nii ka on.

Tervitades, Andry Krass
Eesti Omanike Keskliit
 

Küsimus: Kuidas korraldada koridori korteri osaks legaliseerimist, kas kõik 26 korteriomanikku peavad korraga notarisse tulema?07.03.2023

Tere.
22 aastat tagasi sai liidetud 2 vastas olevat korterit kokku ja selle vaheline koridori osa ning rõdu sai ka liidetud korteri hulka. Toona oli majavalitseja KEK, hiljem anti üle see kinnisvara hooldusettevõttele ja maja trepikojad lisati ühisomandiks kõigile. Dokumendid selle tehingu kohta puudavad ja olid suusõnalised. Terve selle aja jooksul pole sellega probleemi olnud ja kaaselanikud teavad sellest. Ehitusregistris on 2 korterit liidetud ühte aga see koridori osa pole sisse arvestatud. Nüüd tahaks asja korda saada, et oleks ka koritori alla olevad ruutmeetrid korteri juurde lisatud. Kuidas alustada selle juhtumiga? Kui alustada korteriomanike kokkuleppega siis kas tõesti peab olema kõik 26 korteri omanikud samal hetkel notaris või videosilla ühenduses? (sai notarisse helistatud ja küsitud, siis vastasid, et kõik osapooled peavad olema samal hetkel kas kohapeal või videosilla teel kättesaadavad). Tundub natuke tobe, sest kui 1 alt hüppab on kõik ju jälle lörris. Vabandust nii pika küsimuse eest, aga endal puudub kogemus sellises asjas ja ei oska kuidagi seda asja lahendada.

Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/

Tere, saan siinkohal korrata notari poolt öeldut, et ainus võimalus olukorra seadustamiseks on kõigi korteriomanikega notariaalse kokkuleppe sõlmimine, ning, kui üks ei ole nõus, siis tuleks vaadata, kas on piisavalt aluseid nõudmaks tahteavaldust kohtu otsuse alusel.
Õiguslikult reguleerib Teie olukorra lahendusvõimalusi korteriomandi- ja korteriühistuseaduse paragrahv 9.

Lugupidamisega,
Andry Krass
Eesti Omanike Keskliit
 

Küsimus: Kes peab rajama projektijärgse vaheseina kui ma servituudiga pean lubama ligipääsu seadmetele aga ma ei tohi samas ruumis küttepuid ladustada?21.02.2023

Minule kuuluvale ruumile on seatud servituut tehnosüsteemide ligipääsuks ja kasutamiseks. Hetkel on see üks avatud ruum, kus asuvad erinevad tehnoseadeldised, sh gaasikatel. Gaasikatla ja torustikuga ei tohi aga samas ruumis küttepuid nt hoida.
Maja joonistel on aga tehnoruum eraldatud muust kõne all olevast ruumist uksega seinaga, kuid reaalselt pole seda seina seal kunagi olnud. Kui soovin selles ruumis hoida küttepuid, siis kas selle seina peaks rajama mina kui ruumi omanik või ühiselt kõigiga kelle kasuks on seatud servituut?

Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/

Tere, ehitusprojektist tulenevad omanike õigused üksnes juhul, kui see on sõnaselgelt seadustes sätestatud. Eelkõige on need kohustused seotud ohutuse tagamisega, ning juhul, kui antud juhul ei ole selleks projektis ette nähtud seina ehitamine vajalik, siis sõltub see, kelle kulul sein ehitatakse, omanikevahelisest kokkuleppest.
Lugupidamisega, Andry Krass
Eesti Omanike Keskliit
 

Küsimus: Kas üldse on mingid võimalused sundida ühistu katus korda tegema?21.02.2023

Tere,
Kortermaja katus on väga, väga halvas seisus, just meie korteri esiku lagi on saanud kõige suuremad kahjustused. Terve esiku lagi on lahti koorunud, vett tuleb sisse, hallitab, eelmine aasta pidi põlema minema kuna vesi tuli läbi kuskilt elektrijuhtmete ühenduskohast. Vaatepilt on väga kurb ja ühistus ei leita üksmeelt, ei taheta laenukoormat, alumised korterid ei mõista ülemisi jne. Täna oli ühistu koosolek ja kuskile selle teemaga ei jõutud. Siit ka minu küsimus, mis on minu võimalused ja õigused elada inimväärset elu? Kas üldse on mingid võimalused sundida ühistu katus korda tegema?

Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/

Tere, kui korteriomanik ise on kaasomandi osa alalhoiu kohustust täitnud, mis antud juhul tähendab seda, et korteriomanik ise ei ole katust kahjustanud, siis võib korteri omanik nõuda korteriühistult kaasomandi korda tegemist ja kaasomandi tõttu tekitatud kahju hüvitamist. Samuti on tal õigus teha katus ise korda ning nõuda kantud kulude hüvitamist korteriühistult.
Juhul, kui ükski eeltoodud samm ei lahenda olukorda, siis on soovitav kaaluda korteriühistu ja korteriomandite lõpetamise nõude esitamist korteriomandi- ja korteriühistuseaduse paragrahv 59 alusel.
Lugupidamisega, Andry Krass
Eesti Omanike Keskliit
 

Küsimus: Kust tellida spetsialist kes aitaks hinnata keldrist minu korterisse kostuvat müra ja tõendada seda ühistule?30.01.2023

Tere.
Kogu kütteperioodi jooksul kostub minu korterisse keldrist müra (elan esimesel korrusel). See algas aastaid tagasi, kui vahetati küttesüsteem.
Olen korduvalt pöördunud KÜ juhatuse poole, kuid asjata.
Viimane vastus oli, et juhatus käis keldris kuulamas ja nii hirmus see müra ka ei ole. Mina ise pean selle probleemiga tegelema, see ei olevat ühistu mure.
Sattusin Teile aastaid tagasi lugeja poolt esitatud samasuguse küsimuse peale, kus Te ka mainite, et Teie praktikas on selline probleem esinenud.
Kas oskate öelda kust ma võiksin tellida selle ala spetsialisti?
Kas mul on õigus arve hiljem KÜ-le esitada?

Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/

Tere, väljastpoolt eluruumi kostva müra helirõhu lubatavuse sätestab majandus- ja taristuministri 02.07.2015 määrus nr 85 "Eluruumile esitatavad nõuded" § 4 lg 6. Selle kohaselt väljastpoolt eluruumi paiknevast allikast lähtuva müra helirõhu tase eluruumis ei tohi päeval ületada 40 detsibelli ja öösel ületada 30 detsibelli taset.
Konkreetset spetsialisti ma Teile pakkuda ei oska, kuna palju sõltub probleemi olemusest ja korteri asukohast. Seetõttu soovitan kontrollida (ja tõendada) helitugevust iseseisvalt, ostes ehitustarvete kauplusest vastava seadme (hind 60-100 eur), teostada mõõtmine vastavalt seadme kasutusjuhendile ja fikseerida mõõtmistulemus soovitavalt koos tunnistajaga. Seaduse mõistes on see probleemi tõendamiseks piisav.
Mis puutub kulude korteriühistult välja nõudmisesse, siis selline õigus tekib Teil juhul, kui mõõtmistulemus kinnitab korteriühistu poolset süüd.

Tervitades, Andry Krass
Eesti Omanike Keskliit
Kui korteriühistu Kulud kannab süüdlane.
 

Küsimus: Kas linna veevärgi normidele vastava joogivee pehmendamise projekti teostamiseks on vaja korteriomanike kokkulepet?30.01.2023

Kas Tartu linna veevärgi normidele vastava joogivee pehmendamise projekti teostamiseks Korteriühistu kortermajas vajab korteriomanike kokkulepet kuna Ca vähendamine joogivees on seotud terviseriskiga?

Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/

Tere, joogivee pehnendamise projekti tellimine allub KrtS § 35 lg 2 sätestatud tavapäevasele kaasomandi eseme valitsemisele, mille otsustamine toimub korteriomanike üldkoosolekul osalevate korteriomanike häälteenamusega.
Lugupidamisega, Andry Krass
Eesti Omanike Keskliit
 

Küsimus: Kes peab kandma kulud kui eelmine omanik ehitas torud kinni ja nüüd ma pidin püstaku torude vahetuseks kõik lahti lõhkuma?30.01.2023

Eelnev omanik ehitas ühistuga kooskõlastamata wc pesuruumiga üheks, kaotades vaheseina. Mööda seina äärt jooksid torud soe ja külm. Eelmine omanik vedas uued torud seina ja põranda seest, mitte nähtavalt. Korteriühistu hakkas vanasid torusid välja vahetama, lõhkusin põranda lahti vahetati vana vaheliitmik välja [külm trass]. Lubati sooja trassiga sama teha see jookseb seina seest [kästi sein lahti lõhkuda, tegin seda] kui aeg oli käes, et sooja trassi vahemuhv ära vahetada. teavitas santehnik, et tema garantiid ei anna ja vastutust ei võta. Ja pean muidugi omast taskust kinni maksma soojatrassi muhvi vahetuse. Kõige jaburam on see, et ma pean lõhkuma uue augu, väidetavalt pole võimalik temal teostada tööd. Pakkus välja et otsigu ma mees, kes teeks, otsisin firma, kõik teostatav ei pea lõhkuma. Isegi tööle pakutakse garantiid. Kuhu ma peaks pöörduma, see pole ok kui kästakse lõhkuda aga siis selgub et sorry me ei anna garantiid ja samas kui tahad vana juppi vahetada siis maksad. Tõesti ma ei tulnud selle peale et kooskõlastamata eelmise omaniku poolt.

Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/

Tere, kui korteriomanik ehitab kaasomandis olevaid torustikke ise ümber, siis võtab korteriomanik ka enda ehitatud torustiku eest vastutuse. Eelnimetatud vastutus läheb korteriomaniku õigusjärglastele üle korteriomandi- ja korteriühistuseaduse § 43 lg 1 alusel, mille kohaselt lähevad korteriomandi võõrandamisel korteriomaniku õigused ja kohustused omandajale üle alates omandi ülemineku hetkest.
Vastutusest vabanemiseks tuleks korterelamu projektijärgne olukord taastada.
Lugupidamisega, Andry Krass
Eesti Omanike Keskliit
 

Küsimus: Kellele esitada nõue, kui kortermaja elektri ülepingest ei tööta enam mitmed seadmed?23.01.2023

Kortermajas tekkis elektri ülepinge, mille tagajärjel ei tööta enam mitmed kodumasinad. Kas ja kellele on õigus esitada kahjunõue? Varakindlustus puudub.

Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/

Tere, elektri ülepinge tekkimise tagajärjel tekkinud kahju eest vastutab ülepinge tekitaja. Kuna elektrisüsteem kuulub korteriomandite kaasomandi eseme koosseisu, siis saab korteriomanik esitada kahjunõude ka korteriühistu vastu. Sellisele seisukohale jõudis Riigikohus oma lahendis 2-18-13649/57, märkides punktis 18 järgmist: "olukorras, kus kahjustatud korteri omanikule on tekkinud kahju korteriomandite kaasomandi osa esemest ja ükski korteriomanik ega korteriühistu ei ole oma kohustusi rikkunud, saab kahjustatud korteri omanik nõuda kahju hüvitamist ikkagi korteriühistult."

Lugupidamisega, Andry Krass
Eesti Omanike Keskliit
 

Küsimus: Kui korter on kunagi paigaldanud küttesüsteemi, siis kes peaks korstnaid puhastama, kas ühistu või korteri omanik? 16.01.2023

Kui korter on kunagi paigaldanud küttesüsteemi, siis kes peaks korstnaid puhastama, kas ühistu või korteri omanik? Nimelt käis ühel korteril korstnapühkija, kes väidetavalt ise töötab ka päästeametis ja oli rääkinud neile, et ühistu peab tellima ise korstnapühkijad ja vastutama iga paigaldatud korstna eest. Päästeamet vajadusel trahvib korteriühistut. Sooviks infot veel kuidas peaks ühistu käituma mittekorrektsete kütteseadmetega mis näiteks ei tööta ja ajavad vingu sisse?

Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/

Tere,
vastab tõele, et korsnapühkimise kohustus lasub seadusest tulenevalt korteriühistul, kuna toiming on vajalik korterelamu ohutuse tagamiseks.

KrtS § 4 lg 3 kohaselt kuulub korsten korteriomandi kaasomandi eseme hulka, kuna tegu on korterelamu ohutuse tagamiseks vajaliku hoone osaga. KrtS § 34 lg 2 kohaselt valitsevad korteriomanikud korteriomandite kaasomandi osa eset valitsevad korteriomanikud korteriühistu kaudu.

Tervitades, Andry Krass
Eesti Omanike Keskliit