Korteriomandiõigus

Kas Tartu linna veevärgi normidele vastava joogivee pehmendamise projekti teostamiseks Korteriühistu kortermajas vajab korteriomanike kokkulepet kuna Ca vähendamine joogivees on seotud terviseriskiga?

Eelnev omanik ehitas ühistuga kooskõlastamata wc pesuruumiga üheks, kaotades vaheseina. Mööda seina äärt jooksid torud soe ja külm. Eelmine omanik vedas uued torud seina ja põranda seest, mitte nähtavalt. Korteriühistu hakkas vanasid torusid välja vahetama, lõhkusin põranda lahti vahetati vana vaheliitmik välja [külm trass]. Lubati sooja trassiga sama teha see jookseb seina seest [kästi sein lahti lõhkuda, tegin seda] kui aeg oli käes, et sooja trassi vahemuhv ära vahetada. teavitas santehnik, et tema garantiid ei anna ja vastutust ei võta. Ja pean muidugi omast taskust kinni maksma soojatrassi muhvi vahetuse. Kõige jaburam on see, et ma pean lõhkuma uue augu, väidetavalt pole võimalik temal teostada tööd. Pakkus välja et otsigu ma mees, kes teeks, otsisin firma, kõik teostatav ei pea lõhkuma. Isegi tööle pakutakse garantiid. Kuhu ma peaks pöörduma, see pole ok kui kästakse lõhkuda aga siis selgub et sorry me ei anna garantiid ja samas kui tahad vana juppi vahetada siis maksad. Tõesti ma ei tulnud selle peale et kooskõlastamata eelmise omaniku poolt.

Kortermajas tekkis elektri ülepinge, mille tagajärjel ei tööta enam mitmed kodumasinad. Kas ja kellele on õigus esitada kahjunõue? Varakindlustus puudub.

Kui korter on kunagi paigaldanud küttesüsteemi, siis kes peaks korstnaid puhastama, kas ühistu või korteri omanik? Nimelt käis ühel korteril korstnapühkija, kes väidetavalt ise töötab ka päästeametis ja oli rääkinud neile, et ühistu peab tellima ise korstnapühkijad ja vastutama iga paigaldatud korstna eest. Päästeamet vajadusel trahvib korteriühistut. Sooviks infot veel kuidas peaks ühistu käituma mittekorrektsete kütteseadmetega mis näiteks ei tööta ja ajavad vingu sisse?

Tere
Ühistu otsustas vahetada välja kanalisatsiooni süsteemi.
Meie majas on 3 korterit millest 2 on 50m2 ja 1 80m2 ja ülejäänud on 16 - 20m2.
Valikus oli 2 varianti
1 - 60% koheselt remondifondist (6516€) ning ülejäänud osa
(4344€) kokku kogumine 4 kuu jooksul (november-veebruar) korterite vahe võrdselt, mis teeb 188,87€/korter ehk 47,22€/ korter/ kuu.

2 - 60% koheselt remondifondist (6516€) ning ülejäänud osa
(4344€) kokku kogumine 4 kuu jooksul (november-veebruar) korterite m2 alusel, mis teeb 7,88€/ m2 ehk 1,97€/ m2/ kuu.

Kuna väikseid kortereid on tunduvalt rohkem siis oli ka nende hääli rohkem kes valisid variandi mis on ruutmeetri järgi tasumine. Ja nii tehti ka otsus.

Kas meil 3 korteril kes ei olnud ruutmeetri järgi tasumise poolt on üldse mingi võimalus esitada vastuväidet?

Kogu muude kulude eest tasume niikuinii ruutmeetri järgi kaasa arvatud remondifond kuhu meie 3 korterit maksame enamus summast.

See tundub lihtsalt nii ebaõiglane ja eriti veel hetkel suht raskel ajal ja kõige külmematel talve kuudel kus üüri arved on niigi väga suured.

Naaberkinnistu uus omanik nõuab pinnasevalgumise ja pinnase vee juhtimise lõpetamist tema kinnistule. Kinnistud loodi 80-ndatel ja antud olukorra vanus on juba 30 aastat.
Aiapostide alumine pinnas on kaldu naaberkinnistu poole.
Kinnistute kõrguste vahe on ca 1m.
Ise ostsin antud kinnistu 3 aastat tagasi ja vana omanikuga sellel teemal probleeme ei olnud.
Kuidas reageerida naabri nõudmistele.
Kas väita, et on tegemist loodusliku olukorraga kuna see on olnud seal juba 30 aastat.
Mind see teema ei häiri, naaber väidab see riivab tema silmailu.

Tänud vastuse eest.

Tere

KÜ soovib välja vahetada kanalisatsiooni püstaku toru, kuna toru katki. KÜ nõuab, et ma pean tagama juurdepääsu torustikule st praktiliselt poole vannitoa seina lammutamist (plaadid, kipsid jne), aga probleem selles et vannituba on renoveeritud täismahus ja jätsime ainult nii suure ava et saaks ligi veemõõtjale ja vajadusel saaks ka veetorustiku ära vahetada. Pean siinkohal ka märkima et kanalisatsiooni torustiku saht ei olnud avatud (kahjuks isegi ei tulnud selle peale, et peaks selle lahti lõhkuma) ka siis kui meie remondi tegime, see on koguaeg seina taga olnud (tegemist hruštšovka tüüpi majaga). Põhimõtteliselt saan ma aru nii, et mina peaksin lahti võtma nüüd oma seina (plaadid ja karkassi) ja ühistu peaks siis ise sahti lahti lõhkuma. Siit nüüd tulebki konks, nende soov, et kõik peaks mina lahti võtma ja taastamistöödest ei taha nad midagi kuulda.

Tere,
Ühistu küttesüsteemi renoveerimise käigus paigaldati korteritesse igasse tuppa radiaatoritele nii termostaadid kui ka mõõtjad. Vannitubadesse ei paigaldatud, väitega, et vannitoad on kõik ühesuurused.
Kui küttekulude tasumisel tubades käib arvestus reaalselt tarbitud soojuse järgi, siis vannitoa soojuse eest tasudes käib arvestus korteri ruutmeetrite järgi. Praeguses olukorras, siis näiteks 100 ruutmeetrisel korteril maksab vannitoa soojus poole rohkem kui 50 ruutmeetrise korteri vannitoasoojus.
Kas on õiguspärane pidada sellisel puhul arvestust ikka korteri ruutmeetrite järgi või on normaalne, et vannitubadesse tulev soojus jagatakse korterite vahel võrdselt ja kas sellisel puhul kui käib ikka ruutmeetrite järg tasumine, võib korteriomanik ise paigaldada vannituppa nii termostaadi kui ka mõõtja?

Tänades

Tere,

Pöördun Teie poole küsimusega meie KÜ soojavee arvete jagamise osas.
Algul pean veidi selgitama mis hetke olukord on. Ehk meil on 3 maja KÜ’s, kes ostavad teenust ühelt soojusenergia pakkujalt. Meil on ka olemas haldusfirma kellega on soojuusenergia firmaga leping (mitte otse KÜ’l, ehk KÜ ei saa arveid vaidlustada teenuse pakkujaga).
Teenuse pakkuja arvetel pole korrektset jaotust majade vahel ehk vastavalt maja tarbimisele, selle asemel on kaks rida identse koguse ja hinnaga, lisaks on veel üks rida mis on nö hooldus ja see summa on kirjas EUR’s (just selle summa kohta sooviksin saada selgitust).
Kuna arved on ebakorrektsed ja ei vasta majade tarbimisele, siis KÜ juhatus otsustas, et nad teevad oma kalkulatsiooni võttes arvesse kogu arve lõppsumma ja jaotavad seda protsentuaalselt kõikide majade vahel ehk mitte ainult tarbitud kogus/hind vaid ka võtavad kalkulatsiooni sisse eraldi seisva summa mis on märgitud EUR’s.
Küsimus, kas see on seadusega kooskõlas, et kogu arvel olev lõppsumma jaotatakse nende vahel kes sooja vett kasutavad, ehk nö tekitatakse oma m3 hind sellest mitte vastavalt seadus punktile § 40.  Kohustuste jaotus korteriomanike vahel majandamiskulude kandmisel ega ka mitte arvestades „Soojusvarustuse kulude arvestamise ja jaotamise metoodika“ punkt 3.4.3 (meil pole midagi ka eraldi kirjas põhikirjas ja pole korteri omanike kokkulepet, et see uus arvestus on aktsepteeritav ja et kõik on nõus sellega).
Kas summa mis on EUR’s teenuse pakkuja poolt välja toodud ei peaks tegelikult jaotatud olema kõikide korteri omanike vahel vastavalt m2?
Kuna juhatus ei võta meid ka kuulda ja muudatusi ei tee, siis kuidas peaksime käituma ja kelle poole pöörduma? Kas peaksime üldse neid arveid maksma ja kas peaksime nõudma ka vanade arvete ümber arvestust?

Tere!

Korteriühistu juhatuse liikmed otsustasid välja lülitada kütte kõikidest ühistu garažidest, maja küttekulude pealt kokkuhoidmiseks.
Kas antud tegevus nende poolt on seadusega vastavuses? Olen ostnud garaažikoha, kus on sees küte ja isiklikult arvan, et seda õigust ei saa keegi mult ära võtta.
Lisaks on KÜ kehtivas põhikirjas punkt mis selle ka välistab. Kas enne tuleb hakata siis ka põhikirja muutma?
Väljavvõte KÜ põhikirjast
2.2.10. Arvestuse aluseks võetakse:
Küte – jagatuna korteriomandi summaarse pinna, s.h eluruumid, panipaigad ja garaažid, 1m2 alusel;

Ette tänades