Korteriomandiõigus
Küsimus: Kas võin ise teha sanitaarremonti korteriühistu trepikojas, kui ühistul remondifond ja vabad finantsid puuduvad?06.11.2023
Tere.
Kas omavoliliselt võib sanitaarremonti teha korteriühistu trepikojas? Remont seisneb allapudenenud krohviaukude täitmises/värvimisest, trepikäsipuude parandamises ja värvimisest, sissekäigu uste värvimises ja vana betoonpõranda tasandamises ning uute põrandaplaatide paigaldamisest. Remondifond puudub ja kõigi tööde puhul on olnud nõusolek KÜ esimehelt. Kompenseeritud on ühistu poolt ca 20% materjalide eest ja ülejäänud tööd olen teostanud omadest vahenditest ja vabatahtlikult, töö eest tasu nõudmata. Eesmärk, et kojutulek oleks meeldiv juba trepikotta sisse astudes. Ehitajana olen ise töötanud 25 aastat.
Aitäh
Kas omavoliliselt võib sanitaarremonti teha korteriühistu trepikojas? Remont seisneb allapudenenud krohviaukude täitmises/värvimisest, trepikäsipuude parandamises ja värvimisest, sissekäigu uste värvimises ja vana betoonpõranda tasandamises ning uute põrandaplaatide paigaldamisest. Remondifond puudub ja kõigi tööde puhul on olnud nõusolek KÜ esimehelt. Kompenseeritud on ühistu poolt ca 20% materjalide eest ja ülejäänud tööd olen teostanud omadest vahenditest ja vabatahtlikult, töö eest tasu nõudmata. Eesmärk, et kojutulek oleks meeldiv juba trepikotta sisse astudes. Ehitajana olen ise töötanud 25 aastat.
Aitäh
Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/
KrtS § 30 lõige 1 punkt kohaselt on Teil õigus kasutada trepikoda vastavalt selle otstarbele.
KrtS § 37 lõige 1 kohaselt on Teil õigus teha trepikoja säilitamiseks vajalikke toiminguid teiste korteriomanike ja korteriühistu nõusolekuta ning nõuda korteriühistult vajalike kulutuste hüvitamist.
Eeltoodust tulenevalt ei tohi korteriomanik korteriühistu loata trepikojas remonttöid teostada. Küll aga annab KrtS § 12 lg 2 talle õiguse nõuda remondi tegemist korteriühistult, kui remondi mittetegemine kahjustab korteriomaniku õigustatud huve.
Tervitades,
Andry Krass
Eesti Omanike Keskliit
Küsimus: Kas see on normaalne kui paneeli vahelt tulnud vee kahju tehakse korda ühistu poolt suvalise tapeediga?11.10.2023
Tere!
Nädalavahetuse tormi tagajärjel on minu korterisse imbunud, tõenäoliselt läbi paneeli vuugivahe, vesi. Kohati lausa tilgub. Kahjustunud on lagi (hetkel ca 1 m2 nurk), tapeeditud sein ja põrand nurgast (laminaat). Korteril on ka kodukindlustus. Korteriühistu käis vaatamas ja ütles, et nemad teevad ainult nurga korda. Kas on mõeldav, et ühistu värvib tükikese lage, kleebib nurka suvalise tapeedi (kuna seinasolevat enam müügil ei ole) ja võtab nurgast üles ruutmeetri lamitaati ja asendab selle uuega? Või kuulub ruumi seisundi taastamise alla see, et mul on ikka ühtlane lagi ja seinas ühesugune tapeet? Või taastab toa hoopis minu kodukindlustus?
Kes ja millises ulatuses peaks rikutud toa korda tegema?
Nädalavahetuse tormi tagajärjel on minu korterisse imbunud, tõenäoliselt läbi paneeli vuugivahe, vesi. Kohati lausa tilgub. Kahjustunud on lagi (hetkel ca 1 m2 nurk), tapeeditud sein ja põrand nurgast (laminaat). Korteril on ka kodukindlustus. Korteriühistu käis vaatamas ja ütles, et nemad teevad ainult nurga korda. Kas on mõeldav, et ühistu värvib tükikese lage, kleebib nurka suvalise tapeedi (kuna seinasolevat enam müügil ei ole) ja võtab nurgast üles ruutmeetri lamitaati ja asendab selle uuega? Või kuulub ruumi seisundi taastamise alla see, et mul on ikka ühtlane lagi ja seinas ühesugune tapeet? Või taastab toa hoopis minu kodukindlustus?
Kes ja millises ulatuses peaks rikutud toa korda tegema?
Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/
Kindlustusseltsi kõrval võib kahju hüvitamist nõuda ka korteriühistult, eeldusel, et kahju põhjus tulenes kaasomandi esemest. Sealjuures vastutab korteriühistu korteriomaniku ees sõltumata sellest, kas tema võimuses oli kahju ära hoida või mitte (vt Riigikohtu 9. märts 2022 lahend nr 2-19-9543, punkt 15).
Tervitades, Andry Krass
Eesti Omanike Keskliit
Küsimus: Kui pikk on endise KÜ juhataja kommunaalvõla aegumise tähtaeg?10.10.2023
Tere,
KÜ juhataja ei maksnud ametis olles kommunaalarveid üle 3 aasta. Samuti varjas juhataja raamatupidaja kontakte ühistu liikmete eest.
Ühistu liikmed ei saanud võlast teada enne kui erakorralisel üldkoosolekul uus juhatus valiti. Osa võlast on suudetud kätte saada aga osa ulatub üle 3 aasta taha. Endine juhataja ei ole ühistus korteri omanik aga suunas arvete saatmise ikkagi endale ja õige omanik ei saanud arveid.
Kui pikk on endise KÜ juhataja kommunaalvõla aegumise tähtaeg? Kas võlanõuet saab veel esitada omanikule või endisele juhatajale?
KÜ juhataja ei maksnud ametis olles kommunaalarveid üle 3 aasta. Samuti varjas juhataja raamatupidaja kontakte ühistu liikmete eest.
Ühistu liikmed ei saanud võlast teada enne kui erakorralisel üldkoosolekul uus juhatus valiti. Osa võlast on suudetud kätte saada aga osa ulatub üle 3 aasta taha. Endine juhataja ei ole ühistus korteri omanik aga suunas arvete saatmise ikkagi endale ja õige omanik ei saanud arveid.
Kui pikk on endise KÜ juhataja kommunaalvõla aegumise tähtaeg? Kas võlanõuet saab veel esitada omanikule või endisele juhatajale?
Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/
Samas nõuab mittetulundusühingute seaduse § 32 juhatuse kohustuste täitmist juhatuse liikmelt tavaliselt oodatava hoolsusega. Kui juhatuse liige seda sätet rikub, siis tuleb lisaks arvestada sellega, et juhatuse liikme vastu esitatava nõude aegumistähtaeg on viis aastat.
Lugupidamisega,
Andry Krass
Eesti Omanike Keskliit
Küsimus: Kas võin oma korteris eemaldada radiaatori, kellelt luba ja kooskõlastust vaja küsida?10.10.2023
Tere.
Kas tohin oma korteris eemaldada radiaatori köögist. 60 korteriga elamu. Ringlus jääb alles ja elan ise viimasel korrusel. Torumees ütles et küttesüsteemi see ei sega. Kas on vaja mingit projekti ja kui kes seda siis teeb ja kuhu pean pöörduma?
Kas tohin oma korteris eemaldada radiaatori köögist. 60 korteriga elamu. Ringlus jääb alles ja elan ise viimasel korrusel. Torumees ütles et küttesüsteemi see ei sega. Kas on vaja mingit projekti ja kui kes seda siis teeb ja kuhu pean pöörduma?
Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/
Lugupidamisega,
Andry Krass
Eesti Omanike Keskliit
Küsimus: Kas korteriühistu juhatuse poolt on õiglane jagada eelnenud kütteperioodi võlgnevus võrdselt kõigi korterite vahel?10.10.2023
Tere
Kas korteriühistu juhatuse poolt on õiglane jagada eelnenud kütteperioodi võlgnevus võrdselt kõigi korterite vahel või tuleb võlasumma jagamisel arvestada ka korterite suurust/ ruutmeetreid?
Kas korteriühistu juhatuse poolt on õiglane jagada eelnenud kütteperioodi võlgnevus võrdselt kõigi korterite vahel või tuleb võlasumma jagamisel arvestada ka korterite suurust/ ruutmeetreid?
Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/
Lugupidamisega,
Andry Krass
Eesti Omanike Keskliit
Küsimus: Mida teha kui KÜ üks liige/korter ei nõustu remontööde maksumust tasuma?03.10.2023
Tere,
Meil on väike 8 korteriga KÜ. KÜ üldkoosolekul otsustati kõigi liikmete nõusolekul, et vaja on teostada maja välisfassaadi remonttööd. Võetud on pakkumised ja esialgne remondisumma on teada. Korterite poolt remondifondi tasutav makse on ruutmeetrite järgi korteri kohta välja arvutaud ja korteriomanikele edastatud. 8 korterist 7 on nõus kohe oma osa remondifondi maksumusest tasuma. Sellest tulenevalt KÜ laenu ei plaani võtta. Üks korter kahjuks ei vasta, vaatamata saadetud korduvatele päringutele. Selle korteriga on kommunaalmakse tasumisega probleem kogu aeg ja mitu korda on tulnud KÜ-l kohtu poole pöörduda võlgade kättesaamiseks. Tegemist on maksejõulise isikuga kes mingil põhjusel ei soovi KÜ-le midagi maksta. Mis õigused, võimalused KÜ-l on et antud korteri omanikult remondifondi makse kätte saada ja maja fassaad ära remontida.
Lugupidamisega
Meil on väike 8 korteriga KÜ. KÜ üldkoosolekul otsustati kõigi liikmete nõusolekul, et vaja on teostada maja välisfassaadi remonttööd. Võetud on pakkumised ja esialgne remondisumma on teada. Korterite poolt remondifondi tasutav makse on ruutmeetrite järgi korteri kohta välja arvutaud ja korteriomanikele edastatud. 8 korterist 7 on nõus kohe oma osa remondifondi maksumusest tasuma. Sellest tulenevalt KÜ laenu ei plaani võtta. Üks korter kahjuks ei vasta, vaatamata saadetud korduvatele päringutele. Selle korteriga on kommunaalmakse tasumisega probleem kogu aeg ja mitu korda on tulnud KÜ-l kohtu poole pöörduda võlgade kättesaamiseks. Tegemist on maksejõulise isikuga kes mingil põhjusel ei soovi KÜ-le midagi maksta. Mis õigused, võimalused KÜ-l on et antud korteri omanikult remondifondi makse kätte saada ja maja fassaad ära remontida.
Lugupidamisega
Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/
Vastav otsus tuleks vormistada nagu kõik korteriomanike üldkoosoleku otsused,mis jätab korteriühistule võimaluse pöörduda raha kättesaamiseks ka kohtu poole.
Tervitades, Andry Krass
Eesti Omanike Keskliit
Küsimus: Kas pean ise kinni maksma minu korteris oleva fonoluku vahetuse, isegi makse aluseks pole mingit dokumentigi?03.10.2023
Tere, kui trepikoja fonolukul vajutada minu uksekoodi, siis mulle korterisse signaal ei jõua. Ühistu boss koos mingi mehega tulid ja ütlesid, et viga on minu korteris asuvas fonoluku telefonis ja vahetasid ära, peale selle ütles boss et pean maksma 30€ vahetuse eest. Tšekki ega arvet mulle ei esitanud. Nüüd küsimus. Kas ma pean maksma selle summa või ei pea ja kui ta liidab selle summa minu kommunaalide arvele, siis kas ma pean selle tasuma, mille alusel. Aitäh
Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/
Tervitades, Andry Krass
Eesti Omanike Keskliit
Küsimus: Kas pööningule oma korteri torustiku laiendamine on lubatud ilma korteriomanike nõusolekuta?03.10.2023
Tere, 5 korteriga maja ühistus olev korter ehitas remondi käigus üldkasutatavale pööningule oma torustiku. Tegu ei ole ühe väikse ventilatsiooni toruga vaid korraliku torude rägastikuga. Korter oli enne elamiskõlblik ning korteris oli mitu töötavat ahju. Seega polnud selline ehitus hädavajalik. Küsimus on kas selline ehitus on lubatud ilma 100% kõigi nõusolekuta ja kas mul on õigus küsida vastavaid dokumente ja kooskõlastusi sest kui need on ilma projekti ja kooskõlastuseta paigaldatud ei kehti maja kindlustus. Tänan
Teine küsimus on kas üldkoosoleku enamushäältega võib otsustada, et 20 aastat kasutuses olnud grilliala viimist teise hoovi nurka kui see ei sobi kasutajatele?
Kü nõuab maja ümbert ja tagahoovist viivad elanikud ära kõik neile kuuluvad asjad seal hulgas grilli, et saaks planeerida tagahoovi korrastamise ja planeerimise kõiki majaelanike / omanike huvisid arvestades.
Teine küsimus on kas üldkoosoleku enamushäältega võib otsustada, et 20 aastat kasutuses olnud grilliala viimist teise hoovi nurka kui see ei sobi kasutajatele?
Kü nõuab maja ümbert ja tagahoovist viivad elanikud ära kõik neile kuuluvad asjad seal hulgas grilli, et saaks planeerida tagahoovi korrastamise ja planeerimise kõiki majaelanike / omanike huvisid arvestades.
Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/
Õuealaga seoses on kohtupraktika käigus välja kujunendu valitsev seisukoht (vt Riigikohtu lahend 2-18-10073, p 13), mille kohaselt saavad korteriomanikud teha KrtS § 35 lg 1 alusel kaasomandi kasutust ümberkorraldavaid otsuseid. Otsuse eelduseks on, et ümberkorraldus ei mõjuta oluliselt korteriomandite kasutamist ning ümberkorraldatav ala on korteriomanike ühises kasutuses.
Tervitades, Andry Krass
Eesti Omanike Keskliit
Küsimus: Mis aja jooksul peab KÜ juhatus vastama või mis teha kui juhatus üldse ignoreerib?09.06.2023
Tere
Kui KÜ üldkoosoleku protokoll ei olnud 14 päeva peale koosolekut korteriomanikule kättesaadavaks tehtud ja korteriomaniku volitatud isik palus, et talle saadetaks see protokoll meiliga, siis millise tähtaja jooksul on juhatus kohustatud selle saatma? Milline on tähtaeg, mille jooksul üleüldse peaks juhatus kirjadele vastama? Ja sooviks teada veel, et kui nüüd korteriühistu organi otsuse kehtetuks tunnistamise nõude esitamise tähtaeg on 60 päeva otsuse vastuvõtmisest alates, siis kuidas peaks korteriomanik käituma, et talle jääks selline võimalus vajadusel alles, kui näiteks juhatus ignoreerib tema kirja või venitab protokolli saatmisega mitu nädalat?
Ja küsiks veel seda, et kui KÜ põhikirjas on punkt, et korteriomanik võib juhul, kui juhatus keeldub teabe andmisest või dokumentidega tutvumise võimaldamisest, nõuda, et tema nõudmise õiguspärasuse üle otsustaks korteriomanike üldkoosolek, aga ei ole kirjas, et ta võib esitada kahe nädala jooksul juhatuse keeldumise saamisest arvates või nelja nädala jooksul taotluse esitamisest arvates, kui juhatus sellele ei ole vastanud, hagita menetluses kohtule avalduse juhatuse kohustamiseks teavet andma või dokumentidega tutvumist võimaldama, siis kas korteriomanik ikka võib ka seda teist võimalust kasutada, vaatamata sellele, et põhikirjas seda välja toodud ei ole? Ja kui võib, siis kui palju see korteriomanikule umbes maksma läheb ja kas on mingigi võimalus seda raha ka hiljem korteriühistult tagasi nõuda?
Ma ei soovi küll selliseid meetmeid kasutada, aga soovin lihtsalt teada, kas praktikas on üldse korteriomanikul võimalus kuidagi enda õigusi kaitsta, kui toimub näiteks ignoreerimine.
Kui KÜ üldkoosoleku protokoll ei olnud 14 päeva peale koosolekut korteriomanikule kättesaadavaks tehtud ja korteriomaniku volitatud isik palus, et talle saadetaks see protokoll meiliga, siis millise tähtaja jooksul on juhatus kohustatud selle saatma? Milline on tähtaeg, mille jooksul üleüldse peaks juhatus kirjadele vastama? Ja sooviks teada veel, et kui nüüd korteriühistu organi otsuse kehtetuks tunnistamise nõude esitamise tähtaeg on 60 päeva otsuse vastuvõtmisest alates, siis kuidas peaks korteriomanik käituma, et talle jääks selline võimalus vajadusel alles, kui näiteks juhatus ignoreerib tema kirja või venitab protokolli saatmisega mitu nädalat?
Ja küsiks veel seda, et kui KÜ põhikirjas on punkt, et korteriomanik võib juhul, kui juhatus keeldub teabe andmisest või dokumentidega tutvumise võimaldamisest, nõuda, et tema nõudmise õiguspärasuse üle otsustaks korteriomanike üldkoosolek, aga ei ole kirjas, et ta võib esitada kahe nädala jooksul juhatuse keeldumise saamisest arvates või nelja nädala jooksul taotluse esitamisest arvates, kui juhatus sellele ei ole vastanud, hagita menetluses kohtule avalduse juhatuse kohustamiseks teavet andma või dokumentidega tutvumist võimaldama, siis kas korteriomanik ikka võib ka seda teist võimalust kasutada, vaatamata sellele, et põhikirjas seda välja toodud ei ole? Ja kui võib, siis kui palju see korteriomanikule umbes maksma läheb ja kas on mingigi võimalus seda raha ka hiljem korteriühistult tagasi nõuda?
Ma ei soovi küll selliseid meetmeid kasutada, aga soovin lihtsalt teada, kas praktikas on üldse korteriomanikul võimalus kuidagi enda õigusi kaitsta, kui toimub näiteks ignoreerimine.
Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/
Kui korteriühistu juhatus ei esita korteriomanikule tema soovitud teavet või ei kutsu teabenõude arutamiseks kokku korteriomanike üldkoosolekut, siis on korteriomanikul õigus pöörduda kohtu poole korteriomandi- ja korteriühistuseaduse paragrahv 45 lõige 3 alusel.
Lugupidamisega,
Andry Krass
Eesti Omanike Keskliit
Küsimus: Kes peab tagama kortermaja kanalisatsioonitorustiku töötamise?09.06.2023
Tere,
Naaber tegi oma vannitoas remondi ja betoneeris kinni tema vannitoa põranda alt läbiva ühise kanalisatsioonitoru. Sinna suundub meie korteri pesumasina ja põrandatrapi äravool, mida täna enam kasutada ei saa. Tegemist on projektijärgse kanalisatsioonisüsteemiga, ehitusaasta 2006.
Mis me tegema peame? Naaber keeldub kategooriliselt igasugusest suhtlusest, oleme korduvalt pöördunud maja haldusfirma kui korterühistu poole, nemad aktsepteerivad probleemi ja on oma sõnade järgi proovinud kodanikuga suhelda kuid väidetavalt tulutult. Nende seisukoht on, et see on kahe korteri vaheline probleem ning naaber peab äravoolu korda tegema aga nemad rohkem sekkuda ei saa.
Olukord on kestnud väga pikalt, kõik katsed nii haldusfirma kui korteriühistuga olukorda lahendada ei anna tulemust, naaber tõrjub kõik suhtluskatsed, on blokeerinud telefoninumbrid jne.
Kes vastutab kanalisatsioonisüsteemi toimimise eest ning mis meie edasised variandid on?
Lugupidamisega
Naaber tegi oma vannitoas remondi ja betoneeris kinni tema vannitoa põranda alt läbiva ühise kanalisatsioonitoru. Sinna suundub meie korteri pesumasina ja põrandatrapi äravool, mida täna enam kasutada ei saa. Tegemist on projektijärgse kanalisatsioonisüsteemiga, ehitusaasta 2006.
Mis me tegema peame? Naaber keeldub kategooriliselt igasugusest suhtlusest, oleme korduvalt pöördunud maja haldusfirma kui korterühistu poole, nemad aktsepteerivad probleemi ja on oma sõnade järgi proovinud kodanikuga suhelda kuid väidetavalt tulutult. Nende seisukoht on, et see on kahe korteri vaheline probleem ning naaber peab äravoolu korda tegema aga nemad rohkem sekkuda ei saa.
Olukord on kestnud väga pikalt, kõik katsed nii haldusfirma kui korteriühistuga olukorda lahendada ei anna tulemust, naaber tõrjub kõik suhtluskatsed, on blokeerinud telefoninumbrid jne.
Kes vastutab kanalisatsioonisüsteemi toimimise eest ning mis meie edasised variandid on?
Lugupidamisega
Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/
Seega tuleks nii kahju, kui kanalisatsiooni taastamise nõue esitada korteriühistu vastu. Juhul, kui korteriühistu keeldub oma kohustust täitmast, siis on Teil õigus pöörduda abi saamiseks tsiviilkohtu poole.
Lugupidamisega,
Andry Krass
Eesti Omanike Keskliit