Korteriomandiõigus

[pealkirja vaade|avatud vaade]
[uuemad enne|vanemad enne]
[10|20|30]

Küsimus: Kas garaažiühistust välja astumiseks piisab selle kinnistu liikmete - või on tarvilik kõigi ühistu liikmete häälteenamus?05.05.2019

Tervist
Meie garaažiühistu koosneb kuuest eraldi kinnistuga garaažibokside reast. Üks eraldi aadressiga kinnistu soovib ühistust välja astuda.
Küsimused:
1) Kas ühistust välja astumiseks piisab selle kinnistu liikmete häälteenamusest või on tarvilik saada kõigi ühistu liikmete häälteenamus?
2) Kas kui meie kinnistust välja astume, siis saavad teised selle ühistus jätkata või ühistu likvideeritakse ning kõik kinnistud peavad looma uue eraldiseisva ühistu?
3) Kas hetkel toimiva ühistu juhatusel või liikmetel on võimalik mingil moel takistada meie kinnistu ühistust lahkumist?

Ette tänades

Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.kvatro.ee

Tere, küsimust reguleerib korteriomandi- ja korteriühistuseaduse paragrahv 69 lõige 5, mille kohaselt otsustavad mitme kinnisasja valitsemiseks asutatud korteriühistust eraldumise ainult eralduda sooviva kinnisasja korteriomanikud. Nende otsuse protokoll peab olema notariaalselt tõestatud. Peale otsuse vastuvõtmist tuleb otsusest teavitada korteriühistute registrit, kes avab uuele korteriühistule registrikaardi.
Kui mitme kinnisasja valitsemiseks asutatud korteriühistusse kuuluvad rohkem kahe kinnisasja korteriomanikud, siis jätkab ka mitme kinnisasja valitsemiseks loodud korteriühistu, peale ühe kinnisasja eraldumist, oma tegevust. Selle juhatuse liikmed või teiste kinnisasjade korteriomanikel ei ole eraldusmist takistada võimalik.

Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
 

Küsimus: Kuidas on võimalik korteriühistul seaduslikult ühe elaniku ühistu alale ladustatud vanast mööblist lahti saada?03.05.2019

Üks naaber on otsustanud KÜ kinnistul ladustama hakata igasugust sodi. Tegu on ilmselge kiusuga kuna ühistu paigaldas hoovi väikese terrassi koos laua ja toolidega. Kuidas on võimalik meil seaduslikult selles sodist vabaneda (peamiselt kasutuskõlbmatu mööbel)?

Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.kvatro.ee

Tere kirjeldatud juhul rikub korteriomanik korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 31 lg 1 p-s 1 sätestatud kohustust, mille kohaselt on korteriomanik kohustatud kaasomandi eset kasutades hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud. Samuti ei ole korteriomanikul õigust kasutada kaasomandit viisil, mis ei vasta kaasomandi otstarbele.
Sellises olukorras on korteriühistul õigus nn sodi eemaldada ning sellega seotud kulud korteriomaikult sisse nõuda.
Korteriomanik korrale kutsumisel võib abiks olla ka meeldetuletus selle kohta, et KrtS § 31 lg 1 p-s 1 sätestatud kohustuse rikkumine on korteriomandi võõrandamisnõude aluseks (vt KrtS § 32 lg 2 p1).

Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
 

Küsimus: Kas mul on õigus elektriarvesti paigaldada oma korterisse, kui ma selle ise ostan ja kutsun ning tasun elektrikule?26.04.2019

Kas mul on õigus elektriarvesti paigaldada oma korterisse, kui ma selle ise ostan ja kutsun ning tasun elektrikule? Korteriühistu ei taha välja vahetada vana katkist voolumõõtjat ja nõuab, et mina kui korteriomanik seda teeksin. Voolumõõtja asub ühiskoridoris. Elektrit müüb mulle korteriühistu. Nende väite järgi on voolumõõtja minu vara (kuna see oli kunagi asunud korteris ja hiljem tõsteti koridori) ja mina pean vastutama. Pöördusin Eesti Energia poole nemad ütlesid, ei saa sinna midagi teha. Voolumõõtja ei tööta juba teist kuud, arvei esitab ühistu mulle edasi. Igakuiselt maksan ühistule remondifondi rahasid aga abi pole saanud. Kuidas ma peaksin käituma?
Lugupidamisega

Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.kvatro.ee

Tere, korterite elektritarbimist mõõtev vooluarvesti kuulub korteriomandi kaasomandi eseme koosseisu, millest tulenevalt vastutab selle korrasoleku eest korteriühistu (vt KrtS § 34 lg 2).

Olukorras, kus vooluarvesti ei tööta, saab korteriomanik nõud selle korda tegemist (KrtS § 30 lg 2) või elektrienergia arvestamist korteriomandi- ja korteriühistuseaduse paragrahv 40 lõige 1 alusel.

Viimatinimetatud sätte kohaselt peab korteriühistu jagama majanduskulud korteriomanike vahel vastavalt kaasomandi eseme suurusele ehk siis Teie elektrikulu suurus saadakse järgmise valemiga: korterelamu poolt tarbitud elektrienergia jagatuna kõigi korteriomanike kaasomandi osadega ning korrutatuna Teie kaasomandi eseme suurusega.

Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
 

Küsimus: Kas korteriühistu tohib keelata vee kasutamist kella 23-st 6-ni?26.04.2019

Kas korteriühistu tohib keelata vee kasutamist kella 23-st 6-ni? Vee kohin pidavat häirima elanikke. Kui inimene tuleb töölt või läheb tööle selles ajavahemikus, siis end pesta ei saagi.

Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.kvatro.ee

Tere, korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) paragrahv 12 kohaselt peavad korteriomanikud omavahelistes suhetes, samuti suhetes korteriühistuga järgima hea usu põhimõtet ja arvestama üksteise õigustatud huve. Viimatinimetatud korteriomaniku õigustatud huviks on kaasomandi eseme sihipärane kasutamine/teenuste tarbimine. Sama põhimõte on sätestatud KrtS paragrahv 30 lõige 1 punktis 2.

Kui Teie kortermaja vee- ja kanalisatsioonisüsteem on rajatud kõiki nõudeid ja norme järgides ning see on korras, siis ei saa selle kasutamine tuua kaasa negatiivseid mõjusid, mis annaksid korteriühistule õiguse keelata vee kasutamist kella 23-st kella 6-ni.

Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
 

Küsimus: Kas koos erastatud korteri müümiseks peab mees küsima oma endiselt abikaasalt nõusolekut?26.04.2019

Abielupaar sai korteri abielu ajal 1989. aastal, see erastati nii mehe kui naise kui nende sugulaste EVP-dega. Abielu lahutati 1998, naine oli korterist ära kolinud juba mõni aasta varem. Naise ärakolimisest saadik jäi mees korteri kulusid kandma üksi. Ühisvara jagamise lepingut sõlmitud ei ole. Kinnistusraamatus on korteri omanikuna sisse kantud ainult mees (kanne tehtud 2002. aastal, aluseks on 2002. aastal tehtud kinnistamisavaldus). Kas korteri müümiseks peab mees küsima oma endiselt abikaasalt nõusolekut? Kas mehe endisel abikaasal on õigus osale korteri müügist saadavale rahale?

Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.kvatro.ee

Tere, kui endiste abikaasade vara on lahutuse järgselt jagamata, siis loetakse abielu kestel omandatud vara, sõltumata registrikandest, ühisomandis olevaks. Eeltoodust tulenevalt saavad ühisomanikud käsutada (müüa) vara vaid ühiselt. Samuti kuulub sellise vara müügist saadav tulu endiste abikaasade vahel jagamisele.
Abikaasade ühisvaraga seotud õigussuhteid reguleerivad perekonnaseaduse paragrahvid 25-39

Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
 

Küsimus: Kas volikirja kehtivus üldkoosolekul esindamiseks võib olla tähtajatu või on vajalik igale üldkoosolekule eraldi volikirja?25.04.2019

Tere.
Kas volikirja kehtivus üldkoosolekul esindamiseks võib olla tähtajatu või on vajalik igale üldkoosolekule esitada eraldi? Korteri omanik ise ei osale, lihtvolikiri on tehtud abikaasale.

Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.kvatro.ee

Tere, volikirja kehtivus on volitaja enda määrata. Tema antud volitus lõpeb, kui:
1) esindaja on teinud tehingu, milleks volitus oli antud;
2) tehingu tegemine, milleks volitus oli antud, on muutunud võimatuks;
3) volituse tähtaeg möödub;
4) saabub äramuutev tingimus, millega on seotud volituse lõppemine;
5) esindatav võtab volituse tagasi;
6) esindaja loobub volitusest;
7) see tuleneb volituse andmise aluseks olevast tehingust;
8) volituse andmise aluseks olev leping lõpeb;
9) esindatav sureb;
10) esindatavaks või esindajaks olev juriidiline isik lõpeb;
11) kuulutatakse välja esindatava pankrot;
12) esineb muu seaduses sätestatud volituse lõppemise alus.

Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
 

Küsimus: Millised on variandid, et inimene korterist välja tõsta ning väljakirjutada?18.04.2019

Tere, küsimus eelmise kaasomaniku väljakirjutamise korterist kohta. Inimene, kes oli varem omanud pool korterist "kinkis" selle teisele omanikule üle 3 aasta tagasi, et tagastada võla (lihtsalt privaatlaen). Nüüd elab see inimene siin samas korteris kogu selle aja (on sissekirjutatud), kasutab elektrit, vett, jne aga korteri eest ei maksa üldse, elab täitsa tasuta. Omal soovil ta lahkuda korterist ei soovi, kuna ei oma töökohta. Pakkusime temale variandi osta korter näiteks Kohtja-Järvel (korter mille kohta küsimuse esitan on Tallinnas) aga ta keeldub sinna kolimast. Millised on veel variandid, et inimene korterist välja tõsta ning väljakirjutada? Kas omanik saab seda ise teha või ei saa inimest lihtsalt korterist välja kirjutada. Samuti millised on variandid kui inimene segab nii korteris elanikke kui ka naabreid, kuna tihti on ta joobes ja karjub ning laamendab.
Ette tänades

Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.kvatro.ee

Tere, kui isik ei vabasta korterit vabatahtlikult, siis saab ta korterist välja tõsta kohtuotsuse alusel. Arvestades, et elukohateatest (ehk nn sissekirjutusest) ei teki õiguslikku alust korteris elamiseks, siis piisab väljatõstmisotsuse saamiseks korteri omandiõiguse tõendamisest ning kinnitusest, et isikul, keda välja tõsta soovite, puudub korteri kasutamiseks omaniku nõusolek.

Tervitades, Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
 

Küsimus: Kui torustiku uuendamisel lõhutakse maha osa seinast, kas KÜ peab hüvitama sellest tuleneva kahju?18.04.2019

Kas olen õigesti seadust tõlgendanud?
Korteriomandi- ja korteriühistu seaduse paragrahv 31 lõige 3 ütleb, et omanikule tekkinud kahju peab hüvitama.

§ 31. Korteriomaniku kohustused
3) võimaldama eriomandi eset kasutada teistel isikutel, kui see on vajalik kaasomandi eseme korrashoiuks. Selle tõttu tekkinud kahju tuleb omanikule hüvitada.

Kui torustiku uuendamisel lõhutakse maha osa seinast, kas KÜ peab hüvitama sellest tuleneva kahju?

Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.kvatro.ee

Tere, korteriomandi- ja korteriühistuseadus (KrtS) ütleb tõepoolest, et kaasomandi majandamisest tulenev kahju tuleb korteriomanikule hüvitada. Kui küsimuses viidatud seina näol on tegu korterelamu projektijärgse osaga, siis tuleb korteriühistul sein taastada, ning juhul, kui ta seda ei tee, siis saab korteriomanik selle taastamise kulud KrtS § 37 lg 1 alusel korteriühistult välja nõuda. Vastases olukorras (lõhutud seina projektis ei ole), korteriühistul kahju hüvitamise kohustust ei ole.

Tervitades, Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
 

Küsimus: Mis peaks tegema, et korterelamu arvele võtta, kelle poole pöörduda ja kui palju see maksma läheb?18.04.2019

Tere
Elan korteris, kus puudub ühistu ja korterelamu on arvelt maas. Mis peaks tegema, et korterelamu arvele võtta, kelle poole pöörduda ja kui palju see maksma läheb? Korterid on kaasomandis.
Ette tänades

Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.kvatro.ee

Tere, korteriomandite moodustamiseks tuleb esimeses järjekorras pöörduda kohaliku omavalitsuse poole, kes määrab korteriomandite moodustamiseks planeerimis- ja ehitusalased tingimused. Kui eelnimetatud tingimused on täidetud, siis tuleb sõlmida notariaalselt tõestutatud kaasomandi lõpetamise ja korteriomandi moodustamise leping.
Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
 

Küsimus: Kuhu pöörduda, kui naaber lõhkus kandvad seinad välja ja meil nüüd igal pool mõrad ja eluohtlik tundub?11.04.2019

Tere, Naaber, kes ostis alumise korteri, tegi seal ebaseaduslikku ümberplaneerimist, lõhkudes kandeseinad maha, mille tagajärjel on meie korteris pliiditruubi kõrval suured praod, põrandad on vajunud. Alumises korteris tehti remont. Naabrile sai öeldud kolm korda. Sellest on möödas mitu kuud, kui viimati nägin. Tegime ka pildid pragudest. Kuna selles toas elab alaealine laps olen ma veel rohkem murelik. See on väga inetu kuidas noored mehed ostavad kortereid kokku, teevad ise mis tahavad. Ega see ainus asi pole, nende lõhkumise tagajärjel oli ummistuste likvideerimine püstakus ja veetorud olid ka katki. Tohutu lõhkumine oli, see mõjus ka tervisele. Korter meil kindlustatud ei ole. Majas on neli korterit ja on küllalt vana puumaja. Palun andke nõu, kuhu pöörduda.

Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.kvatro.ee

Tere, järelevalvet korterelamute ohutuse üle teostab Tehnilise Järelevalve Amet (TJA), kuhu tuleks antud olukorras ka pöörduda. Kui ohuolukord peaks leidma kinnitust, siis peaks probleemi lahendamine toimuma korteriühistu kaudu.
Tervitades,
Andry Krass