Korteriomandiõigus

[pealkirja vaade|avatud vaade]
[uuemad enne|vanemad enne]
[10|20|30]

Küsimus: Kui torustiku uuendamisel lõhutakse maha osa seinast, kas KÜ peab hüvitama sellest tuleneva kahju?18.04.2019

Kas olen õigesti seadust tõlgendanud?
Korteriomandi- ja korteriühistu seaduse paragrahv 31 lõige 3 ütleb, et omanikule tekkinud kahju peab hüvitama.

§ 31. Korteriomaniku kohustused
3) võimaldama eriomandi eset kasutada teistel isikutel, kui see on vajalik kaasomandi eseme korrashoiuks. Selle tõttu tekkinud kahju tuleb omanikule hüvitada.

Kui torustiku uuendamisel lõhutakse maha osa seinast, kas KÜ peab hüvitama sellest tuleneva kahju?

Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.kvatro.ee

Tere, korteriomandi- ja korteriühistuseadus (KrtS) ütleb tõepoolest, et kaasomandi majandamisest tulenev kahju tuleb korteriomanikule hüvitada. Kui küsimuses viidatud seina näol on tegu korterelamu projektijärgse osaga, siis tuleb korteriühistul sein taastada, ning juhul, kui ta seda ei tee, siis saab korteriomanik selle taastamise kulud KrtS § 37 lg 1 alusel korteriühistult välja nõuda. Vastases olukorras (lõhutud seina projektis ei ole), korteriühistul kahju hüvitamise kohustust ei ole.

Tervitades, Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
 

Küsimus: Mis peaks tegema, et korterelamu arvele võtta, kelle poole pöörduda ja kui palju see maksma läheb?18.04.2019

Tere
Elan korteris, kus puudub ühistu ja korterelamu on arvelt maas. Mis peaks tegema, et korterelamu arvele võtta, kelle poole pöörduda ja kui palju see maksma läheb? Korterid on kaasomandis.
Ette tänades

Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.kvatro.ee

Tere, korteriomandite moodustamiseks tuleb esimeses järjekorras pöörduda kohaliku omavalitsuse poole, kes määrab korteriomandite moodustamiseks planeerimis- ja ehitusalased tingimused. Kui eelnimetatud tingimused on täidetud, siis tuleb sõlmida notariaalselt tõestutatud kaasomandi lõpetamise ja korteriomandi moodustamise leping.
Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
 

Küsimus: Kuhu pöörduda, kui naaber lõhkus kandvad seinad välja ja meil nüüd igal pool mõrad ja eluohtlik tundub?11.04.2019

Tere, Naaber, kes ostis alumise korteri, tegi seal ebaseaduslikku ümberplaneerimist, lõhkudes kandeseinad maha, mille tagajärjel on meie korteris pliiditruubi kõrval suured praod, põrandad on vajunud. Alumises korteris tehti remont. Naabrile sai öeldud kolm korda. Sellest on möödas mitu kuud, kui viimati nägin. Tegime ka pildid pragudest. Kuna selles toas elab alaealine laps olen ma veel rohkem murelik. See on väga inetu kuidas noored mehed ostavad kortereid kokku, teevad ise mis tahavad. Ega see ainus asi pole, nende lõhkumise tagajärjel oli ummistuste likvideerimine püstakus ja veetorud olid ka katki. Tohutu lõhkumine oli, see mõjus ka tervisele. Korter meil kindlustatud ei ole. Majas on neli korterit ja on küllalt vana puumaja. Palun andke nõu, kuhu pöörduda.

Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.kvatro.ee

Tere, järelevalvet korterelamute ohutuse üle teostab Tehnilise Järelevalve Amet (TJA), kuhu tuleks antud olukorras ka pöörduda. Kui ohuolukord peaks leidma kinnitust, siis peaks probleemi lahendamine toimuma korteriühistu kaudu.
Tervitades,
Andry Krass
 

Küsimus: Kas üldkoosoleku otsus põhikirjast loobumiseks peab olema 51% koosolekul osalejate häältega või lisandub veel mingi nõue?11.04.2019

KÜ põhikiri on üle 10 aasta vana ja kordab tekstis suures osas vana seaduse punkte. Uus seadus lubab tegutseda ka ilma põhikirjata - KÜ seaduse alusel. Kas üldkoosoleku otsus põhikirjast loobumiseks peab olema 51% koosolekul osalejate häältega? Või lisandub veel mingi nõue?

Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.kvatro.ee

Tere, seda, kui palju korteriomanikke peab korteriühistu põhikirja kehtetuks tunnistamise poolt hääletama, seadus otseselt ei reguleeri. Arvestades, et põhikirja muutmiseks peab selle poolt hääletama 2/3 korteriomanike üldkoosolekul osalevatest korteriomanikest, siis tuleks analoogia korras eeldada, et ka põhikirja kehetuks tunnistamise poolt peab hääletama 2/3 korteriomanike üldkoosolekul osalevatest korteriomanikest.
Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
 

Küsimus: Kuidas eluga edasi minna, kui osa majaelanikke ei aktsepteeri juhatuse otsust katust remontida, aga maja hallitab?05.04.2019

Mida teha, kui omanikud lükkavad juhatuse ettepaneku tagasi, remontida lekkivat katust? Oletame, et osa omanikke saavad aru remondi vajalikkusest, kuid neid on vähem kui neid, kes remonti teha ei soovi. Omavahendeid ei jätku, tuleks pangast laenu juurde taotleda. Kas nii on õige, kui kindlustusfirma arve jagatakse hiljem nende omanike vahel, kes ei lase katust remontida põhjendades seda sellega, et kogume raha ja siis kunagi remondime? Korter hallitab, põrand pundub jne. Mis oleks õige?

Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.kvatro.ee

Tere, KrtS § 34 lg 3 kohaselt peab isik, kellel on samal alusel kõigi korteriomanike vastu korteriomandist tulenev nõue (näiteks kinldustusseltsi regressinõue), mille kohta seadus näeb ette solidaarkohustuse, esitama selle korteriühistu vastu, ning KrtS § 40 lg 1 kohaselt kannavad korteriomanikud vastava kulu vastavalt oma kaasomandi osa suurusele.
Korteriomanik, kes on teinud korteriühistu sees kõik endast oleneva kahju ärahoidmiseks, saab nõuda enda vabastamist kahjunõudega seotud kulust, vastavalt KrtS § 40 lg-le 3.

Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
 

Küsimus: Kas on mingi seadus või muu akt mis reguleerib olukorda, kas kõigil maja elanikel peavad olema võtmed (uksekoodid)?05.04.2019

Tere! Majas on elektroonilised võtmed, ukse koodi teab ainult esimees. Kas on mingi seadus või teine muu akt mis reguleerib sellist olukorda, kas maja elanikud peavad raudselt teadma ukse koodi (kõigil võtmed on olemas) või mitte?

Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.kvatro.ee

Tere, sellist õigusakti, mis reguleeriks korterelamusse sissepääsu küsimuses toodud detailsusega, ei ole olemas. Seaduse mõttes on piisav, kui korterelamu elanikel on olemas korterelamusse vaba juurdepääs.
Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
 

Küsimus: Millised õigused KÜ liikmel kui juhatus ei ole kokkuleppes nimetatud kuupäevaks talle ülekannet teinud?29.03.2019

Tere!
KÜ juhatus rikkus koosoleku kokkukutsumise korda ning üks KÜ liige esitas avalduse kohtule koosoleku otsuste tühiseks muutmiseks. KÜ juhatus esitas ettepaneku avalduse teinud KÜ liikmele kohtulikult kinnitatud kokkuleppeks, mille kohaselt tasub KÜ avalduse esitanud liikme kohtukulud kahe kuu jooksul st kannab need KÜ liikme arveldusarvele.
KÜ juhatus ei ole kokkuleppes nimetatud kuupäevaks KÜ liikmele ülekannet teinud.
Millised õigused KÜ liikmel sellises olukorras on ja mida teha peale KÜ juhatusele meeldetuletusmeili saatmise, et kokkuleppes sütestatud kulud tema arvele kantaks ja mida teha kui KÜ juhatus kokkulepet ei täida?

Tänan vastuse eest!

Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.kvatro.ee

Tere, kohtulikult kinnitatud kokkuleppe mittetäitmise korral võib võlausaldaja algatada täitemenetluse, mille puhul nõuab korteriühistult võla sisse juba kohtutäitur.
Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
 

Küsimus: Kas eraldi asuvad korteriomandid peavad hakkama tasuma koristustööde eest trepikojas, mida nad ei kasuta?28.03.2019

Vanas EW-aegses 3-kordses kivimajas on 16 korteriomandit. Maja on ehitatud ühe trepikojaga nii, et trepikoda kasutab 13 korterit. Ülejäänud 3 korteriomandit on ehitatud maja teise poole 1.korrusele nii, et neid trepikojaga seob ainult see, et trepikojas asub maja elektri peakilp, kus ka nende kolme peakaitsmed. Kõigil kolmel korteriomandil on oma sissekäik (endised garaažid).
Kas eraldi asuvad korteriomandid peavad hakkama tasuma koristustööde eest trepikojas, mida nad ei kasuta? Kas needsamad eraldi asuvad 3 korteriomandit peavad maksma trepikoja remondi eest ja 13-nele trepikoja korteriomanikule keldribokside ehituse eest (eraldiasuvatel korteriomanditel keldribokse seal pole)?
Väidetavalt kõik erisused teevad majandamist keerulisemaks. Oleme peagi aasta maksnud keldribokside eest, mida meil pole ja trepikoja remondi eest, mida me ei kasuta, nii hääletati üldkoosolekul. Nüüd soovitakse sellele lisada sama trepikoja koristus.
Kas meiega on käitutud õiglaselt?
Lugupidamisega

Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.kvatro.ee

Tere, kaasomandi majanduskulud jagatakse korteriomanike vahel vastavalt kaasomandi suurusele. Kuna kaasomand on tervik, ning see peab olema korras ka visuaalselt, siis ei saa sellega seotud kulusid seada kasutatavusest sõltuvusse. Õiglane on selline käitumine juhul, kui ühtemoodi heas korras hoitakse kogu kaasomandit, mitte üksnes seda osa, mis suuremale osale korteriomanike silme all asub.
Tervitades, Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
 

Küsimus: Kuidas peaks ühistu korraldama järelvalvet, kui juhatuse liige juhib kortermaja renoveerimist ja ehitab samaaegselt omale maja?22.03.2019

Tere!
Kas on seaduspärane olukord, kus juhatuse liige(majavanem) korraldab samaaegselt kortermaja renoveerimist (võtab hinnapakkumisi, valib töövõtjaid jne.) ja ehitab samaaegselt isiklikku eramut?
Kuidas vältida huvide konflikti? Kuidas peaks korteriühistu korraldama järelvalvet antud olukorras?

Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.kvatro.ee

Tere, kirjeldatud olukord on seaduspärane. Korteriühistus teostab juhatuse tegevuse üle järlelevalvet korteriomanike üldkoosolek, kes võib endale abiks revidendi valida või vandeaudiitori palgata.
Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
 

Küsimus: Kas korteriühistu saab lubada ainult ühe teleteenuse pakkuja teenust, välistades teised teenusepakkujad?22.03.2019

Tere,
Lasnamäel majas osutab tele- ja internetiteenust ettevõte X. Pool aastat tagasi sinna kolides soovisin võtta kaasa teise teenusepakkuja "lepingu" kuid mulle teatati, et sellesse majja pole lubatud ühtegi teist pakkujat peale X. Et korteriühistu on nii otsustanud. KÜ esimehe käest küsides, et miks pole lubatud, vastas ta mulle, et teine teenusepakkuja ei taha maksta mingeid rendi tasusid meie majas oleva jaotuskapi eest ja üleüldse kavatseb ta kohtusse minna.
Selle kohta täpsemalt järele pärides aga sain teenusepakkujalt vastuseks, et on pakutud igasuguseid erinevaid lahendusi, lausa mitmeid kordi paljude aastate jooksul, kuid ühistu esinaine ajab sõrad vastu. Kuidas toimida edasi ja millised on õigused, et saada teise teenusepakkuja teleteenust sellesse majja?
Tänud ette

Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.kvatro.ee

Tere,
selleks, et teleteenusepakkuja saaks teenust kortermajas pakkuda, tuleb tal korteriühistuga vastav leping sõlmida. Kuna tegu on tavalise eraõigusliku lepinguga, siis saab korteriühistu esitada siin ka ka omapoolsed eeltingimused.
Seda, millistel tingimustel oleks korteriühistu nõus lepingut sõlmima, tuleks antud juhul arutada korteriomanike üldkoosolekul, mille otsused on juhatusele täitmiseks kohustuslikud.

Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ