Korteriomandiõigus
Küsimus: Kas kunagi suulise kokkuleppe alusel paigaldatud vahekoridori uks on võimalik eemaldada ja kuidas see protsess peaks käima?10.10.2022
Kahel korteril on ühine vahekoridor, mis on üldkoridori osa. 16 aastat tagasi paigaldas üks korter sinna suulisel kokkuleppel teise korteriga ukse. Teisele korteriomanikule on antud ka võti ja läbipääs on tagatud. Samamoodi on selline uks pandud ka enamusel teistel korteritel. Kas teisel korteriomanikul endal või siis ühistul on hiljem õigus nõuda selle ukse eemaldamist ja juhul kui on, siis kuidas see protsess peaks käima ja kas sel juhul peaksid seda tegema ka teised korterid, kellel selline uks on pandud? Lisaks veel küsimus üldkoridori pandud asjade kohta. Maja kodukorras on punkt, et koridoris on asjade hoidmine keelatud. Kui korteriomanik oma asju juhatuse nõudmisel ära ei vii, siis kas ühistul on õigus need ise korteriomaniku kulul teisaldada?
Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.kvatro.ee
Korteriühistu võib nõuda kaasomandile paigaldatud ukse eemaldamist, kui ukse paigaldamisega on rikutud teiste korteriomanike õiguseid (näiteks vaba juurdepääsu kaasomandis olevale koridori osale) või minnakese vastuollu avalik-õiguslike normidega (puudub ehitusluba, suureneb oht inimsese elule, tervisele või varale, jne). Kui ukse paigaldamiseks sõlmitud leping on kehtetu või õigusvastane, siis võib ukse eemaldada iga korteriomanik, kelle õigused on rikutud, kui ka korteriühistu.
Korteriomanike kaasomandil asuvate asjade eemaldamine korteriomaniku kulul on lubatud, kuid arvestada tuleb, et tõendamiskoormus selles, et eemaldatud asjad kuuluvad tõepoolest sellele korteriomanikule, kellele arve esitati, lasub korteriühistul.
Lugupidamisega, Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
Küsimus: Kuidas registreerida ehitusregistris õhksoojuspumbad, mille 4 korteriomanikku on oma korterile paigaldanud?21.09.2022
Kuidas peaks toimuma asjaajamine, et registreerida ehitusregistris õhksoojuspumbad, mille 4 korteriomanikku on oma korterile paigaldanud? Jutt on 12 korteriga puuküttega majast, kus on kütmiseks pliidid ja ahjud.
Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.kvatro.ee
Lugupidamisega, Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
Küsimus: Kas KÜ juhatuse liige võib olla võlgnik ja samas tegeleda teiste võlgnikega?12.09.2022
Tere
Mida teha kui võlgnik keeldub maksegraafikule, mis ajataks ta võla, allkirjastamisest? Kas sellest piisab kui maksegraafik (leping) edastatakse e-mailiga või tuleb leping edastada mingil muul moel?
Kas KÜ juhatuse liige võib olla võlgnik ja samas tegeleda teiste võlgnikega?
Lugupidamisega
Mida teha kui võlgnik keeldub maksegraafikule, mis ajataks ta võla, allkirjastamisest? Kas sellest piisab kui maksegraafik (leping) edastatakse e-mailiga või tuleb leping edastada mingil muul moel?
Kas KÜ juhatuse liige võib olla võlgnik ja samas tegeleda teiste võlgnikega?
Lugupidamisega
Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.kvatro.ee
Kokkuleppe sõlmimiseks ei piisa, kui üks pooltest edastab maksegraafiku teise poole e-postile. Kokkuleppe sõlmimiseks peavad pooled ka vastavasisulisi (kokkuleppega nõustuvaid) tahteavaldusi vahetama.
Seadus ei sätesta korteriühistu juhatuse piiranguid võlgnevustega tegelemisel.
Lugupidamisega, Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
Küsimus: Mida teha kui naaber on ladustanud oma puud nii, et ma ei pääse korralikult oma puukuuri?15.06.2022
Tere, Elan 4 korteriga kortermajas ning naaber takistab normaalset ligipääsu mul enda puukuuriboksini. Naaber on ladustanud enda puud, mis kuuri ei mahu, kahele poole teed mis viib minu kuuri ukseni. Sõiduautoga mahub vaevu autot kriimustamata läbi, kuid kui puid kütmisperioodiks tellin, kas siis peangi neid eemalt tassima kuuri kuna siis ligipääs pole võimalik. Olen naabriga juba paar aastat vaielnud kuid puid ta liigutanud pole. Kas on mingi seadud mis kohustaks teda neid eemaldama või nii ongi normaalne?
Lisaks on meie korter palgist ja laudiskattega ning puuriit paikneb majale lähemal kui 4m (kas mõõtmisel arvestan ka majast väljaulatuvat keldrit, kuna puuriit on sellega kohakuti).
Lisaks on meie korter palgist ja laudiskattega ning puuriit paikneb majale lähemal kui 4m (kas mõõtmisel arvestan ka majast väljaulatuvat keldrit, kuna puuriit on sellega kohakuti).
Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.kvatro.ee
Antud juhul reguleerib olukorda KrtS § 12, mille kohaselt teostavad korteriomanikud oma korteriomandist tulenevaid õigusi ja täidavad kohustusi käesolevas korteriühistu kaudu. Korteriomanikud peavad omavahelistes suhetes, samuti suhetes korteriühistuga järgima hea usu põhimõtet ja arvestama üksteise õigustatud huve. KrtS § 30 lg 2 kohaselt võib korteriomanik nõuda, et eriomandi ja kaasomandi eset kasutataks seaduse ning korteriomanike kokkulepete ja korteriühistu põhikirja kohaselt. Kui eriomandi ja kaasomandi eseme kasutamine on reguleerimata, lähtutakse korteriomanike huvidest.
Eeltoodud sätetest tulenevalt näeb seadus probleemi lahendust korteriühistus. Korteriühistu kõrgeimaks otsustusorganiks on korteriomanike üldkoosolek, mille otsused on korteriomanikele täitmiseks kohustuslikud.
Siseministri määruse 02.09.2010 nr 44 "Põlevmaterjalide ja ohtlike ainete ladustamise tuleohutusnõuded" § 3 lg 2 kohaselt on põlevmaterjali ladustamise koht hoonest, milles püsivalt viibivad inimesed, ohutus kauguses, kui see on mis tahes tulepüsivusega hoone välisseinast olevast ukse-, akna- või muust avast vähemalt 4 meetri kaugusel. Järelevalvet määruse täitmise üle teostab Päästeamet.
Tervitades, Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
Küsimus: Kas korteriühistu võib küsida parkimise eest 3 eurot tasu?13.06.2022
45 korteriga KÜ. Parkimiskohti 22. Parkla on erastatud ja korterile kuulub mõtteline osa. Üldkoosolek otsustas väljastada parkimiskaart 1 korteri kohta. Parkimiskaardi olemasolu eest võetakse 3 eurot kuus. Kas on õige võtta 3 eurot parkimistasu üldse? Teiseks kui auto pole parkinud 2a, aga maksma pean ikka. Kas saab nõuda raha tagasi? Kolmas küsimus - KÜ juht nõuab parkimiskaarti tagasi kui ei soovi maksta 3 eurot ja sellega lõpetatakse ka õigus parkida -kui kohti on 24t.
Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.kvatro.ee
Lugupidamisega, Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
* KrtS § 30 lg 2: Korteriomanik võib nõuda, et eriomandi ja kaasomandi eset kasutataks seaduse ning korteriomanike kokkulepete ja korteriühistu põhikirja kohaselt.
Küsimus: Mida teha kui inimene ei allu meie maja korrale, juba 10 aastat meie hooldatud murul ei ole koht koertele ja kassidele?13.06.2022
Mida saab teha korteriühistu elanikuga, kes ei allu. On juba 10 aastat majas kord, et meie hooldatud murul ei ole koht koertele ja kassidele. Mida teha kui ei alluta kehtivale korrale. Kuidas saab majas kehtestada trahvid? Majas 15 korterit.
Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.kvatro.ee
Oluline on lisada, et korteriomanikul on õigus kasutada kaasomandi eset vastavalt sihtotstarvele, ning seda õigust ei saa korteriühistu kasutuskorraga kitsendada.
Lugupidamisega, Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
Küsimus: Kas korteriühistu haljasalale võib korteriomanik omavoliliselt rajada lillepeenraid?30.05.2022
Tere,
Kas korteriühistu haljasalale (muruplats) võib korteriomanik omavoliliselt rajada lillepeenraid, paigaldada elamu välisseinale raadioamatööri antenne, ühistu juhatus maja esisel teel vahetada välja asfalt katte tänavakividega või eeldavad need tegevused kõigi omanike vahelist kokkulepet?
Kas korteriühistu haljasalale (muruplats) võib korteriomanik omavoliliselt rajada lillepeenraid, paigaldada elamu välisseinale raadioamatööri antenne, ühistu juhatus maja esisel teel vahetada välja asfalt katte tänavakividega või eeldavad need tegevused kõigi omanike vahelist kokkulepet?
Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.kvatro.ee
Kaasomandi eseme korrashoiuga seotud küsimusi otustavad korteriomanikud häälteenamusega (vt KrtS § 35 lg 1), ning selle muutmisega seotud küsimusi kokkuleppel (vt KrtS § 38 lg 1).
Iseseisvalt saab korteriomanik asuda kaasomandi eset korras hoidma vaid ohuolukorras (vt KrtS § 37), või, kui teme tegevusega ei kaasne teistele korteriomanikele tavakasutusest suuremaid mõjusid (vt KrtS § 38 lg 2).
Tervitades, Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
Küsimus: Kas rõdu põranda remont ja niiskuskindlaks tegemine on korteri omaniku või ühistu mure?19.05.2022
Tere!
Korter asub ülemisel korrusel. Katust ega karniisi rõdu kohal ei ole. Vihmavesi koguneb rõdupõrandale ja imbub tuppa. Toa põrand on niiske ja kummis. Kas rõdu põranda remont ja niiskuskindlaks tegemine on korteri omaniku või ühistu mure?
Tänan.
Korter asub ülemisel korrusel. Katust ega karniisi rõdu kohal ei ole. Vihmavesi koguneb rõdupõrandale ja imbub tuppa. Toa põrand on niiske ja kummis. Kas rõdu põranda remont ja niiskuskindlaks tegemine on korteri omaniku või ühistu mure?
Tänan.
Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.kvatro.ee
rõdu põranda näol on tegu korteriomandi kaasomandi eseme osaga (vt KrtS § 4 lõige 3 ja 4), mille eest vastutab korteriühistu (vt KrtS § 34 lõige 2).
Lugupidamisega, Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
Küsimus: Kas selleks, et ehitada wc ja vannituba kokku ja lõhkuda mõni m2 vaheseina, on tarvis kõigi korteriomanike kirjalikku nõusolekut?19.05.2022
Tere
Kas tõesti korterelamus, selleks, et ehitada wc ja vannituba kokku ja lõhkuda mõni m2 vaheseina, on tarvis kõigi korteriomanike kirjalikku nõusolekut? Ja kui mõni korteriomanik on vastu jääb töö ära? WC-l ja vannitoal on mõlemal üks väike aken, sama küsimus akende vahetamise kohta, kas jälle kõigi omanike kirjalik nõusolek? Ja kuidas on suurte akende vahetamisega, samuti kui soovime ahju välja lõhkuda ja soojapumba paigaldada? Millisel juhul veel vaja kõigi nõusolekut oma korteris tehtavate tööde korral?
Palun ka seaduse paragrahvi(e), mille alusel peavad kõik omanikud kirjalikult nõus olema.
Kas tõesti korterelamus, selleks, et ehitada wc ja vannituba kokku ja lõhkuda mõni m2 vaheseina, on tarvis kõigi korteriomanike kirjalikku nõusolekut? Ja kui mõni korteriomanik on vastu jääb töö ära? WC-l ja vannitoal on mõlemal üks väike aken, sama küsimus akende vahetamise kohta, kas jälle kõigi omanike kirjalik nõusolek? Ja kuidas on suurte akende vahetamisega, samuti kui soovime ahju välja lõhkuda ja soojapumba paigaldada? Millisel juhul veel vaja kõigi nõusolekut oma korteris tehtavate tööde korral?
Palun ka seaduse paragrahvi(e), mille alusel peavad kõik omanikud kirjalikult nõus olema.
Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.kvatro.ee
Seega tuleb selleks, et hinnata korteriomanike kokkuleppe vajadust, vaadata iga konkreetse töö mõjusid teistele korteriomanikele/kortermajale. Mõjude hindamisel on aluseks ehitustööde teostamise eelduseks olev korteri ümberehitusprojekt, ning, kui need on nõutud, siis ka kohaliku omavalitsuse poolt väljastatud ehitusload.
Lugupidamisega, Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
Küsimus: Kas on lubatav korteri vannitoas paigaldada põrandakütet kuumavee tsirkulatsioonist?19.04.2022
Tere
Kas on lubatav korteri vannitoas paigaldada põrandakütet kuumavee
tsirkulatsioonist? Kas seadus võimaldab seda teha, kui jah, siis
millised dokumendid (projektid, load, kooskõlastused) on selle jaoks
vaja? Aga kui mitte, siis millisele seadusele (normile vms) ma võiks
tugineda ja esitada korteriomanikule oma vastuväiteid seoses sellist
laadi põrandakütte paigaldusega?
Kas on lubatav korteri vannitoas paigaldada põrandakütet kuumavee
tsirkulatsioonist? Kas seadus võimaldab seda teha, kui jah, siis
millised dokumendid (projektid, load, kooskõlastused) on selle jaoks
vaja? Aga kui mitte, siis millisele seadusele (normile vms) ma võiks
tugineda ja esitada korteriomanikule oma vastuväiteid seoses sellist
laadi põrandakütte paigaldusega?
Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.kvatro.ee
Lisaks tuleb ehitusseadustiku lisa 1 kohaselt koostada korteris põrandakütte rajamiseks korterelamu küttesüsteemi ümberehitamise projekt ning võtta kohalikust omavalitsusest ehitusluba. Sealjuures on olulne märkida, et kohaliku omavalitsuse ehitusluba ei asenda korteriomanike kokkulepet.
Tervitades, Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ